Selgitatakse: kuidas ajakirjandusvabadust Hongkongis õõnestatakse
Vaatamata sellele, et Hiina territoorium on kohalikus põhiseaduses sätestatud sõnavabaduse õigusel, on Hiina territoorium praegu maailma ajakirjandusvabaduse indeksi 180 riigi ja piirkonna seas 80. kohal, võrreldes 18. kohalt, mil Piirideta Reporterid 2002. aastal indeksi esmakordselt avaldas.

Hongkongi raju ja poliitiliselt mitmekesine uudistemeedia, ehkki vaba Mandri-Hiinas naabruses asuvast ajakirjandusele seatud piirangutest, on aastate jooksul võidelnud erinevate ohtudega. Kuid pärast seda, kui aasta tagasi jõustus karm riikliku julgeoleku seadus, on need väljakutsed dramaatiliselt suurenenud.
Kasvavat survet meediale rõhutati kolmapäeval, kui Hiina ja Hongkongi valitsuste suhtes sageli kriitiline demokraatiat toetav tabloid Apple Daily teatas, et tal ei jää muud üle, kui sulgeda. Ajaleht, mis oli olnud Hongkongis üks loetumaid, on riikliku julgeoleku uurimise objektiks, mille käigus on vangistatud ka selle asutaja Jimmy Lai.
Vaatamata sellele, et Hiina territoorium on kohalikus põhiseaduses sätestatud sõnavabaduse õigusel, on Hiina territoorium praegu maailma ajakirjandusvabaduse indeksi 180 riigi ja piirkonna seas 80. kohal, võrreldes 18. kohalt, mil Piirideta Reporterid 2002. aastal indeksi esmakordselt avaldas.
Pole kahtlust, et see on halvim aeg, ütles Hongkongi ajakirjanike liidu esimees Chris Yeung eelmisel kuul The New York Timesile.
Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused
Siin on mõned viisid, kuidas ajakirjandusvabadust Hongkongis vähendatakse:
Ebamäärane uus seadus
2020. aasta juunis kehtestas Hiina valitsus ulatusliku riikliku julgeolekuseaduse, mille eesmärk oli tõrjuda vastuseisu selle valitsemisele Hongkongis, endises Briti koloonias, mis tagastati 1997. aastal Pekingile. Seadus võeti vastu pärast kuudepikkuseid valitsusvastaseid proteste Hongkongis. Kong, mis esitas Pekingile viimaste aastakümnete suurima poliitilise väljakutse, mõned meeleavaldajad nõudsid territooriumi iseseisvumist.

Kuigi seadus keskendub neljale terrorismikuriteole, õõnestustegevusele, lahkulöömisele ja välisjõududega kokkumängule, avaldab selle ebamäärane kirjutamisviis mõju ka uudistemeediale, väidavad õiguseksperdid. Hongkongi politseiülem Chris Tang hoiatas selle aasta alguses, et politsei hakkab uurima uudisteväljaandeid, mida peetakse riigi julgeolekut ohustavaks, tuues näiteks Apple Daily.
Ametnikud pole palju selgust andnud, mida see tähendab. Selle nädala kommentaarides soovitas Hongkongi tegevjuht Carrie Lam, et ajakirjanike endi asi on välja mõelda, kuidas vältida riikliku julgeolekuseaduse rikkumist. Ta ütles, et seadus ei tohiks mõjutada tavalist ajakirjandustööd, kuigi ta ei selgitanud, mida ta normaalseks peab.
Kuna keegi pole kindel, kus piirid on, on levinud vastus olnud enesetsensuur. Ajakirjanikud väldivad intervjuudes teatud teemasid, aktivistid on kustutanud oma sotsiaalmeedia ajaloo ja raamatukogud on demokraatiat pooldavate tegelaste raamatud riiulitelt ülevaatamiseks tõmmanud. Aktivistid, akadeemikud ja teised on samuti vähem valmis avalikult rääkima – vastumeelsus, mis tugevnes ka eelmisel kuul, kui kohtunik, selgitades, miks riikliku julgeoleku seaduse alusel süüdistuse saanud endisele seadusandjale ei jäetud kautsjonit, tsiteeris intervjuudes tehtud kommentaare ja WhatsAppi privaatsõnumites ajakirjanikele.
Vabakäiguline tabloid suleti
2020. aasta augustis vahistasid politseinikud Lai riikliku julgeolekuseaduse alusel, nagu ta oli The Timesi arvamusessees ennustanud. Tunnike hiljem tungisid nad tema ägedalt demokraatiat pooldava ajalehe Apple Daily kontoritesse. Mõned reporterid edastasid haarangust video otseülekande, kui ohvitserid nende töölaudade vahelt läbi tungisid. Politsei arreteeris ka Lai kaks poega ja neli tema ettevõtte Next Digitali juhti.

Laiule, kes vahistati juba 2019. aastal tema rolli tõttu volitamata meeleavaldustel, esitati riikliku julgeoleku seaduse alusel süüdistus välisjõududega kokkumängus, sealhulgas Hongkongi vastu sanktsioonide nõudmises. Ta on juba kahe protestiga seotud juhtumi eest vangistuses kokku 20 kuud, kuid teda ootavad endiselt riikliku julgeoleku seaduse alusel täiendavad süüdistused, sealhulgas pettus ja kolm süüdistust, mille eest võidakse määrata eluaegne vanglakaristus. (Hongkongi esimene riikliku julgeoleku kohtuprotsess algas kolmapäeval.)
Tundub, et augustikuine reid oli nüüd vaid soojendus. Eelmisel nädalal korraldasid sajad politseinikud Apple Daily uudistetoimetuses teist korda haarangu, vahistades viis tippjuhti ja toimetajat, arestides ajakirjanike arvutid ja külmutades ettevõtete kontod. Kahele vahistatuist esitati julgeolekuseaduse alusel süüdistus vandenõus kokkumängus võõrvõimudega. Politsei riikliku julgeoleku osakonna vanem superintendent hoiatas ka avalikkust Apple Daily artikleid veebis mitte jagama.
Apple Daily teatas kolmapäeval, et suletakse 26 aasta pärast, kuna ta ei suuda oma töötajatele maksta, kui kontod on külmutatud. Päev algas ajalehe juhtiva arvamuskirjutaja Yeung Ching-kee arreteerimisega, kes kirjutas kirjanime Li Ping all. Hiina kommunistlik partei ja selle liitlased Hongkongis on otsustanud kägistada Apple Daily, et tappa Hongkongi ajakirjandus- ja sõnavabadus, kirjutas ta pärast Lai vahistamist eelmisel aastal.
Surve all olev avalik-õiguslik ringhääling
RTHK, valitsuse rahastatud avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon, mis on tuntud oma sõltumatu aruandluse poolest, on üha enam ohjeldatud. Selle aasta alguses avaldatud raportis süüdistas Hongkongi valitsus ringhäälingut läbipaistvuse ja objektiivsuse puudumises ning ütles, et selle üle tuleks rangemat järelevalvet teostada. Teised ametnikud on soovitanud see üldse sulgeda.

RTHK-st on viimastel kuudel lahkunud rida kõrgeid ametnikke, sealhulgas ringhäälingudirektor, kelle asemele tuli ajakirjanduskogemuseta riigiametnik. Sellest ajast peale on ringhäälinguorganisatsioon saateid tühistanud, meediaauhindu tagasi lükanud ja oma YouTube'i ja Facebooki kontodelt arhiivisisu kustutanud. Lamile anti oma saade, mis oli eetris neli korda päevas, selgitamaks muudatusi valimisseadustes, mis kriitikute sõnul välistavad demokraatia pooldajad.
Aprillis määrati RTHK vabakutselisele produtsendile Choy Yuk-lingile rahatrahv pärast seda, kui ta tunnistati süüdi valeütluste andmises avalike dokumentide saamiseks. Ajakirjanike kaitsmise komitee nimetas seda absurdselt ebaproportsionaalseks. Choy, kes töötas politsei suhtes kriitilise raporti kallal, ütles, et tema juhtum näitas, kuidas ametnikud üritasid piirata juurdepääsu teabele, mis kunagi oli avalikult kättesaadav. Ta kaebab oma süüdimõistmise edasi.
Bürokraatlikud tõkked
Lisaks riiklikule julgeolekuseadusele on toimunud väiksemaid poliitikamuudatusi, mis Hongkongi ajakirjanike sõnul võivad takistada nende võimet oma tööd teha. Mõned muudatused hõlmavad suhtlemist politseiga, kellel oli 2019. aasta protestide ajal pingelisi vastasseise ajakirjanikega. Eelmisel aastal teatas politsei, et tunnustab ajakirjanike volitusi ainult siis, kui nad töötavad valitsuses registreeritud müügikohtades või silmapaistvates rahvusvahelistes uudisteorganisatsioonides. Tang ütles ka, et juurdepääs politseioperatsioonidele kohapeal peaks olema piiratud usaldusväärse meediaga.
Eraldi kavatseb valitsus lubada ettevõtetel varjata tundlikke omandiandmeid, mis kriitikute sõnul võib pettuste paljastamise keerulisemaks muuta.
Meediaväljaanded on teatanud ka viivitustest välistöötajate viisade menetlemisel ja mõnel juhul on neid keeldutud. Times viitas riiklikule julgeolekuseadusele ja viisahäiretele oma eelmisesuvises otsuses kolida osa töötajaid Hongkongist Lõuna-Koreasse Souli, kuigi teised rahvusvahelised uudisteorganisatsioonid on öelnud, et neil pole plaanis lahkuda.
Teel võib olla rohkem väljakutseid
Lam tekitas eelmisel kuul ärevust, kui ütles, et valitsus uurib seadusandlust võltsuudiste vastu, küsimus on selles, kuidas ja kes peaks võltsuudiseid määratlema. Aasia riikides, nagu Kambodžas, Malaisias ja Singapuris, vastu võetud sarnaseid õigusakte on kritiseeritud kui vahendit eriarvamuste summutamiseks.
Jagage Oma Sõpradega: