Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Selgitatud: mis on Jaapani Hayabusa2 missioon?

Jaapani Aerospace Exploration Agency (JAXA) andmetel on see esimene kord, kui sond külastab alla 100-meetrise läbimõõduga taevakeha.

Jaapani Hayabusa2 missioon, Ryugu asteroid, NASA OSIRIS-Rex, nasa, asteroid bennu, india ekspressSee Jaapani Aerospace Exploration Agency (JAXA) avaldatud arvutigraafika kujutab kosmoselaeva Hayabusa2 asteroidi Ryugu kohal. (AP)

Kuus aastat pärast Jaapani Hayabusa2 missiooni käivitamist, see on määratud Maale naasma 6. detsembril, kandes endaga proove ühe kilomeetri laiusest Ryugu asteroidist, mis tiirleb ümber Päikese. Missioon sarnaneb NASA OSIRIS-REX-i missiooniga, mis tõi oktoobri lõpus asteroidi Bennult proovid tagasi. Jaapani Aerospace Exploration Agency (JAXA) andmetel on see esimene kord, kui sond külastab alla 100-meetrise läbimõõduga taevakeha.







Mis on Hayabusa2 missioon?

Hayabasu2 missioon käivitati 2014. aasta detsembris, kui kosmoselaev saadeti kuueaastasele reisile, et uurida Ryugu asteroidi ja koguda proove, mida see nüüd Maale tagasi toob.

Kosmoselaev jõudis asteroidile 2018. aasta keskel, misjärel paigutas see pinnale kaks kulgurit ja väikese maanduri. 2019. aastal tulistas kosmoselaev löökkatsekeha asteroidi pinnale, et luua tehiskraater diameetriga veidi üle 10 meetri, mis võimaldas proove koguda.



NASA andmetel arvatakse, et asteroid koosneb peamiselt niklist ja rauast. Asteroidid nagu Ryugu on huvitavad mitmel põhjusel, võib-olla ennekõike seetõttu, et nad asuvad Maa lähedal ja võivad ühel päeval kaugemas tulevikus kujutada endast kokkupõrkeohtu, teatas NASA.

Hayabasu2 eelkäija, Hayabusa missioon tõi 2010. aastal proovid asteroidilt Itokawa tagasi.



Kuidas proov Maale tagasi tuleb?

Pühapäeval viskab kosmoselaev asteroidiproovi sisaldava maandumiskapsli tagasi Maale, mis seejärel langevarju abil maandub Lõuna-Austraalia äärealadel asuvasse Woomera vahemiku kompleksi. New York Timesi andmetel kasutab seda Austraalia piirkonda sõjavägi katsetamiseks ja see on oma avatud ruumide tõttu ideaalne planeetidevahelise sondi tagasisaatmiseks.

Pärast kapsli asukoha tuvastamist sellest piirkonnast valmistab taastamismeeskond proovi ette, et viia see tagasi Jaapanisse, kus seda uuritakse. Osa proovist hoitakse eraldi NASA-le eraldamiseks osana Ameerika kosmoseagentuuri ja Jaapani Aerospace Exploration Agency (JAXA) vahel sõlmitud proovide vahetamise kokkuleppest.



Pärast proovi sisaldava kapsli mahaviskamist jätkab kosmoseaparaat aga edasi liikumist teisele asteroidile nimega 1998 KY26, kuhu see jõuab 2031. aasta juuliks.

Mis on asteroid?

Asteroidid on kivised objektid, mis tiirlevad ümber Päikese, palju väiksemad kui planeedid. Neid nimetatakse ka väikeplaneetideks. NASA andmetel on teada 994 383 asteroidi, mis on enam kui 4,6 miljardi aasta taguse päikesesüsteemi moodustumise jäänused.



Asteroidid jagunevad kolme klassi. Esiteks need, mis leiti Marsi ja Jupiteri vahelisest peamisest asteroidivööst, mis hinnanguliselt sisaldab kuskil 1,1–1,9 miljonit asteroidi.

Teine rühm on troojalased, mis on asteroidid, mis jagavad orbiiti suurema planeediga. NASA teatab Jupiteri, Neptuuni ja Marsi troojalaste olemasolust. 2011. aastal teatasid nad ka Maa troojast.



Kolmas klassifikatsioon on maalähedased asteroidid (NEA), mille orbiidid mööduvad Maa lähedalt. Neid, kes läbivad Maa orbiidi, nimetatakse Maa ristujateks. Selliseid asteroide on teada rohkem kui 10 000, millest üle 1400 on klassifitseeritud potentsiaalselt ohtlikeks asteroidideks (PHA).

Ryugu on samuti klassifitseeritud PHA-ks ja avastati 1999. aastal ning sai nime Väikeplaneetide Keskuse poolt 2015. aastal. See asub Maast 300 miljoni kilomeetri kaugusel ja Hayabusal2 kulus selleni jõudmiseks üle 42 kuu.



Miks teadlased asteroide uurivad?

Teadlased uurivad asteroide, et otsida teavet planeetide ja päikese tekke ja ajaloo kohta, kuna asteroidid tekkisid samaaegselt teiste päikesesüsteemi objektidega. Teine põhjus nende jälgimiseks on potentsiaalselt ohtlike asteroidide otsimine.

Just neil põhjustel on teadlased huvitatud asteroidide kohta teabe kogumisest.

Näiteks on teadlased huvitatud Bennu uurimisest, kuna see ei ole pärast miljardeid aastaid tagasi moodustumist drastilisi muutusi läbi teinud ja seetõttu sisaldab see kemikaale ja kive, mis pärinevad Päikesesüsteemi sünnist. See on ka Maale suhteliselt lähedal.

Ära jäta vahele Explained | NASA OSIRIS-RExi missioon võtab edukalt proove asteroid Bennult, kuid seal on probleem

Jagage Oma Sõpradega: