Paavst Franciscuse raamat uurib George Floydi, viiruste skeptikuid
Franciscus kritiseerib raamatus Unistame ka populistlikke poliitikuid, kes 1930. aastaid meenutaval viisil miitingud üles kutsuvad, ja neid toetavate jäikade konservatiivsete katoliiklaste silmakirjalikkust.
Franciscus kritiseerib raamatus Unistame ka populistlikke poliitikuid, kes 1930. aastaid meenutavatel viisidel miitingutele piitsutavad, ja neid toetavate jäikade konservatiivsete katoliiklaste silmakirjalikkust. (Allikas: Amazon.co.uk | Kujundanud Gargi Singh) Paavst Franciscus toetab USA politsei George Floydi tapmise järel rassilise õigluse nõudeid ning avaldab Vatikani koronaviiruse sulgemise ajal kirjutatud uues raamatus COVID-19 skeptikuid ja oma vandenõu levitanud meediat.
sisse Unistagem, Franciscus kritiseerib ka populistlikke poliitikuid, kes 1930. aastaid meenutaval viisil miitingud üles vihutavad, ja neid toetavate jäikade konservatiivsete katoliiklaste silmakirjalikkust. Kuid ta kritiseerib ka ajalooliste kujude jõulist allalaskmist rassilise võrdõiguslikkuse protestide ajal sel aastal kui ekslikku katset minevikku puhastada. 150-leheküljelise raamatu, mis peaks ilmuma 1. detsembril, kirjutas kummituslikult Francise ingliskeelne biograaf Austen Ivereigh ning kohati tundub proosa ja rõhuasetus olevat rohkem Ivereighi kui Francise oma.
Selle keskmes Unistagem eesmärk on visandada Franciscuse nägemus majanduslikult ja keskkonnaalaselt õiglasemast koroonaviiruse järgsest maailmast, kus vaeseid, eakaid ja nõrgemaid ei jäeta kõrvale ning rikkaid ei tarbita ainult kasumiga.
Kuid see pakub ka uusi isiklikke arusaamu 83-aastasest Argentina paavstist ja tema huumorimeelest. Ühel hetkel paljastab Franciscus, et pärast seda, kui ta pakkus 2012. aastal 75-aastaseks saades Buenos Airese peapiiskopi ametist pensionile jäämist, kavatses ta lõpuks lõpetada lõputöö, mida ta 20. sajandi saksa intellektuaali Romano Guardini kohta ei teinud.
Aga 2013. aasta märtsis viidi mind üle teise piiskopkonda, ta surnud. Franciscus valiti paavstiks ja Rooma piiskopiks 13. märtsil 2013. Kirjastaja sõnul oli raamat esimene, mille paavst kirjutas suure maailmakriisi ajal ning Ivereigh ütles, et see tehti vastusena koroonaviirusele ja sulgemisele.
Franciscuse jaoks pakub pandeemia enneolematut võimalust ette kujutada ja kavandada sotsiaalselt õiglasemat maailma.
Mõnikord tundub, et ta suunab selle sõnumi otse USA-le, kuna Donald Trumpi administratsioon lõpetab neli aastat Ameerika esimest poliitikat, mis välistas sisserändajad moslemiriikidest ja vähendas USA sõltuvust mitmepoolsest diplomaatiast.
Ilma USA-d või Trumpi nimepidi tuvastamata toob Franciscus esile kristlaste enamusega riigid, kus natsionalistlik-populistlikud juhid püüavad kaitsta kristlust tajutavate vaenlaste eest. Tänapäeval, kuulates mõningaid populistlikke juhte, kes meil praegu on, meenuvad mulle 1930. aastad, mil mõned demokraatiad kukkusid näiliselt üleöö diktatuurideks, kirjutas Franciscus.
Näeme seda taas juhtumas miitingutel, kus populistlikud liidrid erutavad ja segavad rahvahulki, suunates oma pahameele ja vihkamise kujuteldavate vaenlaste vastu, et juhtida tähelepanu tegelikelt probleemidelt. Ta kirjutas, et inimesed langevad sellise retoorika ohvriks hirmust, mitte tõelisest usulisest veendumusest.
Franciscus kõneles Floydi, mustanahalise mehe tapmisest, kelle surm politseiniku põlve taga kutsus sel aastal esile protestid kogu USA-s. Ta mõtiskles ka katoliku kiriku seksuaalse kuritarvitamise kriisi ja teiste #MeToo võimu kuritarvituste üle, mis tema sõnul tulenevad õigusest, domineerimisest ja ülbusest teiste üle.
Jagage Oma Sõpradega:
