Selgitatud: miks Mehhiko tähistab 'surnute päeva'
Alates Hispaania koloniseerimisest 16. sajandil on Día de los Muertos tehtud katoliku pühakute päeva (1. novembril) ja hingedepäeva (2. novembril) tähistamiseks.

Igal aastal tähistavad Mehhiko ja mõned Ladina-Ameerika osad 1. ja 2. novembrit Día de los Muertosena (hispaania keeles surnute päev) – hispaaniaeelsete juurtega püha, mille käigus perekonnad austavad surnuid. Kahepäevane meenutus paistab silma oma piduliku olemusega, kus pidustused on täis sööki ja jooki ning pereliikmed kaunistavad oma lähedaste hauaplatse küünalde, lillelehtede ja maiustustega.
Alates Hispaania koloniseerimisest 16. sajandil on Día de los Muertos tehtud katoliku pühakute päeva (1. novembril) ja hingedepäeva (2. novembril) tähistamiseks. Mitmepäevane puhkus Mehhikos säilitab aga oma rõõmsa iseloomu, kuna piirkonnas elanud iidsed tsivilisatsioonid – asteekid, tolteegid ja nahuad – uskusid, et surnute leinamine on sarnane nende lugupidamatusega.
2008. aastal lisas UNESCO selle tähistamise oma inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja. Surnute päeva tähistamisel on Mehhiko põlisrahvaste elus suur tähtsus. Hispaanlaste-eelsete religioossete riituste ja katoliiklike pühade sulandumine ühendab kaks universumit, millest ühte iseloomustavad põlisrahvaste uskumussüsteemid, teist eurooplaste poolt kuueteistkümnendal sajandil juurutatud maailmavaated, seisab UNESCO veebisaidil.
Surnutepüha
Alates koloniaalieelsest ajast on Mehhiko põlisrahvaste kogukonnad mälestanud oma surnud pereliikmete ajutist naasmist Maale umbes sel aastaajal, Kesk-Ameerika põhisaaduse – maisi – koristushooajal.
Traditsiooni kohaselt saavad laste vaimud taas oma peredega ühineda 1. novembril, pärast taevaväravate avanemist 31. oktoobri südaööl. Järgmisel päeval, 2. novembril saavad külla juba täiskasvanute hinged.
Express Explained on nüüd Telegramis
Pered püüavad veenda oma lähedaste hingi Maale naasma, kaunistades oma hauaplatse saialilleõite, küünalde, piltide ja traditsioonilise käsitööga ning pakkudes hõrgutisi, mis lahkunud sugulastele meeldisid. Valgustatud on ka kodu juurest surnuaiale viiv rada.
Ettevalmistused festivaliks on põhjalikud, sest arvatakse, et külla tulnud lahkunu toob õitsengu ja hea maisisaagi. Eripakkumiste hulgas on Pan de Muerto ehk surnuleib, traditsiooniline magus leib, mida selleks puhuks küpsetatakse. Leivad ja maiustused on valmistatud skelettide ja pealuude kujul – surma sümbolid.
Enne eurooplaste saabumist austataks festival asteekide jumalanna Mictecacihuatli ehk surnute leedi ja kestaks kuu. Tänapäeva pidustuste osaks olevad suhkrupealuu näovärvid ja viirukipõletused pärinevad Mictecacihuatli tähistamisest.
Mehhiko linnades korraldatakse tavaliselt tänavapidustusi, kuid Covid-19 tõttu on paljud kogunemised sel aastal kolinud veebi.
2. novembri seisuga oli Mehhikos registreeritud ligikaudu 9,3 miljonit juhtumit ja üle 91 000 surmajuhtumi.
Jagage Oma Sõpradega: