Selgitatakse: Miks on CCI karistanud õllefirmasid UB, Carlsberg ja säästnud AB InBevit?

CCI leidis, et õlletootjad kooskõlastasid ka õlletarnete kärpimist Odishas, ​​Maharashtras ja Lääne-Bengalis, et seista vastu osariikide valitsuste sammudele tõsta aktsiise või langetada õlle hinda.

TSK märkis, et sellist riiklikku poliitikat ei saa võtta ettekäändena osapoolte hinnakooskõlastamisele.

India konkurentsikomisjon on määranud trahvi 873 miljonit krooni United Breweries Ltd (UBL), Carlsberg India Pvt Ltd (CIPL), All India Brewers Association (AIBA) ja 11 üksikisikut õlle müügi ja tarnimise kartelliseerimiseks. Leiti, et Anheuser Busch InBev India osales ka õllehindu fikseerivas kartellis, kuid teda ei määratud trahviga, kuna see oli esimene ettevõte, kes esitas uurimise käigus olulisi tõendeid. Uurime CCI järeldusi.

Miks õllefirmasid karistatakse

TKK peadirektori poolt uurimise käigus läbi viidud läbiotsimise ja arestimise käigus leiti kolme ettevõtte vahel regulaarne suhtlus riigiasutustele kooskõlastamiseks esitatud hinnatõusude kooskõlastamiseks.

Uurimise käigus leiti, et juhtivad töötajad saatsid konkurentidele e-kirju hinnatõusude kohta, mida nad kavatsesid teha riigiasutustele erinevates osariikides, ja püüdsid hinnatõusu kooskõlastada.

Õllefirmade esindajad pidasid omavahel arutelusid tulevaste hinnapakkumiste ja riigiaktsiisiosakondadega edasiste sammude üle ning kohtusid AIBA katuse all aktsiisiametiga, et neil oleks suurem võimalus kavandatud hinnatõusudele heakskiitu saada. AIBA-le määrati ka trahv oma rolli eest õllefirmade vahelise arutelu korraldamisel erinevatel teemadel, sealhulgas hinnakujunduse üle. CCI tsiteeris mitmeid juhtumeid, kus ettevõtted tegid konkureerivate toodete jaoks identseid hindu.

Maharashtra puhul leidis CCI, et UBL-i ja AB InBevi hindade muudatused alates 2011. aastast näitasid hämmastavat lähedust ajastuse osas, kuna ka Carlsberg India ühines kahe ettevõttega hinnaparanduste tegemisel ligikaudu samal ajal alates 2014. aasta aprillist.

CCI leidis, et õlletootjad kooskõlastasid ka õlletarnete kärpimist Odishas, ​​Maharashtras ja Lääne-Bengalis, et seista vastu osariikide valitsuste sammudele tõsta aktsiise või langetada õlle hinda.

Ühtlasi leidis CCI, et UBL ja AB InBev olid kokku leppinud hinna osas, millega nad hangivad pudelite kogujatelt kasutatud pudeleid nende õlletehastes taaskasutamiseks.

Mis oli õllefirmade põhjendus?

Õllefirmade juhtivtöötajad, keda samuti CCI karistas, tõid konkurentidevahelise kooskõlastamise vajaduse peamise põhjusena välja vajaduse taotleda mistahes hindade muutmiseks riigiasutustelt kooskõlastusi. Ühel juhul ütles UBL-i juht, et kuna hinnamuutused on Karnatakas lubatud vaid kolmel kindlal kuupäeval aastas, vahetavad konkurendid samamoodi rahatähti ja hindavad põhitooteid, et me ei kannaks selle poliitika tõttu suuri kahjusid.

Oma avalduses CCI-le ütles UBL, et osariikide karmid seadused ja tavad muudavad õlleettevõtete tavapärase äritegevuse võimatuks, rõhutades asjaolu, et nende toodete lõplik hind eeldas riigiasutuste heakskiitu. .

TSK märkis, et sellist riiklikku poliitikat ei saa võtta ettekäändena osapoolte hinnakooskõlastamisele.

Miks AB InBev ei saanud karistust?

Kõik kolm õllefirmat, UBL, CIPL ja AB InBev, olid taotlenud trahvi vähendamist. AB InBevi karistust vähendati 100%, kuna ettevõte selgitas kartelli olemust ja esitas tõendid juhtivate juhtivtöötajate vahelise e-posti teel suhtlemise kohta uurimise varases staadiumis. UBL-i 751,8-miljonilise ja CIPL-i 120,6-miljonilise rupi suurune karistus sisaldas ka trahvide vähendamist vastavalt 40 ja 20 protsenti koostöö eest CCI-ga.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: