Tansaania kirjanik Abdulrazak Gurnah pälvis Nobeli kirjandusauhinna
Sansibaril sündinud ja Inglismaal asuv Gurnah on Kenti ülikooli professor. Tema romaan 'Paradiis' valiti 1994. aastal Bookeri auhinna eelnimekirja.
Prestiižse auhinnaga kaasneb kuldmedal ja 10 miljonit Rootsi krooni (üle 1,14 miljoni dollari). (Allikas: Nobeli preemia/Twitter) Tansaania kirjanik Abdulrazak Gurnah was awarded the Nobel Prize for Literature neljapäeval teoste jaoks, mis uurivad imperialismi pärandit välja juuritud isikutel.
Rootsi Akadeemia ütles, et auhind on tunnustus tema kompromissitu ja kaastundliku läbitungimise eest kolonialismi mõjude ja pagulase saatuse eest kultuuride ja mandrite vahelises lõhes.
1948. aastal Sansibaril sündinud ja Inglismaal asuv Gurnah on Kenti ülikooli professor. Ta on 10 romaani autor, sealhulgas 'Paradiis', mis valiti 1994. aastal Bookeri auhinna eelnimekirja.
Nobeli kirjanduskomitee esimees Anders Olsson nimetas teda üheks maailma silmapaistvamaks postkolonialistlikuks kirjanikuks. Prestiižse auhinnaga kaasneb kuldmedal ja 10 miljonit Rootsi krooni (üle 1,14 miljoni dollari). Auhinnaraha pärineb pärandusest, mille jättis auhinna looja, Rootsi leiutaja Alfred Nobel, kes suri 1895. aastal.
Eelmise aasta preemia pälvis Ameerika luuletaja Louise Glück tema eksimatu poeetilise hääle eest, mis karmi iluga muudab individuaalse olemise universaalseks.
#Nobeli preemia laureaat Abdulrazak Gurnahi pühendumus tõele ja vastumeelsus lihtsustamise vastu on silmatorkav. Tema romaanid põrkavad tagasi stereotüüpsetest kirjeldustest ja avavad meie pilgu kultuuriliselt mitmekesisele Ida-Aafrikale, mis pole paljudele mujal maailmas tuttav. pic.twitter.com/FVmk5cvomI
— Nobeli preemia (@NobelPrize) 7. oktoober 2021
Gurnah’ kirjanduslikus universumis on kõik muutumas – mälestused, nimed, identiteedid. Lõputu intellektuaalsest kirest juhitud uurimistöö on kõigis tema raamatutes ja sama silmapaistev praegu ka filmis 'Afterlives' (2020), nagu siis, kui ta 21-aastase pagulasena kirjutama hakkas.
— Nobeli preemia (@NobelPrize) 7. oktoober 2021
Glück oli pärast mitu aastat kestnud poleemikat populaarne valik. 2018. aastal lükati auhinna üleandmine edasi, kuna seksuaalse kuritarvitamise süüdistused raputasid Rootsi Akadeemiat, võitjaid valivat salaorganit. 2019. aasta auhinna andmine Austria kirjanikule Peter Handkele tekitas proteste tema tugeva toetuse tõttu serblastele 1990. aastate Balkani sõdade ajal.
Nobeli komitee andis esmaspäeval füsioloogia- või meditsiiniauhinna ameeriklastele David Juliusele ja Ardem Patapoutianile avastuste eest, kuidas inimkeha tajub temperatuuri ja puudutusi. Nobeli füüsikaauhind anti teisipäeval kolmele teadlasele, kelle töö leidis järje näilises häires, aidates selgitada ja ennustada keerulisi loodusjõude, sealhulgas laiendada meie arusaama kliimamuutustest.
Benjamin List ja David W.C. MacMillan nimetati kolmapäeval Nobeli keemiaauhinna laureaatideks selle eest, et nad leidsid lihtsama ja keskkonnasõbralikuma viisi, kuidas ehitada molekule, mida saab kasutada ühendite, sealhulgas ravimite ja pestitsiidide valmistamiseks.
Endiselt ootavad ees auhinnad silmapaistva töö eest rahu ja majanduse vallas.
Rohkemate elustiiliuudiste saamiseks jälgige meid Instagram | Twitter | Facebook ja ärge jääge viimastest uuendustest ilma!
Jagage Oma Sõpradega:
