Protestid Boliivias, Tšiilis, Ecuadoris, Venezuelas ja Mehhikos – miks Ladina-Ameerikas tekivad probleemid

Alates protestidest väidetava valimispettuse vastu Boliivias ja meeleavaldustest majandusliku ebavõrdsuse vastu Tšiilis ja Ecuadoris kuni poliitiliste rahutusteni Venezuelas ja kartellisõjani Mehhikos – kogu piirkonnas on tekkinud probleeme.

Boliivias La Pazis marsivad valitsusvastased meeleavaldajad, nõudes presidendivalimiste teist vooru (AP Photo/Juan Karita)

Sel aastal on mitmed Ladina-Ameerika riigid olnud tunnistajaks suurte murrangutele, sealhulgas massimeeleavaldustele, poliitilistele konfliktidele ja õiguskaitseprobleemidele. Alates protestidest väidetava valimispettuse vastu Boliivias ja meeleavaldustest majandusliku ebavõrdsuse vastu Tšiilis ja Ecuadoris kuni poliitiliste rahutusteni Venezuelas ja kartellisõjani Mehhikos – kogu piirkonnas on tekkinud probleeme.

Boliivia: protestid valimistulemuste üle

Sel nädalal on meeleavaldused tekitanud Boliiviat, kus paljud on seadnud kahtluse alla eelmisel nädalal toimunud riigi üldvalimiste õigluse. Küsitlused tõid ametisoleva presidendi Evo Moralese neljandaks ametiajaks tagasi võimule.

Pärast valimisi 20. oktoobril näitasid esialgsed tulemused tihedat võidujooksu Moralese ja tema rivaali, endise presidendi Carlos Mesa vahel. Varsti pärast seda peatati järsult 24 tunniks tulemuste avaldamine valimiskogu poolt. Pärast selle jätkumist näidati, et Morales juhtis suurema vahega, enam kui 10-protsendilise edumaaga. Kui Boliivia küsitlustes on kahe esikoha kandidaadi vahe alla 10 protsendi, korraldatakse nende vahel teine ​​voor või teised valimised. Tulemusi nähti kahtlustavalt ja protestijad kogunesid tänavatele. Valimisvõimude 25. oktoobri tulemuste kinnitamine ärritas meeleavaldajaid veelgi.

Kriitikud väidavad, et hääletus võltsiti 24 tunni jooksul, mil avaldamine katkestati, ning USA, Brasiilia, Argentina ja Colombia on kutsunud Boliiviat läbi teise hääletusvooru.

Tšiili: metroo piletihinna tõus kutsub esile rahutused

Tšiilis on alates oktoobri algusest raputanud protestid, mis algasid, kui riigi transpordiamet teatas metroohindade 4-protsendilisest tõusust. Tšiilit on kirjeldatud kui üht Ladina-Ameerika jõukamat, kuid ebavõrdsemat majandust.

Pärast piletihindade tõstmist käivitasid kooliõpilased Santiago metroos piletihinnast kõrvalehoidmise kampaania. Pärast seda kampaania aina kasvas ja vägivaldsed vahejuhtumid sundisid transpordiasutusi 15. oktoobril sulgema jaamad kolmel metroo seitsmest liinist.

Politsei pritsis esmaspäeval, 28. oktoobril 2019 Tšiilis Santiagos valitsusvastastele meeleavaldajatele vett. (AP foto)

18. oktoobril tuli kogu võrk sulgeda ja president Sebastián Piñera kuulutas välja 15-päevase liikumiskeelu. Vägivaldsed meeleavaldused jätkusid ka liikumiskeelu ajal ning rahutused levisid teistesse linnadesse, nagu Concepción, San Antonio ja Valparaíso. Piñera tühistas tasude tõstmise 19. oktoobril ja käivitas kolm päeva hiljem reformimeetmete paketi. Protestijad ei jäänud muljet avaldamata ja 26. oktoobril marssis Santiagos üle miljoni inimese.

Väidetavalt on protestides hukkunud kuni 18 inimest. Metroojaamad on hävitatud, supermarketid on põlema pandud, kauplused on rüüstatud ja avalik infrastruktuur on saanud märkimisväärset kahju. Proteste on kirjeldatud kui viimase 30 aasta tormilisemaid, pärast seda, kui riik naasis demokraatia juurde kindral Augusto Pinocheti verest läbiimbunud diktatuuri lõpus.

Ecuador: kokkupõrked kütusetoetuse pärast

Ecuadoris toimus selle kuu alguses ulatuslikke proteste pärast seda, kui president Lenín Moreno teatas 1. oktoobril Andide riigis alates 1970. aastatest kehtinud kütusetoetuste tühistamisest.

2017. aastal hääletas Ecuador välja vasakpoolse liidri Rafael Correa ja valis Lenín Moreno, kes kandideeris riigi majanduse turule orienteeritumaks muutmise platvormil.

Pärast seda, kui Ecuadori presidendi Lenin Moreno valitsus lõpetas 4. oktoobril 2019 Quitos Ecuadori osariigis neli aastakümmet vanad kütusetoetused, hoiavad meeleavaldajad meeleavaldustel kive. (Reuters)

2019. aasta märtsis sai naftast sõltuv Ecuador rahvusvahelistelt institutsioonidelt 10,2 miljardi dollari suuruse päästepaketi, mis sisaldas 4,2 miljardi dollari suurust laenu IMF-ilt. IMF-i eesmärkide täitmiseks teatati subsiidiumide tagasivõtmisest.

Pärast seda, kui valitsus tühistas kütusetoetused, tõusid bensiini ja diisli hinnad ning tänavatel järgnes tohutu vastureaktsioon. Protestid, mida juhtisid riigi põlisrahvaste rühmitused, põrkasid kokku julgeolekujõududega ja agitaatorid sisenesid isegi mõnele Ecuadori naftaväljale.

President Moreno oli sunnitud viima oma valitsuse pealinnast Quitost rannikulinna Guayaquili, kus oli vähem rahutusi. 14. oktoobril oli Moreno sunnitud IMFi paketi tagasi võtma ja taaskehtestama kütusetoetused.

Venezuela: langus

Tugevalt naftast sõltuva riigi mured said alguse toornafta hinnalangusest alates 2014. aastast.

2013. aastal pärast populaarse eelkäija Hugo Chávezi surma võimule tulnud president Nicolás Madurol oli kodanike turvalisuse ja turvalisuse tagamine järjest keerulisem. 2014. aastal teatati esimese kahe kuu jooksul 3000 mõrvast ja protestides hukkus 43 inimest. Toidupuudus muutus teravaks – 2016. aasta uuringust selgus, et 75 protsenti elanikkonnast oli vajaliku toitva toidu puudumise tõttu kaotanud kaalu kuni 8,7 kg. 2017. aastal lasi Maduro opositsiooni kontrollitud seadusandliku kogu laiali saata ja andis korralduse luua uus seadusandlik organ nimega Asutav Assamblee.

Venezuela president Nicolas Maduro lehvitab 1. mail 2019 Caracases Venezuelas toimunud miitingul oma valitsuse toetuseks ja maipäeva tähistamiseks. (Reuters)

2018. aasta mais võitis Maduro väga vastuolulised tagasivalimised keset riiki jätkuvalt vaevanud majandus- ja humanitaarkriise. Kuna täitevvõim ja kohtuvõim olid tema kontrolli all, püüdis Maduro kärpida Rahvusassamblee volitusi. Seadusandja oli vastu ja selle juht Juan Guaidó seadis kahtluse alla valitsuse legitiimsuse.

2019. aasta jaanuaris kuulutas Guaidó end Venezuela ajutiseks presidendiks. Sellest ajast alates on 50 riiki, sealhulgas USA, tunnistanud Guaidót riigi õigustatud presidendiks. 2019. aasta augustis kukkusid Maduro ja Guaidó vahelised kõnelused kokku pärast seda, kui USA kehtestas täiendavad sanktsioonid Maduro valitsuse vastu.

Mehhiko: sõda uimastite vastu

Alates 2006. aastast on Mehhiko keset uimastisõda, mis on peetud valitsuse ja narkokaubanduse sündikaatide vahel. Seni on grupiviisilises vägivallas tapetud üle 200 000 inimese ja üle 40 000 on teadmata kadunud.

Pärast 2018. aasta detsembrit, kui võimule tuli vasakpoolne López Obrador, on Mehhiko võtnud kasutusele vähem sõjaka lähenemisviisi, tegeledes vägivalla algpõhjustega, eelkõige vähendades vaesust, tõrjudes välja juurdunud korruptsiooni ja pakkudes noortele täiskasvanutele töövõimalusi. Reutersi sõnul ei ole see poliitika veel tulemusi andnud, kuna 2019. aasta mõrvad olid õigel teel, et ületada eelmise aasta rekord.

Pärast selle esmakordset käivitamist viisid mahasurumised Mehhiko kartellide lagunemiseni ja valitsuse märkimisväärsete võitudeni, sealhulgas 'El Chapo' Guzmani vahistamiseni. Esimene anti USA-le välja ning 2019. aasta veebruaris tunnistati ta süüdi narkootikumide smugeldamises ja mõisteti eluks ajaks vangi.

Loe ka | Selgitatakse: kes maksab Delhis naistele tasuta bussisõidu eest?

Jagage Oma Sõpradega: