Selgitatud: Olaf Scholz, Angela Merkeli tõenäoline järeltulija, kes on end tema näo järgi vorminud

Olaf Scholzil, kes joondub paremtsentristidega, on raske tugevdada toetust oma erakonna sees, mis joondub peamiselt vasaktsentristidega.

Olaf Scholz, föderaalrahandusminister ja SPD kantslerikandidaat. (AP)

Pärast 16 aastat Saksamaa kantslerina töötamist tõmbas Angela Merkel lõpuks oma poliitilise karjääri eesriide. Pärast seda, kui ta 2018. aastal teatas oma soovist aktiivsest poliitikast loobuda, algas tõsine võidujooks tema järglase leidmiseks. Pärast pühapäevaseid valimisi näib üha tõenäolisem, et tema pärandit kannab edasi Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) liige Olaf Scholz, kes on Merkeliga palju sarnasusi omav veteranpoliitik.

Scholzi SPD võitis valimised 25,7 protsendi häältega, samas kui Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja nende kauaaegne kolleeg Kristlik-Sotsialistlik Liit (CSU) langesid oma läbi aegade halvimale edule, võttes koju 24 protsenti häältest. . Valitsuse kokkuvõttes kogusid Roheliste Partei ja Vaba Demokraatlik Partei (FDP) vastavalt 14,8 ja 11,5 protsenti häältest.

Eeldatavasti üritavad Scholz ja SPD moodustada koalitsioonivalitsuse, kus Rohelised ja FDP on valimiste kolm suurimat võitjat (paremate tulemuste osas), kuid arvestades Saksamaal kehtivat mitmeparteilist parlamentaarset süsteemi, on CDU/ CSU-d ei saa veel maha kanda. Erakondadevahelised läbirääkimised kestavad eeldatavasti kuid ning Merkel jääb ajutiseks kantsleriks kuni uue valitsuse moodustamiseni.

Kuidas SPD valimised võitis?

Saksamaa vanim poliitiline partei, SPD ei olnud Bundestagi valimisi võitnud pärast seda, kui Gerhard Schröder 2002. aastal võidule viis. Viimased kaheksa aastat oli SPD Merkeli 'suure koalitsiooni' noorem partner, mis osutus oluliseks kujundavad progressiivset poliitikat, kuid saavad harva oma pingutuste eest tunnustust. Asja teeb keerulisemaks see, et selle aasta alguses jäi SPD küsitlustes CDU/CSU ja roheliste taha.

See trajektoor muutus suuresti Scholzi rivaalide tehtud vigade tõttu. Armin Laschet, CDU/CSU kandidaat ja valimishooajale suunduv soosik, nägi tema küsitluste arvu märkimisväärselt langenud pärast seda, kui ta üleujutustes laastatud alasid külastades lindistati naerma. Roheliste idealistlik kandidaat Annalena Bearbock nägi samamoodi, et tema populaarsus langes pärast seda, kui teda süüdistati plagiaadis ja tema CV-s valetamises.

Seevastu tagasihoidlik Scholz tegi valimiste ajal harva jalga ja talle omistati rahandusministrina Saksamaa riigi rahanduse juhtimine pandeemiast läbi. Vaatamata mitmetele tõsistele süüdistustele tema vastu, sealhulgas maksupettuste skandaal, mille tõttu ta kutsuti Saksamaa parlamendi liikmete ette, peeti Scholzi kandidaadiks, keda valijad võisid usaldada.

[oovvuu-embed id=e29102cc-20ee-4f1c-9845-f291d77bf5a6″ frameUrl= https://playback.oovvuu.media/frame/e29102cc-20ee-4f1c-9845-f291d77bf5a6″ ; playerScriptUrl= https://playback.oovvuu.media/player/v1.js%5D

Kes on Olaf Scholz?

Eluaegse SPD liikmena on 63-aastane Scholz olnud Saksamaa poliitika tugitala juba aastakümneid. Lääne-Saksamaal sündinud Scholzi esimene silmapaistev poliitiline roll oli SPD peasekretär aastatel 2002–2004. 2000. aastate lõpus töötas ta Merkeli esimeses koalitsioonivalitsuses töö- ja sotsiaalministrina. 2011. aastal valiti Scholz oma kodulinna Hamburgi linnosariigi linnapeaks ning sellel ametikohal oli ta väga populaarne kuni 2018. aastani. Sellest ajast alates on ta Merkeli koalitsioonivalitsuse asekantsler ja rahandusminister.

Vaatamata muljetavaldavatele poliitilistele volitustele nähakse Scholzi SPD-s mõnevõrra autsaiderina. Scholzil, kes joondub paremtsentristidega, on raske tugevdada toetust oma erakonna sees, mis joondub peamiselt vasaktsentristidega. Tegelikult alistas Scholz 2019. aastal SPD juhi kohale ülekaalukalt paar suhteliselt tundmatut vasakpoolset. Kui Scholz mullu augustis partei kandidaadiks esitati, oli SPD küsitlustes tagapool ja paljud nägid teda SPD ennustatud kapituleerumise patuoinana.

Scholz osutus aga võimekaks kandidaadiks, kasutades ära Saksa valijaskonna stabiilsuse ja töömeheliku poliitika iha. Esimest korda Saksamaa sõjajärgses ajaloos ei kandideerinud ametis olev kantsler tagasivalimiseks. Scholz nägi selles võimalust positsioneerida end Merkeli loomuliku järglasena, hoolimata sellest, et ta on pärit teisest erakonnast. Paljusid Merkeli omadusi, nimelt tema pragmaatilisust, kogemusi ja töökindlust, nähti Scholzis, kes erinevalt teistest oma partei liikmetest eelistab valitseda tsentrist. SPD-ga varem koostööd teinud poliitilise kommunikatsiooni konsultant Frank Stauss väitis Washington Postile antud intervjuus, et Scholz ei olnud pelgalt Merkeli kloon. Samas rõhutas ta, et Scholzil on Merkeliga piisavalt ühist, et meelitada ligi valijaid, kes otsisid rohkem sama.

Scholzi strateegia jäljendada Merkeli juhtimisstiili, kuigi tõhus, on toonud kaasa ka märkimisväärset kriitikat. CSU juhi Markus Söderi sõnul on Scholz süüdi pärandijahtimises. Hiljuti ajalehega Bild vesteldes viitas ta sellele, et Scholz kopeerib ajakirja kaanel Merkeli käeliigutust, mis ei piisa, andes mõista, et Merkeli lihtsalt peegeldamine ei taga talle samasugust poliitilist edu, mida ta nautis.

Scholz korraldas segase kampaania, mis põhines kõrgema miinimumpalga, stabiilse pensioni, taskukohasema eluaseme ja süsinikuneutraalse majanduse lubadustel. Esmaspäeval esinedes ütles Scholz, et tema peamised välispoliitilised eesmärgid on tugevama ja suveräänsema Euroopa Liidu moodustamine ning Saksamaa ja USA heade suhete parandamine. Lisaks soovib ta lahendada eluasemepuuduse ja liiga kõrgete üüride kaks probleemi ning muuta Saksamaa taastuvenergia tehnoloogia eksportijaks.

Kes veel võiks kantsleriks saada?

Kui CDU/CSU-l õnnestub moodustada koalitsioonivalitsus, võib CDU juhist saada järgmine Saksamaa kantsler Armin Laschet. Nordrhein-Westfaleni liidumaa minister-presidendina kahjustas Laschet tõsiselt oma avalikku veetlust, jäädes naerma, kui piirkonda tabas 2021. aasta juulis katastroofiline üleujutus. Kuid enne seda möödalaskmist peeti Laschet piirkonna ülekaalukaks lemmikuks. rassi. Ta on tuntud kui põhiline mõõdukas, kes võtab välispoliitika, majanduse ja kliimamuutustega seotud küsimustes tsentristlikku seisukohta.

Samal ajal viis Annalena Baerbrock, kolmas kandidaat, oma roheliste partei Bundestagi kõrgeima kohtade arvuni partei valimisajaloos. Enesekindlal ja karismaatilisel edumeelsel Baerbrockil puuduvad konkurentide kogemused, kuid teda kiideti agressiivse kliimapoliitika eest, sealhulgas Saksamaa süsinikuneutraalseks muutmise eest 2030. aastaks ja riigi söest sõltuvuse vähendamise eest. Sarnaselt Laschetiga liialdasid tema enda libisemised tema CV-ga ja plagiaat raamatus, mis aitasid kaasa sellele, et rohelised langesid aprillis toimunud küsitlustes esikohalt valimistel kolmandale kohale. Kuigi Baerbrockist kantsler tõenäoliselt ei saa, näib ta 40-aastasena peaaegu kindel olevat tulevikukandidaat.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: