Selgitati: miks Tehrik-i-Taliban Pakistan võib vahivahetusega Afganistanis hoogu juurde saada

Pakistan näeb Afganistani oma konfliktis Indiaga strateegilise partnerina ja on seetõttu olnud valmis Kabulis olevad jõud omaks võtma isegi märkimisväärse rahvusvahelise tagasilöögi korral.

Pakistani ja Talibani lipud lehvivad mõlemal küljel, samal ajal kui inimesed astuvad läbi turvabarjääri, et ületada piiri Pakistani ja Afganistani vahelises piiripunktis Pakistanis Chamanis (AP)

Sel ajal, kui Taliban alustab oma juhtimisprojekti, on sellised riigid nagu Hiina, Venemaa ja Ühendkuningriik näidanud üles valmisolekut rühmaga koostööd teha. Ükski riik pole aga oma toetust nii selgelt väljendanud kui kauaaegsed toetajad Pakistan. Hiljuti Pakistani peaminister Imran Khan süüdistas Talibani taastekitamises USA vägede kiiret väljaviimist, pühkides oma riigi käed igasugusest süüst. Ta kirjeldas ka Pakistanis elavaid rühmituse liikmeid tavaliste tsiviilisikutena ja väitis, et rühmituse Afganistani tagasivõitmine sarnanes orjuse köidikute murdmisega.

Pakistan näeb Afganistani oma konfliktis Indiaga strateegilise partnerina ja on seetõttu olnud valmis Kabulis olevad jõud omaks võtma isegi märkimisväärse rahvusvahelise tagasilöögi korral. Kuigi mõned Pakistani valitsuse fraktsioonid on väljendanud oma vastuseisu Talibanile, näib valdav enamus Talibani aktsepteerivat kas Islamabadi väärtusliku liitlasena või vajaliku kurjuse säilitamiseks piirkonnas. Pakistani arvamus Talibani suhtes võib aga osutuda ohtlikult ekslikuks, eriti kui selle esilekerkimine julgustab selliseid äärmusrühmitusi nagu võitlev Tehrik-i-Taliban Pakistan või TTP.

Pakistani toetus Talibanile

1980. aastatel andsid CIA ja talitustevaheline luure (ISI) relvi Nõukogude Liidu vastu võitlevatele afgaanidele ning aitas radikaliseeruda ja värvata noori üle maailma džihaadis osalema. 1988. aastal alustas Pakistan usukoolide avamist oma ligikaudu 3 miljonile Afganistani põgenikule. Need medresed koolitasid õpilasi Talibaniga liitumiseks, kellest 1,5 miljonit naasis pärast Nõukogude võimu lahkumist Afganistani.

Kui võidukad mudžaheidid lõpuks 1992. aastal Afganistanis valitsuse moodustasid, ei olnud Pakistan rahul uue juhtkonnaga, keda Islamabad pidas Indiaga liiga sõbralikuks. Seetõttu toetas Pakistan kiiresti, kui Taliban 1990. aastate keskel võimust võtma hakkas.

Pärast USA juhitud NATO sissetungi Afganistani 2001. aastal otsisid kukutatud Talibani režiimi juhid Pakistanis varjupaika. Talibani ja Al Qaeda võitlejate vood voolasid Afganistaniga piirnevatele Pakistani hõimualadele. Enamik Talibani võitlejatest piirdus piirialadega, kus Pakistani valitsus on püüdnud neid alates 2003. aastast edutult ohjeldada.

Pakistani ISI, Talibani varajane toetaja, jätkab rühmituse üle oma mõju avaldamist. Carnegie sihtkapitali aruande kohaselt on ISI olnud Talibani peamine väline patroon, pakkudes talle rahalisi ressursse, väljaõpet, relvi, logistilist tuge ja (eelkõige) turvalist varjupaika Pakistani territooriumil.

ISI tähtsust Talibanile iseloomustab kõige paremini Sirajuddin Haqqani nimetamine üheks kahest Talibani asejuhist 2015. aastal. Haqqani võrgustiku juhti Haqqani kirjeldas USA luure kunagi kui ISI tõelist käsivart. , hoiab tihedaid sidemeid Al-Qaedaga. Hoolimata sellest, et mõned Pakistani liidrid on Talibanist avalikult distantseeruvad, tähendab Pakistani suutmatus oma sõjalist, luureteenistust ja poliitilist aparaati ühendada, et isegi kui peaminister ja armeeülemad toetusest keelduvad, on Pakistani riigil ISI kaudu siiski võimalik jätkata organisatsiooni toetamist.

Luhtunud inimesed ületavad Pakistani piiri Afganistani Chamanis Pakistanis (AP Photo / Jafar Khan)

Miks Pakistan toetab Talibani

Lisaks asjaolule, et Pakistani valitsus ja sõjavägi on sisemiselt lõhenenud ning esindavad erinevaid ja sageli konkureerivaid huve ja lojaalsust, on Pakistani Talibani toetamise peamiseks põhjuseks tema püsiv ja valdav hirm India ees.

Pakistani soov saavutada Afganistanis strateegiline sügavus, et võidelda India piirkondliku mõjuga, pärineb 1970. aastate keskpaigast ja see ei ole poliitika, millest nad niipea loobuvad. Ehkki silmapaistvad Pakistani liidrid, sealhulgas praegune armeeülem kindral Qamar Javed Bajwa, on Pakistani ajalugu ja sellest tulenevaid halbu suhteid peaaegu kõigi teiste Afganistani rühmitustega arvestades väljendanud valmisolekut kurssi muuta, võib neil olla peale Talibani vähe liitlasi.

Lisaks India muredele on Pakistanil Talibani toetamiseks mitmeid ideoloogilisi põhjuseid. Alates Pakistani loomisest on seestpoolt kutsutud lubama Afganistani piiri ääres elavatel puštu kogukondadel moodustada oma iseseisev riik. TTP toetab seda väidet. Pakistan on seetõttu väsinud mis tahes puštu juhitavast Afganistani valitsusest, sealhulgas Hamid Karzai ja Ashraf Ghani varasematest valitsustest. Mõnevõrra segadusse ajab Pakistan, et Taliban on rohkem mures islami fundamentalismi kui etniliste konfliktide pärast, kuigi ka nemad on etniliselt puštu rühmitus.

Pakistani ühiskond tunneb Talibani vastu ka teatud sümpaatiat, mis on suuresti tingitud Pakistani riigi moodustamise viisist. Pakistani eraldumine Indiast oli tingitud soovist moodustada islamiriik. Pakistani innukalt usklike kodanike jaoks oli Talibani šariaadi tõlgenduse kaitsmine viis säilitada oma side islamiga ja laiemalt ka Pakistani riigiga.

Samas on Pakistanil ka olulisi põhjusi Talibani tõusu vastu seista. Esiteks põhjustab Talibani valitsus Afganistanis tõenäoliselt tohutu põgenikekriisi sellistes riikides nagu Tadžikistan, Iraan ja Pakistan. Pakistani toetus Talibanile võib maksta sellele ka rahvusvahelise legitiimsuse, eriti kui rühmitus keeldub mõõdukast ja hakkab lubama teistel äärmusliikumistel uuesti Afganistani pinnal juurduda.

2015. aasta Pew Research Survey näitab lisaks, et Taliban on kaotamas toetust Pakistani rahva seas. Kui küsiti, mida nad Talibanist arvavad, pidas 72 protsenti pakistanlastest rühmitust ebasoodsaks, samas kui vaid 6 protsenti pidas neid pooldavaks. Lisaks nendele põhjendatud muredele peab Pakistan võitlema ka TTP ja teiste äärmusrühmituste võimaliku taastekkega. Kuigi on ebatõenäoline, et Islamabad peab neid põhjuseid Talibanist kaugenemiseks piisavaks põhjuseks, väärivad need siiski tõsist kaalumist. Eriti TTP kasvav oht on midagi, millest Islamabad on väga teadlik.

Pakistan on samuti teadlik, et vaatamata oma sidemetele Talibaniga on see USA jaoks endiselt strateegiliselt oluline. Ameeriklaste jätkuv osalus Afganistanis, olenemata sellest, nõuab vähemalt Pakistani õhuruumi kasutamist. See omakorda säilitab mõne Pakistani mõjuvõimu USA-ga suhtlemisel Talibaniga. Lisaks on Peking, Pakistani suurim välisliitlane, näidanud üles valmisolekut Talibaniga koostööd teha.

Seetõttu toetab Pakistan lisaks piirkondliku mõjuvõimu soovile, islami fundamentalistlikele juurtele ja oma murele puštu natsionalismi pärast jätkuvalt Talibani lihtsalt sellepärast, et suudab.

Talibani allkirjaga valgete lippudega inimesed ootavad Pakistanis Chamanis asuvas piiripunktis oma sugulaste saabumist, kelle Taliban väidetavalt Afganistani vanglast vabastas (AP)

Kes on Pakistani Taliban

Pärast seda, kui Al-Qaeda ja Talibani liikmed 2001. aastal Pakistani tormasid, korraldasid nad kampaania, mida USA Rahuinstituudi (USIP) aruandes kirjeldati kui 'FATA talibaniseerimist'. Selle raames töötasid Afganistani Talibani liidrid koos kohalike hõimuliidritega, et värvata pakistanlasi võitlema USA ja NATO vägede vastu. Need värvatud asutasid hiljem Baitullah Mehsudi juhtimisel 2007. aastal TTP. TTP-d nimetatakse sageli katusorganisatsiooniks, mis esindab FATA-s erinevaid sõjalisi rühmitusi.

USIP raporti kohaselt olid TTP peamisteks eesmärkideks šariaadiseaduste rakendamine, võitlus USA ja NATO vägedega Afganistanis ning Pakistani armee vastases džihaadis osalemine. Eelkõige viimane on rühma esmane eesmärk, kuna Mehsudi pressiesindaja teatas 2007. aastal, et TTP loomise peamiseks põhjuseks oli Pakistani armee operatsioonide vastane ühisrinne esitamine. Aruandes märgitakse, et TTP agressiivne hoiak Pakistani riigi suhtes erines teiste kohalike võitlejate omast ja tõi kaasa märkimisväärse sisemise eriarvamuse.

Selle killustatus ja ühtse metoodika puudumine osutusid lõpuks selle hävimise katalüsaatoriks, kuid aastatel 2007–2014 tekitas TTP kogu Pakistanis kaose. 2012. aastal oli TTP-l hinnanguliselt kuni 25 000 liiget, kes korraldasid kogu Pakistanis terrorirünnakuid, mille tulemuseks oli massiline verevalamine ja vara hävitamine. Nende tähelepanuväärseimate rünnakute hulka kuulusid rünnak Pakistani suurimale õhuväebaasile 2011. aastal, rünnak Karachi rahvusvahelisele lennujaamale 2014. aastal ja samal aastal Peshawari sõjaväe avalikus koolis toimunud veresaun, milles hukkus 150 inimest, peamiselt õpilased. Viimase rünnaku mõistis Afganistani Taliban avalikult hukka.

2014. aastal käivitas Pakistani sõjavägi USA droonikampaania abiga operatsiooni Zarb-e-Azb TTP likvideerimiseks. Operatsioon oli suures osas edukas ja see oli grupi allakäigu suur tegur. 2021. aasta mais avaldatud USIP raporti kohaselt on TTP täna suures osas killustatud ja kurnatud sõjaline organisatsioon, mis on hajutatud kogu Pakistanis ja Afganistani piires.

TTP aktiivsus on aga viimastel aastatel järsult kasvanud. 2019. aastal viitasid aruanded, et TTP võitlejad hirmutasid Põhja- ja Lõuna-Waziristani elanikke muusika mängimise või naiste majast lahkumise vastu ilma meessoost eestkostjata. 2020. aastal avas grupi meediatiib Umar Media oma ametliku ajakirja kõrval uue veebisaidi, mis propageerib TTP ideoloogiat. Märkimisväärne on see, et 2020. aastal teatas Umar Media ka, et kaks killustunud gruppi, Jamaat-ul-Ahrar ja Hizbul Ahrar, on ametlikult TTP-ga uuesti liitunud. Need kaks rühmitust on vastutanud mitmete ohvriterohkete rünnakute eest Pakistanis ja on viimastel aastatel olnud aktiivsemad kui TTP ise.

Alates 2021. aasta algusest on TTP võtnud vastu mitmeid rünnakuid kogu Pakistanis. Ainuüksi aasta esimese kahe kuu jooksul nõudis see 32 rünnakut, millest suurem osa toimus FATA-s. Mõned analüütikud usuvad, et TTP hiljutist taastumist soodustab veelgi Talibani võim Afganistanis. Väidetakse, et Taliban seadustab sõjaka islami valitsemise ja julgustab sellega oma toetajaid ja poolehoidjaid nii Afganistanis kui ka väljaspool seda sarnaseid eesmärke taotlema. Talibanist julgustatud TTP võib kasutada rühmituse edu lisaliikmete värbamiseks ja Pakistani riigivastase kampaania taaselustamiseks. Arvestades aga TTP keerulisi suhteid Talibaniga, on ebaselge, kas ta saaks loota viimase toetusele selles ettevõtmises.

TTP ja Talibani vahelised suhted on sageli kuumad ja külmad. Pole teada, milline on nende kahe seose tase, kuid on teada, et nad on erinevatel ajahetkedel teineteisele vastu ja toetavad. Kuigi TTP-l ja Talibanil on sarnased ideoloogilised konstruktsioonid, ei nõustu need kaks Pakistani riigi sihtmärgiga. Kuna Islamabad on Talibani peamine liitlane, on rühmitus püüdnud veenda TTP-d keskenduma oma džihaadile ainult Afganistani administratsioonile. TTP eksisteerib aga peamiselt Pakistani riigi vastase organisatsioonina ja ilma selle eesmärgita kaotaks selle välise tähtsuse.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Rühmad on aga teinud koostööd ka mitmel kampaanial, eelkõige pärast seda, kui Pakistani sõjaline operatsioon 2014. aastal sundis TTP-d Afganistani põgenema. Seal aitasid nad Talibani sõjalist pealetungi Afganistani valitsuse vastu, pakkudes väärtuslikku logistilist tuge, sealhulgas pakkudes enesetaputerroriste. Pärast Doha lepingut USA ja Talibani vahel avaldas TTP video oma liikmete kohtumisest Talibani kõrgema juhtkonnaga. Väidetavalt soovis rühmitus avaldada oma tihedaid sidemeid Talibaniga, tunnustades väärtust, mida selline suhe Pakistani avalikkusega omaks, kellest paljud toetavad avalikult Talibani.

Mõned on jõudnud väita, et TTP ja Taliban on omavahel lahutamatult seotud, kusjuures üks Pakistani armeeülem nimetas neid väidetavalt ühe mündi kaheks küljeks.

Jagage Oma Sõpradega: