Selgitatakse: miks Indoneesia oma pealinna kolib ja mis saab edasi Jakarta jaoks
Jakarta jaoks ilmusid esimesed hoiatusmärgid 2007. aastal, kui linna ühe suurema üleujutuse põhjustas tavaline mõõn, kus mõned kohad mattusid lausa 16 jala sügavuse vee alla. Üleujutustes hukkus üle 80 ja sundis ümber asuma üle 5 miljoni inimese.
Üldvaade näitab Indoneesia pealinna Jakarta äripiirkonda 2. mail 2019. (Reutersi foto: Willy Kurniawan) Indoneesia president Joko Widodo teatas esmaspäeval, et riigi pealinn, milleks on praegu Jakarta, viiakse ümber hõredamalt asustatud Borneo saarel asuvasse Ida-Kalimantani provintsi. Ümberpaigutamise eesmärk on vähendada Jakarta koormust, mis on seisnud silmitsi selliste probleemidega nagu halb õhk, liiklusummikud ja eriti üleujutusoht. See on ka suurim Indoneesia linn, kus elab 1 000 000 inimest ja mis asub maailma kõige rahvarohkema saare Jaava looderannikul.
Indoneesia uus pealinn, millele pole veel nime antud, hakkab asuma 1 80 000 hektari suurusel alal, mis on umbes kolm korda suurem kui Jakarta. Selle kapitali ümberpaigutamise maksumus on eeldatavasti üle 32,7 miljardi USA dollari. Pealinnade vahetamise ettepanek ei ole uus, kuna mitmed presidendid enne Widodot on selliseid ettepanekuid varemgi teinud, kuid ta on olnud ümberpaigutamisplaani elluviimisel suhteliselt agressiivne.
2014. aastal algatas valitsus hiiglasliku meremüüri ehk hiiglasliku geruda (Garuda on hindu mütoloogiast pärit linnu nimi ja Indoneesia rahvussümbol) rannikuala arendamise projekti, mille eesmärk oli kaitsta linna üleujutuste eest. Projekt on alles tegemisel.
Miks Jakarta upub?
Jakarta jaoks ilmusid esimesed hoiatusmärgid 2007. aastal, kui linna üks hullemaid üleujutusi vallandas tavaline mõõn, kus mõned kohad mattusid kuni 16 jala sügavuse vee alla. Üleujutustes hukkus üle 80 ja sundis ümber asuma üle 5 miljoni inimese.
Aasia katastroofideks valmisoleku keskuse andmetel on Jakartal 661,52 ruutkilomeetrit pindala ja seda ümbritseb 6997,5 ruutkilomeetrit. km merd. 40 protsenti Jakarta maismaast langeb merepinnast allapoole, kuna suurem osa linna maismaast ulatub üle alluviaalse madaliku, mille kõrgus merest on umbes 7 meetrit. Lisaks koosneb linna lõuna- ja idaosa järvedest ja soodest, mille pindala on ligikaudu 121,49 hektarit.
Kuna Jakarta on haldus-, valitsemis-, rahandus- ja kaubanduskeskus, on see paratamatult kaasa toonud linnas lakkamatu ehituse, mille tõttu ei suuda vesi paljudes piirkondades maasse imbuda, mis põhjustab suurenenud äravoolu. Kuna Jakarta ehitati soole, juba paar meetrit allpool merepinda, on see eriti altid vee alla jääma. Kliimamuutuste tõttu tõuseb Jaava mere veetase ja ilmastikunähtused muutuvad äärmuslikumaks. New York Timesi aruanne omistati Jakartale, maailma kõige kiiremini uppuva linna tiitlile. Seal öeldakse, et Jakarta uppumise peamised põhjused on jakartlased ise – ebaseaduslike kaevude kaevamine (kuna Jakartas pole piisavalt torustikku) on pidevalt tühjendanud maa-aluseid põhjaveekihte, mille peal linn asub.
Põhimõtteliselt on see kombinatsioon kliimamuutustest ja suurtest ummikutest linnas, mis jätkab linna matmist, igal aastal umbes 25 cm maapinnale.
Miks Ida-Kalimantan?
Esmaspäeval toimunud pressikonverentsil ütles Widodo, et valitsus on viimase kolme aasta jooksul läbi viinud põhjalikud uuringud ja nende uuringute tulemusena ehitatakse uus pealinn Põhja-Penajam Paseri regendi ja osa Kutai Kartanegara regendist. Ida-Kalimantanis. Samuti tõi ta välja, et uus pealinn hakkab asuma kesklinnas ja olema ümbritsetud linnapiirkondadega.
Ida-Kalimantan asub Jakartast enam kui 1400 km kaugusel ja Widodo sõnul pole sellel looduskatastroofide ajalugu. Lisaks omab Indoneesia valitsus selles piirkonnas juba tohutul hulgal maad, maastik on tasane ja veevarud on piisavad.
Mõned keskkonnakaitsjad pole aga otsusega rahul, kuna Ida-Kalimantani piirkonna metsad on koduks orangutangidele, päikesekarudele ja pika ninaga ahvidele. Piirkond on varustatud ka kivisöevarudega.
Mis edasi?
Riiklik Arenguplaneerimise Agentuur (Bappenas) valmistab ette eelnõu, mis täpsustab pealinna kolimise protsessi, mille planeerimine peaks lõppema 2020. aasta lõpuks. Pealinna ehitus võtab aega kaks-kolm. aastal ning valitsusasutused hakkavad Jakartast välja kolima aastatel 2023–2024. The Jakarta Posti teatel hakkab uus pealinn toimima valitsuse keskusena, Jakarta aga Indoneesia äri- ja finantskeskus. Kolimist rahastab osaliselt valitsus (19 protsenti) ning osaliselt erainvesteeringute ning avaliku ja erasektori partnerluste kaudu.
Jagage Oma Sõpradega:
