Selgitati: miks Donald Trump oli vastu sellele, et USA senat tunnistas Armeenia genotsiidi?
Armeenia ameeriklased on aastaid lobitööd teinud ja nõudnud Armeenia genotsiidi ametlikku tunnustamist, kuid USA ei soovinud selles küsimuses ametlikku seisukohta võtta, et hoida ära NATO strateegilise liitlase Türgi vihastamist.
FAIL – 13. novembri 2019 failifotol surub president Donald Trump Washingtonis Valge Maja idasaalis pressikonverentsi ajal kätt Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga. Välisministeerium väidab, et hiljutine kongressi tegevus Armeenia genotsiidi tunnustamiseks ei peegelda Trumpi administratsiooni poliitikat. (AP foto) USA senat võttis eelmisel nädalal vastu resolutsiooni, millega tunnistati aastatel 1915–1922 toimunud armeenlaste massimõrvad genotsiidiks, millele Türgi on pidevalt vastu seisnud. Resolutsioonis tunnistati ja tunnistati umbes 1,5 miljoni armeenlase tapmine Osmani impeeriumi poolt.
Mis juhtus Armeenia genotsiidi ajal?
Kuigi Türgi ei nõustu sellega, on ajaloolaste üksmeel selles, et Esimese maailmasõja ajal toimunud armeenlaste genotsiidi käigus hukkus tapmiste, nälja ja haiguste tõttu sadu tuhandeid armeenlasi, kui Osmanite türklased nad Ida-Anatooliast välja saatsid. Genotsiidi käigus hukkunud armeenlaste koguarvu on raske hinnata. Armeenia diasporaa sõnul suri umbes 1,5 miljonit inimest, samas kui Türgi lükkab selle arvu ümber, väites, et umbes 300 000 võis hukkuda. Rahvusvahelise genotsiiditeadlaste ühingu hinnangul võis hukkuda üle 1 miljoni armeenlase.
Miks Türgi vaidlustab armeenlaste genotsiidi?
ÜRO genotsiidikonventsioon kirjeldab genotsiidi kui tegevust, mille eesmärk on täielikult või osaliselt hävitada mõni rahvuslik, etniline, rassiline või usuline rühm. Vaidlus keskendub sellele, kas tapmised olid ettekavatsetud. Armeenlased, valitsused ja mõned ajaloolased usuvad, et armeenlaste genotsiid oli ettekavatsetud kampaania armeenlaste hävitamiseks, samas kui Türgi ja mõned teised ajaloolased eitavad seda.
Kuigi Türgi nõustub, et armeenlaste vastu pandi toime mõningaid julmusi, lükkavad nad tagasi väited, et armeenlasi üritati süstemaatiliselt hävitada.
Miks toimus Armeenia genotsiid?
Armeenia genotsiidi juured peituvad ajaloolises diskrimineerimises ja väärkohtlemises, mida armeenlased Osmanite võimu all kannatasid. Armeenlased olid esimesed, kes muutsid kristluse oma ametlikuks religiooniks. Osmanite valitsejate alluvuses elanud armeenlased olid moslemite kuningriigis vähemused ning seisid silmitsi diskrimineerimise ja väljakutsetega igapäevaelus ja usu praktiseerimisel. Armeenlaste sotsiaalmajanduslik edu tekitas pahameelt Osmanite impeeriumis, kes kartsid, et rühmitus jääb ühise usu tõttu truudust Venemaale, kellega Osmanite impeeriumil oli ebastabiilne piir.
Need armeeniavastased meeleolud muutusid tugevamaks, kui Osmanite impeerium langes ja langes kokku sellega, et armeenlastel õnnestus võitluses tagada impeeriumis põhilised kodanikuõigused. 19. sajandi lõpupoole algatas Türgi valitseja Abdul Hamid II riiklikult sanktsioneeritud pogromi armeenlaste vastu, hävitades terveid külasid.
1908. aastal tuli võimule reformistlik rühmitus nimega Noortürklased, kes kukutasid sultan Abdul Hamid II põhiseadusliku valitsuse kasuks. Uute juhtide tulek aga armeenlaste-vastaseid pogromme ei peatanud.
Kui algas Esimene maailmasõda, asusid armeenlased vabatahtlikult koos Vene armeega võitlema Kaukuses türklaste vastu. Koos ajaloolise diskrimineerimisega ja armeenlastega, kes otsustasid võidelda Vene armee eest, ajendas Türgi valitsus eemaldama armeenlased idarinde konfliktipiirkondadest.
Mis juhtus Armeenia genotsiidi ajal?
Armeenia genotsiidi mälestuspäeva tähistatakse iga päev 25. aprillil, tähistamaks päeva, mil 1915. aastal algas armeenlaste genotsiid. Türgi valitsus vahistas ja hukkas Armeenia haritlased ning tavalised armeenlased sunniti oma kodudest lahkuma ja nende vara konfiskeeriti. Ottomani armee armeenlased tükeldati või tapeti. Genotsiid lõppes 1922. aastal.
Pärast Esimest maailmasõda anti armeenlaste kuritarvitamise ja julmuste ohvriks langemise eest kohtu alla mitmed kõrged Türgi sõjaväejuhid. Reformierakondliku rühmituse Noor Turks liikmed põgenesid välismaale ja mõisteti tagaselja surma.
FAIL – sellel 24. aprillil 2019 tehtud fotol hoiavad protestijad Armeenia haritlaste portreesid meeleavaldusel, mis peeti 104. aastapäeva mälestuseks 1915. aasta armeenlaste massimõrvast Istanbulis Osmanite türklaste poolt. (AP foto / Lefteris Pitarakis, fail) Millised riigid tunnustavad Armeenia genotsiidi?
Armeenia genotsiidi on ametlikult tunnustanud üle 20 riigi üle maailma, lisaks Euroopa Parlament ja ÜRO. Kuigi Walesi, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valitsused tunnustavad armeenlaste genotsiidi, pole Ühendkuningriik seda ametlikult teinud. Kriitikud ütlevad, et Ühendkuningriigi ametlik seisukoht tuleneb hirmust, et kõik sellised ametlikud sammud võõrandavad Türgit, kes on NATO oluline liitlane.
Iisrael ei soovinud ka Armeenia genotsiidi tunnustada, kuna kardab Türgi vastureaktsiooni ja suhete halvenemist piirkonna strateegilise liitlasega. Kuni viimase ajani ei tahtnud USA Armeenia genotsiidi ametlikult tunnustada, kasutades ära oma positsiooni NATO olulise liitlasena ja ohustades kahepoolseid suhteid.
Miks Valge Maja ei soovinud tunnustada armeenlaste genotsiidi?
Donald Trump ei ole ainus USA liider, kes keeldub ametlikult tunnustamast Armeenia genotsiidi. Tema eelkäija Barack Obama jättis oma teise presidendiperioodi lõpul tagasi kampaanialubadused, jättes kasutamata terminit 'genotsiid', mida ta kasutas oma kampaaniate ajal enne 2008. aastal presidendiks saamist.
Armeenia ameeriklased on aastaid lobitööd teinud ja nõudnud Armeenia genotsiidi ametlikku tunnustamist, kuid USA ei soovinud selles küsimuses ametlikku seisukohta võtta, et hoida ära NATO strateegilise liitlase Türgi vihastamist. Viimastel nädalatel oli Trump kasutanud kolme vabariiklasest senaatorit Senati resolutsiooni blokeerimiseks, kuid võib-olla ei saanud ta seda jätkata, mis viis eelmise nädala resolutsioonini. Senati hääletus toimus pärast seda, kui parlament kiitis eelmisel kuul heaks meetme, mis toimus ajal, mil Trump ja Erdoğan kohtusid Washingtonis.
Pärast senati hääletust ähvardas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan tunnistada Põhja-Ameerika põliselanike massimõrvad genotsiidiks. USA välisministeerium lükkas senati hääletuse tagasi, öeldes, et USA valitsuse ametlik seisukoht ei muutunud hääletusest hoolimata. Trump oli aprillis tapmiste aastapäeval tehtud avalduses avaldanud austust 20. sajandi ühe hullema massiteo ohvritele, kuid loobus sarnaselt Obamaga sõna genotsiid kasutamisest. Erdoğan nimetas esindajatekoda ja senati hääli väärtusetuks ja suurimaks solvanguks Türgile.
Jagage Oma Sõpradega:
