Selgitatakse: mis saab pärast USA lahkumist Afganistanist?

President Biden teatas kõigi USA vägede väljaviimisest Afganistanist 11. septembriks. Millised on sammu tagajärjed Afganistani valitsusele, Talibanile ning naabritele Indiale, Pakistanile ja Hiinale?

USA on oma pikaajalise Afganistani sõja ajal tabanud suuri lööke. (Reuters)

President Joe Bideni teade, et USA viib kõik oma väed Afganistanist välja hiljemalt 11. september 2021, 11. septembri rünnakute 20. aastapäev , on saatnud värinaid läbi piirkonna murdejoonte.

Erinevalt Trumpi administratsioonist, mis seadis oma vägede väljaviimise 1. maiks tingimuseks, et Taliban astub samme, et takistada Al-Qaedal või mõnel muul rühmitamisel Afganistani varjupaika sattumast ja nõustub Afganistani valitsusega võimu jagamise dialoogis, on Bideni plaan. nöörid pole küljes. Praegu on Afganistanis umbes 2500–3500 USA sõdurit, millele lisandub alla 8000-liikmeline NATO väge. Peagi peaks algama kooskõlastatud tagasivõtmine.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Selle teadaande mõju erinevatele osalejatele Afganistanis ja väljaspool on kindlasti kaugeleulatuv. Võib kindlalt väita, et ükski piirkonna riik ei jää puutumata.

Afganistan: eelis Taliban

Bideni teadaanne on eemaldanud Talibanilt kõik stiimulid leppida kokku dialoogis Afganistani valitsusega. Taliban viitas neljapäevases avalduses sellele: Islami emiraat ei loobu mitte mingil juhul täielikust iseseisvusest ja puhta islamisüsteemi loomisest ning on jätkuvalt pühendunud Afganistani probleemi rahumeelsele lahendamisele pärast kriisi täielikku ja kindlat lõppu. okupatsioon.

USA välisministri Anthony Blinkeni märtsikuine ettepanek on nüüd peaaegu kindlasti vees surnud. See hõlmas 90-päevast relvarahu; peab ÜRO egiidi all läbirääkimisi konsensusplaani üle Afganistani jaoks USA, Venemaa, Hiina, Pakistani, Iraani ja India vahel; ning Talibani ja Afganistani valitsuse kohtumine Türgis kõikehõlmava ajutise valitsuse, tulevase poliitilise korra aluspõhimõtete kokkuleppe ja püsiva relvarahu saavutamiseks.

Türgi on kavandanud kõnelused 24. aprilliks ja Bideni administratsioon on öelnud, et on jätkuvalt pühendunud poliitilise lahenduse leidmisele. Kuid Taliban on nüüd teises tsoonis.

Taliban teatas avalduses, et Ameerika ametnikud on Afganistani olukorrast aru saanud, kuid kuna väljaastumine lükati mitu kuud edasi septembrisse, selle asemel et pidada kinni Doha lepingust (mis allkirjastati Trumpi administratsiooni erisaadiku Zalmay Khalilzadi ja Talibani vahel. märts) kuupäev 1. mai, oli Ameerika lepingut rikkunud. See avas Talibanile tee vastumeetmete võtmiseks ja kõigi tulevaste tagajärgede eest vastutab Ameerika pool, mitte Islami Emiraat.

Ajalehe Long War Journal (USA-s asuva Demokraatiate Kaitse Fondi projekt) andmetel on Afganistani 325 ringkonnas Talibani kontrolli all 76 ehk 19% ja valitsusväed 127 ehk 32%. Ülejäänud on vaidlustatud. Välissuhete nõukogu hinnangul on Taliban praegu tugevam kui kunagi varem pärast 2001. aastat, mil USA väed Afganistani tungisid.

Pärast vägede täielikku väljaviimist näeb Taliban tõenäoliselt juba võidetud sõda lõpuni. Hiljuti avaldatud USA ohtude hindamise aruandes, iga-aastases USA luurebriifingus, öeldakse, et rahulepingu väljavaated on hämarad, Taliban on lahinguväljal võidus kindel ja Afganistani valitsus näeb vaeva, et neid vaos hoida.

President Ashraf Ghani säutsus stoilise sõnumi, et tema valitsus austab USA otsust ja me teeme koostööd oma USA partneritega, et tagada sujuv üleminek. Kuid tema ja teised, kes on investeerinud demokraatlikku Afganistani, teavad, et riik on peaaegu kaotamas viimase 15 aasta kasu. 1990. aastatesse naasmise ees valitseb sügav kartus, kuigi ollakse ka seisukohal, et ka Taliban on 25 aasta jooksul muutunud ega tahaks rahvusvahelist üldsust võõrandada, nagu nad tegid Afganistani valitsemise ajal aastatel 1996–1901.

Varem oli Ghani teinud ettepaneku, et kui Taliban on valmis rääkima, loobuks ta sellest, mis tema presidendi ametiajal alles jäi, ja korraldaks ümbervalimised, kus Taliban võib vabalt osaleda. Taliban on valimised alati tagasi lükanud kui islamivastasus ja Afganistani valitsus kui USA marionett. Ghani ettepanek ei leidnud tõmmet.

LIITU NÜÜD :Express Explained Telegrami kanal

Pakistan: edu, mured

See on Islamabadis nii õigustuse kui ka mure hetk. Taliban on Pakistani julgeolekuasutuse looming. Pärast USA sissetungi Afganistani kolisid nad Pakistani territooriumil asuvatesse turvapaikadesse ja Talibani ülemnõukogu tegutses Belutšistanis Quettast. Just Pakistan veenis Talibani Trumpi administratsiooniga kokkuleppele jõudma. Pakistani armee jaoks, kes on alati näinud Afganistani strateegilist sügavust selle igaveses vaenulikkuses Indiaga, tooks Talibani hõivamine Afganistani lõpuks pärast 20 aastat Kabulis võimule sõbralikud jõud. India, millel on olnud suurepärased suhted Karzai ja Ghani valitsustega, lõigatakse mõõtu.

Kuid USA lahkumine tähendab ka seda, et Pakistan peab kandma kogu ekspertide ennustatud kaose koorma. Kodusõda pole välistatud ja koos sellega taas põgenikevool Pakistani, isegi kui riik võitleb esimese Afganistani sõja põgenikega. Seda kõike ajal, mil majandus põrkub ja Pakistan püsib IMF-i laenul ja rangete tingimustega. Lisaks ei ole Taliban monoliit ja on hiljuti näidanud iseseisvumist Pakistanist. See peab kaitsma Afganistani ebastabiilsuse levimist üle piiri. Pakistani idarindel Indiaga on hetkel vaikne, nii et see on üks peavalu vähem, kuid Pakistani armeele jääks see mureks.

India: aeg olla ettevaatlik

New Delhi, kes lootis saada osa Blinkeni algatusest, oleks USA lahkumise pärast närvis. India oli Doha leppega kulmineeruva Trumpi Afganistanist lahkumise poole püüdlemise äärel ning toetas vastumeelselt Talibani ja Afganistani valitsuse vahelisi Afganistani-siseseid kõnelusi. Kui Bideni administratsioon sisse tuli, lootis India USA lähtestamisele. Blinkeni ettepanek andis Indiale rolli, tunnustades teda piirkondliku sidusrühmana, kuid sellel ettepanekul näib olevat tulevikku. Haqqani rühmitusel, mida toetab ISI, oleks suur roll igas Talibani režiimis. Teine murekoht oleks Indiale keskendunud võitlejad, nagu Laskhar-e-Toiba ja Jaish-e-Mohamed, keda India julgeolekuasutuste hinnangul on juba praegu palju Afganistani ümber paigutatud.

Venemaa, Hiina ja Iraan

Hiinal oleks Afganistani ebastabiilsusest palju kaotada, kuna see võib mõjutada Hiina ja Pakistani majanduskoridori. Talibani režiim Afganistanis võib lõppeda rahutustega Xinjiangi autonoomses piirkonnas, kus elab uiguuri vähemus. Seevastu Pakistani liitlasena võiks ta näha endale Afganistanis suuremat rolli.

USA lahkumine on Venemaa jaoks täisring pärast tema enda lüüasaamist USA toetatud mudžaheide käest ja lahkumist Afganistanist kolm aastakümmet tagasi. Venemaa on viimastel aastatel võtnud endale rahuvalvaja rolli Afganistanis. Kuid nii Taliban kui ka Afganistani valitsus on olnud selle jõupingutuste suhtes ettevaatlikud. Pärast märtsis toimunud Venemaa, USA, Hiina ja Pakistani ning Talibani ja Afganistani delegaatide konverentsi öeldi nelja juhi ühisavalduses, et nad ei toeta Islami emiraadi loomist, jättes Talibani vihaseks. Venemaa kasvavad sidemed Pakistaniga võivad tähendada Moskva USA-järgset rolli Afganistanis.

Iraan riigina, millel on ühised piirid Pakistani ja Afganistaniga, tajub mõlema poolt aktiivseid julgeolekuohte. Ja Talibani režiim Kabulis ainult suurendaks seda ohu tajumist. Kuid Iraan, kellel on sidemed Afganistani hazaratega, on viimasel ajal mänginud kõiki pooli. Vaatamata vastastikusele vaenule ja teoloogilisele lõhele nende kahe vahel avas Iraan paar aastat tagasi kanalid Talibanile ning hiljuti võõrustas ta isegi Talibani delegatsiooni Teheranis.

Jagage Oma Sõpradega: