Selgitatakse: miks saadab NASA rahvusvahelisse kosmosejaama vesikarusid ja kalmaaripoegi?

Vesikarud ja bobtail-kalmaar kaasatakse ujuvlabori pardal katsetesse. Nad jõuavad kohale poolkülmutatuna, enne sulatamist, taaselustamist ja spetsiaalses biokultuurisüsteemis kasvatamist.

Need pimedas helendavad kalmaaripojad lähevad kosmosesse. (Pilt: NASA)

NASA saadab 3. juunil Rahvusvahelisse kosmosejaama teadusuuringute eesmärgil 128 pimedas helendav kalmaari poega ja umbes 5000 tardigrade (nimetatakse ka vesikarudeks).

SpaceX-i 22. ISS-i lastivarustuse missiooni pardale suunatavad veeloomad on osa katsetest, mis võivad aidata teadlastel kavandada täiustatud kaitsemeetmeid pikaajalistele kosmosereisidele minevatele astronautidele. Katsete eesmärk on ka paremini mõista, kuidas kasulikud mikroobid loomadega suhtlevad, mis võib viia läbimurdeni inimeste tervise parandamisel Maal.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Uurige rahvusvahelise kosmosejaama pardal

Kosmosejaam on oma olemuselt suur kosmoselaev, mis püsib madalal maakeral pikemat aega orbiidil. See on nagu suur laboratoorium kosmoses ja võimaldab astronautidel tulla pardale ja jääda nädalateks või kuudeks, et teha mikrogravitatsioonikatseid.

ISS on olnud kosmoses alates 1998. aastast ja on tuntud eeskujuliku koostöö poolest viie seda haldava osaleva kosmoseagentuuri vahel: NASA (Ameerika Ühendriigid), Roscosmos (Venemaa), JAXA (Jaapan), ESA (Euroopa) ja CSA. (Kanada).

Inimesed on üle 20 aasta pärast selle käivitamist pidevalt elanud ja viinud läbi 150 miljardi dollari suuruse ISS-i teaduslikke uuringuid mikrogravitatsiooni tingimustes, mis võimaldab läbimurdeid teadusuuringutes Maal võimatuks muuta.

NASA andmetel on ujuvlabor korraldanud rohkem kui 3000 teadus- ja haridusuuringut teadlastelt 108 riigist ja piirkonnast, viies läbi tipptasemel teadusuuringuid erinevates valdkondades, sealhulgas bioloogias, inimese füsioloogias ning füüsika-, materjali- ja kosmoseteaduses.

Miks on ISS-is mereloomi vaja?

CNN-i andmetel kaasatakse vesikarud ja bobtail-kalmaar katsetesse ujuva labori pardal ning nad saabuvad poolkülmunud olekus, enne kui nad üles sulatatakse, taaselustatakse ja kasvatatakse spetsiaalses biokultuurisüsteemis.

Üks neist uuringutest hõlmab veekarude – pisikeste loomade (umbes 1 mm pikkused), kes suudavad kohaneda äärmuslike tingimustega Maal, sealhulgas kõrge rõhu, temperatuuri ja kiirgusega – käitumist kosmoselendude keskkonnas. Teadlased saavad nende vastupidavust lähedalt uurida ja võib-olla tuvastada geene, mis võimaldavad neil nii vastupidavaks muutuda.

Õppides, kuidas vesikarud suudavad ellu jääda madala gravitatsiooniga tingimustes, oleks võimalik välja töötada paremaid tehnikaid astronautide tervise hoidmiseks pikaajalistel kosmosemissioonidel.

Teadlased soovivad uurida ka seda, kuidas mikrogravitatsioonitingimused mõjutavad suhet bobtail-kalmaari (kes on samuti pisikesed (3 mm pikkused)) ja kasulike mikroobide vahel osana uuringust nimega UMAMI, mis on lühend sõnadest Understanding of Microgravitation on Animal-Microbe Interactions.

Mikroobid mängivad loomsete kudede normaalses arengus ja inimeste tervise säilitamises üliolulist rolli ning uurimustöö võimaldab teadlastel paremini mõista, kuidas kasulikud mikroobid loomadega suhtlevad, kui gravitatsioonijõud puudub.

Inimkehas osalevad mikroorganismid mitmesugustes funktsioonides, sealhulgas seedimisel, immuunsüsteemi arendamisel ja kahjulike kemikaalide detoksifitseerimisel. Meie suhete katkemine nende mikroobidega võib põhjustada haigusi.

NASA sõnul võib see uuring viia oluliste läbimurdeni. Maal suudame ehk leida viise, kuidas kaitsta ja isegi tugevdada keerulist suhet loomade ja kasulike mikroobide vahel, tagades seeläbi inimeste parema tervise ja heaolu. Kosmoses aitavad leiud kosmoseagentuuridel välja töötada paremaid meetmeid astronautide kaitsmiseks peremeesorganismi ja mikroobide kahjulike muutuste eest pikaajalistel missioonidel.

Jagage Oma Sõpradega: