Lääne-Bengal tahab ülemkoda tagasi: kuidas osariikidel nõukogud on
Praegu on kuues osariigis – Biharis, Uttar Pradeshis, Maharashtras, Andhra Pradeshis, Telanganas ja Karnatakas – seadusandlik nõukogu.
Lääne-Bengali peaminister Mamata Banerjee pöördub ajakirjanduse poole pöördumise poole (Allikas: Bengali CMO, fail) Selle nädala alguses kiitis Lääne-Bengali Trinamooli kongressi valitsus heaks seadusandliku nõukogu loomise osariigis. See oli lubadus, mille erakond oma valimisprogrammis andis. Lääne-Bengali seadusandliku nõukogu kaotas 50 aastat tagasi vasakparteide koalitsioonivalitsus.
Praegu on kuues osariigis – Biharis, Uttar Pradeshis, Maharashtras, Andhra Pradeshis, Telanganas ja Karnatakas – seadusandlik nõukogu. Teise koja loomine ei ole ainult osariigi valitsuse kätes. Keskvalitsus peab ka parlamendis eelnõud katsetama. Seetõttu võib see probleem kaasa tuua uue potentsiaalse leekpunkti riigi ja keskuse vahel.
Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused
Kuidas nõukogud tekkisid
Kahe majaga (kahekojaline) seadusandlikel kogudel on Indias pikk ajalugu. Montagu-Chelmsfordi reformid viisid 1919. aastal riiklikul tasandil riiginõukogu moodustamiseni. Seejärel loodi India valitsuse 1935. aasta seadusega India provintsides kahekojalised seadusandlikud kogud. Selle seaduse alusel alustas 1937. aastal Bengalis esimest korda tegevust seadusandlik nõukogu.
Põhiseaduse väljatöötamise ajal tekkisid Asutavas Assamblees lahkarvamused osariikides teise koja loomise osas. Argumendid Rajya Sabha toetuseks – et teine koda toimib kiirustades seadusandluse kontrollijana ja toob seadusandjatesse erinevaid hääli – ei lõiganud osariikide osas jääd paljude Asutava Assamblee liikmetega.
Biharist pärit prof K T Shah ütles, et osariikide teise kojaga kaasneb riigikassalt märkimisväärseid kulutusi parlamendiliikmete palkade ja hüvitiste ning kõrvalkulude eest. Nad ainult aitavad parteibossetel rohkem patrooni jagada ja aitavad ainult takistada või edasi lükata vajalikke seadusi, mille poolt rahvas on oma hääled andnud.
Põhiseaduse koostajad nägid ette, et alguses on Bihari, Bombay, Madrase, Punjabi, Ameerika provintsi ja Lääne-Bengali osariikidel seadusandlik nõukogu. Seejärel andsid nad riikidele võimaluse kaotada olemasolev teine koda või asutada uus, võttes vastu oma seadusandlikus assamblees resolutsiooni. Põhiseadus andis seadusandlikule assambleele ka volitused nõukogu üle otsustada, kui nende vahel tekib mõne seaduse osas lahkarvamus. Põhiseadus piiras ka nõukogu liikmete arvu ühe kolmandikuni rahva valitud seadusandlikust assambleest.
LIITU NÜÜD :Express Explained Telegrami kanal
Lääne-Bengali nõukogu
Lääne-Bengali seadusandlik nõukogu jäi eksisteerima kuni 1969. aastani. Kuid kaks aastat varem toimunud sündmused teises kambris viisid selle kaotamiseni. 1967. aastal peetud neljandad üldvalimised viisid selleni, et Kongress kaotas võimu mitmes osariigis. Lääne-Bengalis moodustas 14 parteist koosnev koalitsioon Ühinenud Rinne valitsuse koos opositsioonis oleva Kongressiga. Peaminister Ajoy Kumar Mukherjee juhtis valitsust ja Jyoti Basu oli CM asetäitja. Kuid koalitsioon ei kestnud kaua ja kuberner Dharam Vira saatis valitsuse kaheksa kuu pärast tagasi.
P C Ghosh, sõltumatu MLA, kes oli varem olnud peaminister, asus sellele ametikohale taas kongressi toetusel. Lääne-Bengali seadusandliku kogu kahes kojas mängiti erinevaid stseene. Assambleel nimetas spiiker kuberneri tegevust põhiseadusega vastuolus olevaks. Kuid Kongressi domineeritud nõukogu võttis vastu resolutsiooni, milles väljendati usaldust Ghoshi juhitava valitsuse vastu. See resolutsioon kõlas seadusandliku nõukogu surmanupuna.
Pärast 1969. aasta vahevalimisi tuli võimule teine ühendrinne. 32-punktilises programmis, mille alusel ta oli võidelnud valimised, oli punkt number 31 seadusandliku nõukogu kaotamine, mis oli üks esimesi asju, mida valitsus võimule tulles tegi.
Põhiseaduse artikkel 169 annab seadusandlikule assambleele volitused resolutsiooni vastuvõtmisega moodustada või kaotada seadusandlik nõukogu. Otsuse peab vastu võtma kaks kolmandikku assamblee liikmetest. Seejärel peab parlament sellekohase seaduseelnõu vastu võtma. Lääne-Bengali assamblee võttis selle resolutsiooni vastu märtsis 1969 ja neli kuud hiljem kiitsid parlamendi mõlemad kojad sellekohase seaduse heaks. Pandžab järgis eeskuju, kaotades samal aastal oma seadusandliku nõukogu.
Nõukogud teistes osariikides
Seadusandliku nõukogu olemasolu või puudumine on aga poliitiline küsimus. Näiteks Tamil Nadus on nõukogu loomine olnud vaidlusi tekitanud küsimus viimased kolm aastakümmet. AIADMK juhitud valitsus kaotas 1986. aastal osariigi teise koja. Sellest ajast peale on DMK teinud katseid nõukogu uuesti moodustada ja AIADMK on sellistele sammudele vastu seisnud. DMK äsja lõppenud valimiste manifest lubab taas luua teise koja.
Kongress andis sarnase lubaduse 2018. aasta Madhya Pradeshi valimistel. Andhra Pradeshis loodi seadusandlik nõukogu esmakordselt 1958. aastal, seejärel tühistati TDP poolt 1985. aastal ja taasasutati Kongressi poolt 2007. aastal. Eelmisel aastal saatis seadusandlik nõukogu, kus domineeris TDP, kolm pealinna eelnõu erikomisjonile, mis viis selleni, et YSRCP kontrollitud seadusandlik assamblee võttis vastu otsuse seadusandliku nõukogu kaotamiseks.
Seadusandliku nõukogu kaotamiseks või moodustamiseks ei piisa aga resolutsiooni vastuvõtmisest seadusandlikus assamblees. Sellise loomise või laialisaatmise seaduse eelnõu peab vastu võtma parlament. Assami assamblee 2010. aastal ja Rajasthani assamblee 2012. aastal võtsid vastu resolutsioonid oma osariikides seadusandliku nõukogu loomiseks. Mõlemad seaduseelnõud on Rajya Sabhas menetluses. Ja Andhra Pradeshi seadusandliku nõukogu kaotamise eelnõu pole parlamendis veel esitatud.
Chakshu Roy on PRS-i seadusandliku uurimistöö juht
See artikkel ütles algselt, et põhiseaduse artikkel 168 annab seadusandlikule assambleele volitused resolutsiooni vastuvõtmisega luua või tühistada seadusandlik nõukogu. Tegelikult käsitleb artikkel 169 seadusandlike nõukogude kaotamist või loomist riikides. Viga kahetsetakse.
Jagage Oma Sõpradega:
