Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Selgitati: Miks muudetakse äriühinguseadust?

Hiljuti dekriminaliseeritud rikkumiste hulka kuuluvad haldusõiguserikkumised, nagu CSR-aruannete esitamisega viivitamine või liikmete registri parandamata jätmine vastavalt NCLT korraldustele.

Selgitati: Miks muudetakse äriühinguseadust?Liidu rahandusminister Nirmala Sitharaman esineb New Delhis COVID-19 majanduspaketi teemalisel pressikonverentsil. (PTI foto: Vijay Verma)

Rahandus- ja ettevõtete asjade minister Nirmala Sitharaman teatas pühapäeval, et valitsus liigub dekriminaliseerida äriühinguseaduse sätted et hõlbustada riigis äritegevust osana valitsuse Covid-19 abipaketist. Algselt 4. märtsil välja kuulutatud samm on osa valitsuse suuremast pingutusest alates 2018. aastast kaotada kriminaalkaristused kõigist äriühinguseaduse sätetest, välja arvatud pettust käsitlevatest sätetest.







Vangistus on eemaldatud mitmete varasemalt liitkuritegudena liigitatud süütegude puhul, st süütegude puhul, mille karistuseks määrati kas vangistus või rahatrahv. Mõned neist rikkumistest on täielikult välja jäetud, samas kui teised on viidud riikliku äriühinguõiguse kohtute (NCLT) pädevusse ettevõttesisesele kohtuotsusmehhanismile.

Lugege seda lugu tamili keeles



Miks muutus?

See samm on olnud osa valitsuse suurematest jõupingutustest äritegevuse hõlbustamiseks alates 2018. aastast. Hiljuti dekriminaliseeritud rikkumiste hulka kuuluvad haldusõiguserikkumised, nagu CSR-i aruannete esitamisega viivitamine või liikmete registri parandamata jätmine vastavalt NCLT korraldustele. Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et dekriminaliseerimisalased jõupingutused on tegelikult püüd tagasi võtta 2014. aastal kehtestatud eeskirjad, mille eesmärk on suurendada ettevõtete vastavust. Valitsus oli sisse viinud ka muudatused äriühingute seadusesse, mille kohaselt on ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) sätete rikkumiste eest karistatav vangistusega, kuid pärast tööstuse tagasisidet see sätet ei rakendanud. 2020. aasta äriühinguseaduse muutmise seaduse eelnõus on tehtud ka ettepanek võtta ettevõtete sotsiaalse vastutuse sätetest välja kriminaalvastutus.



2014. aastal muudeti äriühingute seadust, et parema vastavuse tagamiseks kehtestati palju rohkem eeskirju ja seetõttu võeti kasutusele mitmeid karistussätteid nii tsiviil- kui ka kriminaalkaristustega, ütles Deloitte India partner Madhu Sudan Kankani, märkides, et vastavustaseme paranedes ja valitsus tundis vajadust lihtsustada äritegevust valitsus asus leevendama kriminaalsätteid.

Mis on muutus?



Äriühinguseaduse alusel raskendatud süütegude arv on langenud 31-ni 81-lt enne 2018. aasta äriühinguseaduse muudatust. Paljud neist rikkumistest on viidud riikliku äriühinguõiguse tribunali kaudu süüdistuse esitamise vajadusest äriühingute registripidajale. RoC on volitatud otsustama nende süütegude eest karistusi ja ettevõtted võivad esitada kaebuse ettevõtete asjade ministeeriumi (MCA) piirkondlikule direktorile, et esitada kaebus või taotleda nende otsuste muutmist. See samm aitaks vabastada NCLT-de ribalaiust maksejõuetuse ja muude prioriteetsete küsimustega tegelemiseks. Majasisese lahendamise mehhanismiga käsitletavate süütegude koguarv on tõusnud 2018. aasta 18-lt 58-le, mis on välja pakutud viimases muudatuses.

Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega



Millised on järgmised sammud?

Ekspertide hinnangul on ministeeriumilt oodata täiendavaid meetmeid, et dekriminaliseerida äriühingute seadustes eeskätt audiitoreid puudutavad sätted. Juhtiva audiitorfirma audiitor ütles, et MCA teatas, et kavatseb kaotada kriminaalvastutuse selliste küsimuste eest nagu audiitorite hooletus. Ministeerium teatas, et nad kaotavad kriminaalvastutuse mitmete audiitoreid käsitlevate sätete eest, ütles isik, kes märkis, et pettuse avastamisel peeti audiitorite kokkumängu juhtkonnaga. Samuti oli ühinguõiguse komisjon oma ettekandes öelnud, et võtab audiitorühingute keelustamise sätete leevendamise teemaks äriühinguseaduse dekriminaliseerimise järgmises etapis. Ettevõtlusasjade ministeerium taotleb aga praegu audiitorfirmade Deloitte ja KPMG sidusettevõtte BSR & Co väljasaatmist nende väidetava rolli tõttu IL&FS-i kelmuses.



Jagage Oma Sõpradega: