Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Selgitatakse: miks Brasiilia võtab ÜRO Peaassambleel alati esimesena sõna

Alates 1995. aasta 10. ÜRO Peaassambleest on igal aastal delegatsioonile esimesena esinenud Brasiilia, millele järgneb USA.

Brasiilia president Jair Bolsonaro pärast kõnet ÜRO Peaassamblee 76. istungjärgul New Yorgis, USA-s, 21. septembril 2021. (Reuters)

Esindajad üle kogu maailma, sealhulgas peaminister Narendra Modi, esinevad New Yorgis ÜRO Peaassamblee (UNGA) saalis teisipäeval alanud nädal aega kestval iga-aastasel ülddebatil. ÜRO Peaassamblee avaldatud esinejate esialgse nimekirja kohaselt peab peaminister Modi kõne 25. septembril.





Arutelu ajal, mida peetakse laialdaselt iga-aastase kogunemise tipphetkeks, keskenduvad arutelud tõenäoliselt Covidi pandeemia mõjule, kliimamuutustele ja julgeolekule.

Pikaajalised traditsioonid reguleerivad mitmeid ÜRO tavasid, mida järgib ka tänapäeval. Kõik alates esinejate järjestusest ja lõpetades nende kõnede pikkusega on sätestatud keerukates konventsioonides ja põhikirjades. Peaassamblee arutelu jaguneb iga päev kaheks osaks – hommikuseks ja pärastlõunaseks istungjärguks.



Alates 1995. aasta 10. ÜRO Peaassambleest on igal aastal delegatsioonile esimesena esinenud Brasiilia, millele järgneb USA. Pärast kahte esimest kõnet ei ole esinejate järjekord fikseeritud ja see põhineb sellistel teguritel nagu esindatuse tase ja riiki esindava esineja tähtsus.

Aga miks Brasiilia saab alati esimesena sõna?

Brasiilia on ÜRO Peaassamblee iga-aastasel üldarutelul olnud esimene kõneleja juba üle kuue aastakümne. Kuigi mõned eeldavad, et järjekord määratakse tähestikulises järjekorras, pole see nii. See traditsioon pärineb ÜRO algusaastatest pärast selle moodustamist varsti pärast II maailmasõja lõppu.



Neil päevil ei soovinud enamik riike esimesena istungisaali poole pöörduda. Brasiilia oli sel ajal ainus riik, kes vabatahtlikult esimesena sõna võttis.

Mõned ütlevad, et traditsioon pärineb aastast 1947, mil Brasiilia tippdiplomaat Oswaldo Aranha juhatas assamblee esimest eriistungit. Ta valiti ka Peaassamblee teise istungjärgu presidendiks. Alates 10. istungjärgust 1955. aastal on alati esimesena sõna võtnud Brasiilia, talle järgneb USA, välja arvatud üksikud erandid.



Sel aastal hoidis traditsiooni edasi Brasiilia paremäärmuslik president Jair Bolsonaro, pidades teisipäeval rahvusvahelisel foorumil avakõne.

Miks siis USA järgmiseks läheb?

Kõnelejate nimekirjas on Ameerika Ühendriigid alati Brasiilia järel teisel kohal, kuna ta on võõrustajariik. USA president Joe Biden esines teisipäeval istungisaalis, kirjeldades oma nägemust uuest diplomaatia ajastust oma esimeses ÜRO Peaassamblee kõnes pärast ametisse asumist selle aasta alguses.



Mis on üldarutelu järjekord?

Alustuseks kutsub ülddebatti korrale peaassamblee president, kelleks sel aastal on Ecuadori välisminister María Fernanda Espinosa Garcés. Seejärel tutvustab ÜRO peasekretär Antonio Guterres organisatsiooni tegevuste aastaaruannet. Arutelu avatakse pärast presidendi kõnet.

Kuidas määratakse ülejäänud kõnelejate järjekord?

Pärast USA-d ja Brasiiliat sõltub kõnelejate järjekord mitmest tegurist. Üldjuhul määrab järjekorra esindaja auaste – riigipead, valitsusjuhid, kroonprintsid ja välisministrid oleksid esimeste esinejate hulgas, neile järgnevad asetäitjad ja suursaadikud.

Järjestuse määramisel mängivad rolli ka muud kriteeriumid, nagu geograafiline tasakaal.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: