Selgitatakse: Miks jagab Türgi 2016. aasta riigipöördes saadud tulemusi?
Alates 1960. aastast on Türgis toimunud neli sõjaväelist riigipööret, mis kõik olid edukad. Armee peab end ilmalikkuse ja demokraatia kaitsjaks ning on seetõttu minevikus neljal korral sekkunud.

Teisipäeval Türgi prokurörid andis käsu vahistada ligi 700 inimest , sealhulgas sõjaväe- ja justiitsministeeriumi töötajad, osana meetmetest nende vastu, keda süüdistatakse osalemises 2016. aasta riigipöördekatses Türgi presidendi Recip Tayyip Erdogani valitsuse kukutamiseks. Alates riigipöörde toimumisest on Türgi võimud korraldanud mahasurumist USA-s elava moslemivaimuliku Fethullah Güleni väidetavate järgijate vastu, keda Erdoğan on pikka aega süüdistanud 2016. aasta riigipöörde kavandamises. Gülen on neid süüdistusi eitanud ja riigipöörde hukka mõistnud. Tegelikult on ta varem vihjanud, et riigipöörde korraldas valitsus ise.
Sellegipoolest ei olnud gülenistid, nagu Güleni toetajaid kutsutakse, alati vaenlased. Kuni Güleni lahkumiseni USA-sse 1999. aastal, mil ta asus elama Pennsylvanias enesekehtestatud paguluses, toetasid nad Erdoğanit. Kuid suhted läksid halvaks pärast seda, kui gülenistid hakkasid paljastama korruptsioonijuhtumeid presidendi ringis.
Kes on Fethullah Gülen?
Gülen sai Türgis populaarseks üle 50 aasta tagasi, kui ta propageeris filosoofiat, mis ühendas islami müstilise vormi demokraatia, hariduse, teaduse ja religioonidevahelise dialoogiga. Güleni liikumine ehk Hizmeti (mis tähendab teenust) liikumine on temast inspireeritud. Tema toetajad asutasid 1000 kooli enam kui 100 riigis, sealhulgas 150 maksumaksja rahastatud tšarterkooli USA-s. Liikumise veebisait kirjeldab end kui kodanikualgatust, mille juured on islami vaimses ja humanistlikus traditsioonis ning mis on inspireeritud hr Fethullah Güleni ideedest ja aktiivsusest. Türgi valitsuse katsetes Hizmet pärast riigipööret välja juurida on tuhandeid riigiteenistujaid, kohtunikke ja julgeolekuametnikke puhastatud, tuues esile võrdlused puhastustega Stalini võimu ajal Venemaa üle.

Märkimisväärne on see, et ka Güleni vastu on esitatud süüdistusi, et ta andis Türgis mõistvatele politseinikele, prokuröridele ja kohtunikele korralduse võtta sihikule konkureeriva vaimse liikumise liikmed, kes arvatakse olevat tema õpetuste suhtes kriitilised. Teda on süüdistatud ka selles, et ta palus oma toetajatel Türgi riiki imbuda.
Kuigi Türgi on USA-lt taotlenud Güleni väljaandmist, ei ole USA tõendite vajalikkusele viidates taotlusele reageerinud.
Express Explained on nüüd Telegramis. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Türgi riigipööre
Alates 1960. aastast on Türgis toimunud neli sõjaväelist riigipööret, mis kõik olid edukad. Armee peab end ilmalikkuse ja demokraatia või vabariigi rajaja Mustafa Kemal Atatürki ideaalide kaitsjaks ning on seetõttu neljal korral minevikus sekkunud. Erdoğan seevastu on olnud võimul üle kümne aasta ning toonud sisse palju reforme Türgi valitsemisalas ja ühiskonnas ning teda peetakse islamistiks ja konservatiiviks.
15. juulil 2016 korraldati Erdoğani väljasaatmiseks ebaõnnestunud riigipööre, mille juhid nimetasid seda sammuks demokraatia kaitsmiseks. Kui Istanbuli ja Ankara tänavatele ilmusid sõdurid ja tankid, blokeeriti Istanbulis kaks silda üle Bosporuse väina. Lisaks viskasid Türgi hävitajad parlamendile pomme ja tulistati püssipaugu. Sellegipoolest ei osalenud riigipöördes staabiülem kindral Hulusi Akar ja armeepealik ega ka avalikkuse toetus.
Ära jäta vahele Explained: Miks sobib Erdoğani kiitus Pakistanile ja rünnak India vastu mustrisse
Pärast Istanbulis maabumist kutsus Erdoğan avalikkust üles astuma tänavatele, et riigipöördele vastu seista, mida nad ka tegid. Mõne tunni jooksul kuulutas Türgi valitsus võidu, kui väed kapituleerusid ja oma tankid maha jätsid. Riigipöördes hukkus üle 200 ja sai haavata mitusada.
Jagage Oma Sõpradega: