Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Selgitatud: miks president Joe Biden võiks Keystone XL torujuhtme projekti piirata

Vastuoluline XL torujuhe ühendab Kanada Alberta provintsi naftaliivad USA Illinoisi ja Texase osariikide rafineerimistehastega.

Varem on Biden juba teatanud, et tühistab valituks osutumisel XL torujuhtme loa. (AP foto / Carolyn Kaster)

Pärast USA valitud presidendi Joe Bideni ametisseastumist kolmapäeval on demokraatide üks esimesi samme 9 miljardi dollari suuruse Keystone XL torujuhtme projekti loa tühistamine , öeldakse Canadian Broadcasting Corpi (CBC) raportis.





Kui vastuoluline XL torujuhe ehitatakse, saab sellest osa suuremast juba olemasolevast torujuhtmevõrgust. See toimiv võrk, mida nimetatakse ka Keystone'iks, ühendab Kanada Alberta provintsi naftaliivad USA Illinoisi ja Texase osariikide rafineerimistehastega.



Mis on Keystone XL-i ettepanek?

Keystone XL on Kanada ja USA vahelise Keystone'i torujuhtmevõrgu kavandatav neljas faas, mille eesmärk on vähendada vahemaad Alberta naftaliivade ja Texase lahe ranniku vahel, kus asub enamik Põhja-Ameerika rafineerimistehastest.



Keystone'i esimesed kolm etappi on lõppenud ja praegu veetakse iga päev Kanadast pikemat marsruuti pidi USA-sse 5,5 lakh barrelit naftat.

Kavandatav 1897 km pikkune XL torujuhtme otsesem trass ja suurem läbimõõt suurendaks naftatarneid Kanadast, kandes potentsiaalselt 8,3 lakh barrelit naftat päevas. Seda rahastataks eraviisiliselt ning ehituskulud jagaksid Kanadas asuv TC Energy ja teised naftaettevõtted. XL torujuhe viiks nii Kanada kui Ameerika nafta Texase rafineerimistehastesse, kust seda saab eksportida.



Miks siis ehitada lühem marsruut?

Peamine põhjus on see, et Kanada naftaliivad on merepiirita ning otseühendus rahvusvaheliste turgudega Texase rafineerimistehaste ja sadamate kaudu tähendaks, et neid saab edasi arendada. See oleks kasulik nii Kanada kui ka USA energiatööstusele.



Teine oluline põhjus on see, et kui Põhja-Ameerika suurendab oma naftatarneid, võib see veelgi vähendada oma sõltuvust Lähis-Ida impordist, pakkudes seega kodutarbijatele kütust madalama hinnaga. President Donald Trump on väitnud, et torujuhtme ehitamiseks luuakse 28 000 töökohta.

LIITU NÜÜD :Express Explained Telegrami kanal

Miks siis projekti vastu ollakse?



Paljudel rühmadel on XL-i ettepanekuga probleeme.

Keskkonnakaitsjad väidavad, et torujuhtme ehitamine tähendaks pühendumust Alberta naftaliivade arendamisele, kus naftatootmine peaks 2030. aastaks kahekordistuma. Nad väidavad, et torujuhtme ehitamine suurendaks Põhja-Ameerika sõltuvust fossiilkütustest. See mitte ainult ei võtaks fookuse taastuvate energiaallikate arendamiselt ära, vaid süvendaks ka kliimamuutusi.

Kaebatakse ka Kanada nafta kaevandamise süsiniku jalajälje kohta. Alberta naftaliivadest ekstraheeritud kütus on bituumen, mis on madalama kvaliteediga nafta. Selle kaevandamisprotsess sarnaneb rohkem kaevandamisega kui tavapärase naftapuurimisega ja tekitab 15 protsenti rohkem kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes USA-s kasutatava keskmise naftabarreli tootmisega, kirjutab The Washington Post.

Vastuseis on ka USA Nebraska osariigis, kus torujuhtme lekked võivad ohustada Ogallala põhjaveekihti, mis on üks maailma suurimaid mageveevarusid, mis annab joogiveega 20 000 000 inimest kaheksas USA osariigis. Ekspertide sõnul võib Kanada bituumen olla veeteele eriti kahjulik, sest erinevalt tavapärasest toornaftast, mis lekke korral vee peal hõljub, settivad mõned bituumeni rasked elemendid maapinnale, muutes tavapärased puhastustehnoloogiad ülearuseks.

Indiaanlaste rühmitused on samuti projekti vastu, öeldes, et torujuhtme ehitamine mõjutab veevarustust paljudest nende reservaatidest ülesvoolu.

Ja kuidas see probleem poliitiliselt välja kujunes?

Kuna kavandatav torujuhe ületab rahvusvahelist piiri, vajab see mõlema riigi valitsuse heakskiitu. Kuigi Kanada kiitis XL-projekti heaks 2010. aastal, loobus endine USA president, demokraat Barack Obama selle 2015. aastal, öeldes, et see suurendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja et Kanada saab suurema osa projektist kasu.

Seejärel muutis 2017. aastal vabariiklasest president Trump, kes kahtleb avalikult kliimamuutuste õigsuses, varsti pärast ametisse astumist Obama otsuse ümber, võimaldades torujuhtmel edasi liikuda.

Reutersi raporti kohaselt on Kanadas praegu käimas XL torujuhtme ehitus ja piiriületus USA-ga on lõppenud. Kõigis USA osariikides, mida torujuhe läbib, ehitatakse pumbajaamu, öeldakse raportis.

Nüüd, kui Valge Maja naaseb taas demokraatide kätte, võib projekt taas ohtu sattuda. Varem on Biden juba teatanud, et tühistab valituks osutumisel XL torujuhtme loa.

Jagage Oma Sõpradega: