Selgitatud: vaidlus Marko Arnautovici Euro 2020 värava tähistamise üle
Arnautovici värava tähistamine oli metsik. Suur osa tema agressioonist näis olevat suunatud ühe Makedoonia mängija vastu.

Austria ründaja Marko Arnautovici värav Põhja-Makedoonia vastu nende Euro 2020 alagrupimängu 89. minutil ei olnud sugugi viimane hingetõmme. Tema meeskond juhtis mängu mugavalt 2:1 kuni selle kolmanda väravani ning Makedoonia tagasituleku märke polnud.
Kuid Arnautovici värava tähistamine oli metsik. Suur osa tema agressioonist näis olevat suunatud ühe Makedoonia mängija vastu. Serbia meedia teatas, et väidetavalt kasutas ta oma väljapuhangus rassistlikku kõnepruuki. Ta vilgutas ka käežesti „OK” – kahjutut sümbolit, mida kuni viimase ajani kasutati näitamaks, et kõik on hästi, kuid nüüdseks on sellest saanud valgete ülemvõimu pooldajate omaks võetud vihkamise sümbol.
Euroopa jalgpalli juhtorgan UEFA on Makedoonia jalgpalliliidu (FFM) survel määranud juhtumit uurima eetika- ja distsiplinaarinspektori.
Millest väravate tähistamine alguse sai?
Kui Arnautovic on Instagramis tuliste sõnade pärast vabandanud ja rõhutanud, et ma ei ole rassist, siis FFMi avalduses, milles kutsuti üles tema vastu jõuliselt tegutsema, vihjati, et ta võttis sihikule Makedoonia ääremängija Ezgjan Alioski Albaania juurte pärast.

Arnautovici, kelle isa on serblane, süüdistatakse värava tähistamise ajal Albaania-vastase lärmiga karjumises, lõpetades alles pärast seda, kui kapten David Alaba teda ohjeldamaks astus.
Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused
Mis on vaenu taga?
Isegi aastakümneid pärast Jugoslaavia vägivaldset lagunemist on etnilise päritoluga seotud pinged Balkani piirkonnas jätkuvalt kihavad ja püsivad. Kosova oli viimane endise Jugoslaavia provints, mis lahkus pärast ühepoolset iseseisvuse väljakuulutamist Serbiast 2008. aastal. Ja siiani ei tunnusta Serbia Kosovot, kus enamuse elanikkonnast moodustavad eetilised albaanlased.
Samal ajal kui Serbia ja Kosovo liidrid jätkasid teisipäeval läbirääkimisi territooriumi puudutavate ajalooliste erimeelsuste lahendamiseks, näivad lootused kiireks lahenduseks kauged, kuigi nende huvides on Euroopa Liiduga ühinemise korral lõhe kõrvale jätta. Suhted Serbia ja teiste Balkani naabrite, eriti ELi liikme Horvaatiaga, kes võib liiduga ühinemist blokeerida või edasi lükata, on samuti olnud traditsiooniliselt keerulised 90ndate veriste konfliktide tõttu.

Põhja-Makedoonia ärritas 2017. aastal ka Serbiat, kui selle peaminister Zoran Zaev ütles, et toetab Kosovo liitumist UNESCOga. Kuid kahe riigi vahel on praegu sõbralikud suhted, Serbia kinkis veebruari alguses Põhja-Makedooniale isegi Pfizeri Covid-19 vaktsiine.
Varasemad juhtumid, kus Balkani poliitika jättis suurturniiri varju
2018. aasta maailmameistrivõistlustel määras FIFA Šveitsi mängijatele Granit Xhakale ja Xherdan Shaqirile värava tähistamise eest 7600 naela. Need kaks mängijat, kellel on Albaania sidemed, tähistasid alagrupimängus Serbiaga, pannes käed kokku, et moodustada Albaania lipul olevaga sarnanev kahepäine kotkas. Kui Shaqiri sündis Kosovos, olid Xhaka albaanlastest vanemad pärit riigist.
Mida saaks Arnautovici vastu ette võtta?
Endine West Ham Unitedi mängija jätab tõenäoliselt turniirist eemale, kui ta tunnistatakse süüdi rassistlikus käitumises. UEFA distsiplinaareeskirjade 2019. aasta väljaande kohaselt karistatakse iga isiku või isikute rühma inimväärikust mis tahes põhjusel, sealhulgas nahavärvi, rassi, usutunnistuse, etnilise päritolu, soo või seksuaalse sättumuse alusel, peatamine. kümme tikku või kindlaksmääratud ajavahemik või mõni muu asjakohane sanktsioon.
Isegi kui UEFA suhtub intsidendisse leebemalt, võib Arnautovici siiski oodata ühemänguline mängukeeld või teatud ajavahemik: mängijate või teiste mängus viibijate solvamise eest.
Jagage Oma Sõpradega: