Selgitatakse: Miks tahab Venemaa rahvusvahelisest kosmosejaamast lahkuda?

Venemaa teatas, et taandub 2025. aastal rahvusvahelisest kosmosejaamast ning ehitab ja haldab oma ujuvlaborit, mis saadetakse orbiidile 2030. aastaks.

Venemaa teatas sel nädalal, et taandub 2025. aastal rahvusvahelisest kosmosejaamast ning ehitab ja haldab oma ujuvat laboratooriumi, mis saadetakse orbiidile 2030. aastaks. (Wikimedia Commons)

Pärast enam kui kaks aastakümmet kestnud rahvusvahelist koostööd kosmoseuuringute vallas teatas Venemaa sel nädalal, et taandub 2025. aastal rahvusvahelisest kosmosejaamast ning ehitab ja haldab oma ujuvlaborit, mis saadetakse orbiidile 2030. aastaks.

Lahkumisotsus tuleb samuti ajal, mil Venemaa ja USA suhted on mitmel rindel pidevalt halvenenud, kusjuures kaks riiki süüdistavad teineteist ka kosmose militariseerimises.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Kosmoseagentuuri Roscosmos juhi Dmitri Rogozini sõnu tsiteeris uudisteagentuur Interfax: Kui suudame 2030. aastal oma plaanide kohaselt selle orbiidile viia, on see kolossaalne läbimurre.

Tahe on astuda uus samm maailma mehitatud kosmoseuuringutes.

Mida teeb rahvusvaheline kosmosejaam?

Kosmosejaam on oma olemuselt suur kosmoselaev, mis püsib madalal maakeral pikemat aega orbiidil. See on nagu suur laboratoorium kosmoses ja võimaldab astronautidel tulla pardale ja jääda nädalateks või kuudeks, et teha mikrogravitatsioonikatseid.

Endise Nõukogude Liidu kosmosejaam Mir, mida hiljem haldas Venemaa, töötas aastatel 1986–2001. ISS on kosmoses tegutsenud alates 1998. aastast ja on tuntud eeskujuliku koostöö poolest viie osaleva kosmoseagentuuri vahel. see: NASA (Ameerika Ühendriigid), Roscosmos (Venemaa), JAXA (Jaapan), ESA (Euroopa) ja CSA (Kanada).

Inimesed on üle 20 aasta pärast selle käivitamist pidevalt elanud ja viinud läbi 150 miljardi dollari suuruse ISS-i teaduslikke uuringuid mikrogravitatsiooni tingimustes, mis võimaldab läbimurdeid teadusuuringutes Maal võimatuks muuta.

NASA andmetel on ISS-i siiani külastanud 243 inimest 19 riigist ning ujuvlaboris on korraldatud rohkem kui 3000 teadus- ja haridusuuringut 108 riigi ja piirkonna teadlastelt, kes on viinud läbi tipptasemel teadusuuringuid erinevates teadusharudes, sealhulgas bioloogias ja inimestes. füsioloogia ning füüsika-, materjali- ja kosmoseteadus.

Hiljutine USA-Venemaa kosmosekonkurents

Financial Timesi aruande kohaselt on Venemaa olnud ISS-i edu saavutamisel otsustava tähtsusega osaline, kuna teised kosmoseagentuurid tuginesid esimestel aastatel kosmosejaama ehitamisel arenenud Venemaa moodulkosmosejaama ehitustehnoloogiale.

Venemaa oli asendamatu ka oma reisisõiduki Sojuzi tõttu, mis oli ainus viis astronautide toimetamiseks ISS-ile alates sellest ajast, kui USA lõpetas oma kosmosesüstiku programmi 2011. aastal. See sõltuvus Venemaalt lõppes aga eelmisel aastal, kui USA hakkas kasutada Elon Muski välja töötatud SpaceX süsteemi.

See oli Roscosmosele suur löök, kuna see tähendas NASA-lt astronautide kosmosejaama viimiseks saadud rahastamise lõpetamist. Aastatel 2011–2019 kulutas NASA Sojuzi lendudele 3,9 miljardit dollarit, öeldakse raportis.

Järgmisel aastal peaks USA-l olema peale SpaceX-i ka veel üks kodumaine võimalus, kuna Boeingi hilinenud Starlineri kapsel hakkab tööle.

Areng toimub ka ajal, mil lääne ja Venemaa suhted on kulgenud halvast hullemaks . USA on süüdistanud Kremli SolarWindsi häkkimises ja 2020. aasta valimistesse sekkumises. Eelmisel nädalal sai Venemaa NATO alliansilt flake pärast seda, kui Tšehhi süüdistas teda 2014. aastal relvalaos toimunud plahvatuses.

Eelmisel aastal süüdistas USA Venemaad relvakatsetuses pärast seda, kui väidetavalt tulistati välja Vene satelliidilt mürsk. Venemaa süüdistas vastutasuks USA-d kosmose käsitlemises sõjateatrina.

Mida kavatseb Venemaa nüüd teha?

Venemaa kavatseb nüüd ehitada ja hallata oma kosmosejaama, mille eesmärk on saata orbiidile 2030. aastaks. Interfaxi raporti kohaselt paneb selle kosmosemooduli kokku Energia korporatsioon ja see läheb maksma vähemalt 5 miljardit dollarit.

Väidetavalt hakkab jaam tiirlema ​​ümber Maa kõrgemal laiuskraadil, võimaldades tal paremini jälgida polaaralasid, eriti kuna Venemaa plaanib areneda Arktika meretee kui jää sulab.

Uue jaama ehitamine aitaks Venemaal üle saada ka väljakutsetest, millega tema kosmonaudid praegu vananeval ISS-il silmitsi seisavad, näiteks katsete läbiviimine ja uusima tehnoloogia kohandamine üle kahe aastakümne vanuse riistvaraarhitektuuriga.

Venemaa asepeaminister Juri Borisov ütles: „Me ei saa [oma kosmonautide] eludega riskida. Olukord, mis täna on seotud konstruktsiooni ja metalli vananemisega, võib viia pöördumatute tagajärgedeni – katastroofini. Me ei tohi lasta sellel juhtuda.

ISS-ist lahkumine tähendaks aga ka seda, et Venemaa teadlased kaotaksid juurdepääsu laborile, mille ehitamiseks on tehtud üle 15 aasta inseneri- ja montaažitööd ning mille uurimispotentsiaali oodatakse alles nüüd. NASA on välistanud ISS-i kasutuselt kõrvaldamise vähemalt 2028. aastani ja võib selle kasutamist ka pärast seda võtmesüsteemide uuendamise teel jätkata, öeldakse FT raportis.

Borisov ütles ka, et Venemaa haldab kosmosejaama ise, kuid on jätnud ukse avatuks teiste riikide liitumiseks. Eelmisel aastal, Venemaa lükkas USA pakkumise tagasi osaleda Artemise programmis ja sõlmis eelmisel kuul Hiinaga lepingu Kuu baasi ühiseks arendamiseks.

Jagage Oma Sõpradega: