Mida ütles ülemkohus, kui kinnitas Afzal Guru surma
Kolm aastat pärast parlamendi rünnakut süüdimõistetud Afzal Guru poomist Tihari vanglas õhutab tema hukkamine jätkuvalt võimsaid arutelusid, proteste, süüdistusi 'mässus' ja süüdistusi 'vaenulikkuses'.

Õigusabi teemal
Afzal Guru kaitsja ütles, et talle ei antud nõuetekohast õigusabi. Ta väitis, et kohtu poolt amicus curiae'ks määratud kaitsja tõugati talle vastu tema tahtmist, et esimene amicus tegi järeleandmisi tema teadmata ja kohtuprotsessi läbi viinud kaitsja ei küsitlenud usinalt tunnistajaid. Sellisena rikuti Afzali õigusabi saada, mis tuleneb artiklitest 21 (elu ja isikuvabaduse kaitse) ja 22 (kaitse vahistamise ja kinnipidamise eest teatud juhtudel).
Kohtu vaade: Kohtunik ütles, et ei leidnud selles väites sisu ja põhjendas oma seisukohta konkreetselt. See otsustas, et kohtunik oli andnud endast parima, et aidata Afzalit õigusabiga ning teda kaitsnud kaitsja ei olnud oma töös kogenematu, ebatõhus ega juhuslik. Kohus toetas High Court'i seisukohta, et kaitsja vastu suunatud kriitika näis olevat apellatsioonistaadiumis tõstatatud järelmõte. Nõustuti sellega, et apellant oli vahi alla võtmisest kuni 17. maini 2002 ilma advokaadita, kuid väitis, et peale vahi all vahistamise pikendamise ja dokumentide esitamise ei ole sel perioodil ühtegi menetlust toimunud.
Vaadake videot JNU real (rakenduse kasutajad klõpsake siin)
Afzali ülestunnistuse kohta
Kohtunik käsitles Afzali ülestunnistust Delhi politsei eriüksusele ACP Rajbir Singhile – kes võttis uurimise üle 19. detsembril 2001, samal päeval, kui süüdistatava vastu esitati POTA –, milles kirjeldati üksikasjalikult Afzali liitumist JKLF-iga aastatel 1989–1990, relvakoolitust. PoK-s ja sellele järgnev Indiasse naasmine. Avalduse kohaselt ajendas teda Kashmiri vabastamise džihaadiga ühinema üks Anantnagi Tariq, kes tutvustas talle ka õigusrikkujaks kuulutatud Ghazibabat, kes ülestunnistuse kohaselt andis talle teada missioonist rünnata selliseid institutsioone nagu parlament. ja saatkonnad ning palus tal leida Delhis fidayeeni jaoks turvaline peidupaik. Afzal saabus Delhisse koos Mohammediga, ühe Jaish-e-Mohammadi fidayeeniga, ning ööl vastu 12. detsembrit külastasid ta koos kaassüüdistatavate Shaukat Guru ja SAR Geelaniga viit Pakistani terroristi nende peidupaigas. Mohammed rääkis neile plaanist järgmisel päeval parlamenti rünnata ning andis Afzalile Shaukati, Geelani ja tema eest 10 000 000 ruupiat ning sülearvuti Ghazibabasse toimetamiseks. Ülestunnistuse kohaselt jäid Afzal ja Mohammed suhtlema ning 13. detsembril helistas Afzal oma mobiiltelefonile 98114-89429 Mohammedi telefonilt 98106-93456 ja palus tal vaadata televiisorit ja teavitada teda VVIP-ide olemasolust parlamendimajas. .
KOHTU VAADE: Kohus käsitles üksikasjalikult otsustavat küsimust… kas ülestunnistust… saab ohutult tegutseda. Ta järeldas, et Afzali viivitus ülestunnistuse ümberlükkamisel ja tagasivõtmisel ei saa iseenesest muuta ülestunnistuse usaldusväärsust. Samuti lükkas ta tagasi väite, et Afzali tagasivõtmise põhjuste vastuolud võivad anda alust järeldada, et ülestunnistus oli tõene ja vabatahtlik.
Kaudsete tõendite kohta
Afzali vastu esitatud kaudsete tõendite hulka kuulusid järgmised: ta tundis surnud terroriste ja tuvastas nende surnukehad; ta suhtles sageli terrorist Mohammediga, sealhulgas kolm kõnet, mille viimane talle mõni minut enne rünnakut tegi; erinevad asukohad, mida fidayeen kasutasid Delhis enne rünnakuid; nende tehtud erinevad ostud, sealhulgas kemikaalid, kuivatatud puuviljad, Yamaha mootorratas ja mobiiltelefonid; ja sülearvuti (koos selle sisuga), mis leiti Afzali vahi all.
KOHTU VAADE: Kohus ütles, et need asjaolud kinnitasid selgelt Afzali seotust terroristidega peaaegu kõigis nende tegudes, mille eesmärk on rünnata parlamendihoonet. Kohus ütles, et Afzal ei osalenud tegelikus rünnakus, kuid tegi kõik, et kuratlik missioon käima lükata.
Kohtuotsus
Kuriteo raskusaste on midagi, mida ei saa sõnadega kirjeldada. Raskete inimohvritega juhtunu oli raputanud kogu rahvast ja ühiskonna kollektiivne südametunnistus on rahul vaid siis, kui süüdlasele määratakse surmanuhtlus. Väljakutse India ühtsusele, terviklikkusele ja suveräänsusele... saab kompenseerida ainult maksimaalse karistuse määramisega... Kaebuse esitaja, kes on alistunud võitleja ja kes oli kaldunud kordama riigireetmise tegusid, on oht ühiskonnale ja tema elu peaks välja surema. Sellest tulenevalt jätame surmaotsuse jõusse.
KURITEGU JA KARISTUS
13. detsember 2001: Viis terroristi sisenevad parlamendihoone kompleksi ja avavad valimatu tule, tappes üheksa ja vigastades üle 15 inimese
15. detsember 2001: Delhi politsei võtab Afzal Guru Jammust ja Kashmirist peale. SAR Geelani Delhi ülikooli Zakir Husaini kolledžist võetakse kinni ja arreteeritakse hiljem. Kaks teist, Afsan Guru ja tema abikaasa Shaukat Hussain Guru, võtsid hiljem järele
4. juuni 2002: Süüdistused Afzal Guru, Geelani, Shaukat Hussain Guru ja Afsani vastu
18. detsember 2002: Menetluskohus mõistab Afzali, Geelani ja Shaukati surma, laseb Afsani minema
30. august 2003: Jaish-e-Mohammadi juht Ghazi Baba, rünnakus peasüüdistatav, tapetakse Srinagaris kohtumises BSF-iga. Kokkupõrkes hukkub veel kolm võitlejat
29. oktoober 2003: Delhi ülemkohus otsustas Afzali surmaotsuse ja Geelani õigeks mõista
4. august 2005: Ülemkohus kinnitas Afzali surma, asendab Shaukati karistuse 10-aastase karmi vangistusega
26. september 2006: Delhi kohus käskis Afzali üles puua
3. oktoober 2006: Afzali naine Tabasum Guru esitab president APJ Abdul Kalamile armuavalduse
12. jaanuar 2007: Ülemkohus lükkas tagasi Afzali kaebuse tema surmaotsuse ülevaatamiseks, öeldes, et sellel pole õigust
19. mai 2010: Delhi valitsus toetab ülemkohtu poolt Afzalile määratud surmanuhtlust
30. detsember 2010: Shaukat Guru vabastati Delhi Tihari vanglast
10. detsember 2012: Siseminister Sushilkumar Shinde ütles, et vaatab Afzal Guru toimiku läbi pärast parlamendi talveistungjärgu lõppu 22. detsembril
3. veebruar 2013: President Pranab Mukherjee lükkab Afzal Guru armupalve tagasi
9. veebruar 2013: Afzal Guru poodi üles
Jagage Oma Sõpradega: