Selgitatakse: miks langes India globaalses konkurentsivõime indeksis?
Tänavune libisemine ei tulene mitte ainult sellest, et India skoor langes, ehkki vähesel määral, vaid ka sellest, et mitmed teised lähikonkurendid tõusid ette.

Ülemaailmse konkurentsivõime aruande uusim väljaanne, mis avaldati esmakordselt 1979. aastal, asetab India 141 riigi seas 68. kohale – see on 10 positsiooni võrra madalam kui 2018. aasta positsioon samas indeksis. Selle aasta libisemine ei tulene aga mitte ainult sellest, et India skoor globaalses konkurentsivõime indeksis langes, ehkki vähesel määral, vaid ka sellest, et mitmed teised lähedased konkurendid tõusid ette.
Mis on GCI?
See on globaalse konkurentsivõime indeksi neljas versioon – seepärast nimetatakse seda ka GCI 4.0-ks – ja see võeti kasutusele 2018. aastal. Tänavuse GCI-ga kaardistatud 141 riiki annavad 99 protsenti maailma SKTst.
GCI põhiidee on kaardistada tegurid, mis määravad riigi koguteguri tootlikkuse (TFP). TFP on sisuliselt tõhusus, millega erinevaid tootmistegureid, nagu maa, tööjõud ja kapital, kasutatakse lõpptoote loomiseks. Arvatakse, et just TFP määrab majanduses riigi pikaajalise majanduskasvu.
Milliseid tegureid siis GCI kaardistab?
Aruande kohaselt on GCI 4.0 103 individuaalse näitaja koondtulemus, mis on saadud rahvusvaheliste organisatsioonide andmete kombinatsioonist ja Maailma Majandusfoorumi juhtide arvamusuuringust.
GCI 4.0 jälgib andmeid ja/või vastuseid 12 teguri kohta, mis on jagatud 4 suurde kategooriasse. Esimene kategooria on soodustav keskkond ja see hõlmab selliseid tegureid nagu infrastruktuuri seisund, institutsioonid, riigi makromajanduslik stabiilsus ja võime võtta kasutusele uut tehnoloogiat. Teine kategooria on inimkapital ja hõlmab tervist ja oskuste taset majanduses. Kolmas on turgude olukord, näiteks tööjõu-, toote-, finants- ja turu üldine suurus. Viimane kategooria on innovatsiooni ökosüsteem, mis hõlmab äri dünaamilisust ja innovatsioonivõimet.

Kõik need 12 tegurit sisaldavad lisaks alamtegureid. Näiteks võimaldava keskkonna kategooriasse kuuluvate institutsioonide puhul jälgib GCI tulemuslikkust üksikasjalike tegurite põhjal, nagu avaliku sektori toimimine, läbipaistvuse ja korruptsiooni tase, ettevõtte valitsemise olukord, terrorismi esinemissagedus jne.
Kokkuvõttes on kokku 103 individuaalset tegurit, mille GCI 4.0 kaardistab, et jõuda lõpptulemuseni.
Kuidas riigid järjestatakse?
Aruande kohaselt esitatakse riigi toimivus GCI üldiste tulemuste ja iga selle komponendi osas edenemisskoorina skaalal 0–100, kus 100 tähistab „piiri”, mis on ideaalne riik, kus probleem lakkab olemast tootlikkuse kasvu piirav. Näiteks sel aastal uuritud 141 majanduse keskmine GCI skoor oli 60,7. See tähendab, et kaugus piirini on peaaegu 40 punkti.
Kuidas Indial läks?
India 2019. aasta üldskoor (61,4) langes 2018. aasta skooriga võrreldes vaid 0,7 võrra. Kuid sellest libisemisest piisas, et see nimekirjas 10 kohta allapoole libiseb. Aruandes öeldakse: Lõuna-Aasias kaotab 68. positsioonil olev India edetabelis vaatamata suhteliselt stabiilsele tulemusele, peamiselt tänu mitme varem madalamal positsioonil olnud riigi kiiremale paranemisele. Mõned riigid, mis olid Indiale lähedal ja tegid kiireid edusamme, olid Colombia (skoor oli 62,7, mis on 1,1 punkti rohkem kui eelmisel aastal ja mis on nüüd 57. kohal), Aserbaidžaan (62,7, +2,7, 58.), Lõuna-Aafrika Vabariik (62,4). , +1,7, 60.) ja Türgi (62,1, +0,5, 61.).
India edestab Hiinat (28., 73,9) 40 koha ja 14 punktiga. Kuid Lõuna-Aasias (vt graafikut) on see parim tulemus ja talle järgnevad Sri Lanka (regiooni enim arenenud riik 84. kohal), Bangladesh (105.), Nepal (108.) ja Pakistan (110.).
Jagage Oma Sõpradega: