Selgitatakse: miks Pakistanis ollakse koduvägivalla seaduseelnõu vastu

Eelnõu, mille eesmärk on kaitsta naisi, lapsi, eakaid ja teisi haavatavaid rühmi perevägivalla eest, on paljastanud Pakistanis vead ja erinenud arvamused. Mis on kavandatav õigusakt ja miks on vastuseisu?

Naine kannab Islamabadi äärelinnas puitu. Teadaolevalt on naistevastane koduvägivald pandeemia ajal Pakistanis eskaleerunud. (AP foto: Anjum Naveed, fail)

Uus seaduseelnõu, mis näeb ette karmi karistuse perevägivalla toimepanijatele, on paljastanud Pakistanis vead ja eriarvamused.

Kuna teatud ringkondades on vastuseisu kavandatavale õigusaktile, on peaministri parlamentaarsete küsimuste nõunik Babar Awan kirjutanud Rahvusassamblee spiikrile Asad Qaiserile kirja, milles palus 2021. aasta koduvägivalla (ennetamine ja kaitse) seaduseelnõu läbivaatamist. Islami ideoloogia nõukogu (CII).

Miks aga eelnõu arvamusi jagab ja kes on sellele vastu?

Mis on kavandatav õigusakt?

Eelnõu näeb ette ranged karistusmeetmed igasuguse perevägivalla vastu. Selles on kirjas, et iga perevägivalla eest karistatakse maksimaalselt kolmeaastase ja mitte vähem kui kuue kuu pikkuse vangistusega. Lisaks võidakse kurjategijale määrata trahvid vahemikus 20 000 kuni 1 00 000 rubla.

Eelnõu eesmärk on kaitsta naisi, lapsi, vanureid ja teisi haavatavaid rühmi perevägivalla eest. Samuti püüab see pakkuda abi ja rehabilitatsiooni kõigile perevägivalla ohvriks langenud isikutele.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Mis seisus on arve?

Inimõiguste minister Shireen Mazari lükkas eelnõu rahvusassamblees üle tänavu 19. aprillil ja see võeti alamkojas vastu samal päeval.

Kui see senatis tutvustati, nõudis opositsioon seaduseelnõu saatmist alalisele komisjonile. Pakistani Rahvapartei liige ja opositsiooniliider Yousuf Raza Gilani ütles siis, et kuigi kavandatav õigusakt on oluline, peaks alaline komisjon selle läbi vaatama.

Seejärel palus senati esimees komisjonil esitada eelnõu kohta aruanne. Seejärel tehti aruandes eelnõusse mitu muudatusettepanekut, misjärel saadeti eelnõu tagasi riigikokku.

Eelmisel kuul tõstis opositsioon senatis häirekella, kuidas peamised inimõiguste seaduseelnõud musta auku kadusid.

Pikka aega on toimunud vale tava, mis pärsib senati liikmeid, kes töötavad koos kodanikuühiskonna ja kolleegidega arvete kallal. Koit tsiteeris Pakistani Rahvapartei parlamendiliidri senaatori Sherry Rehmani sõnu senatis.

Eelnõu võttis senat vastu eelmisel kuul ja see ootab nüüd presidendi nõusolekut.

Kes on eelnõu vastu ja miks?

5. juuli kirjas, mille ta Qaiserile kirjutas, ütles Awan, et arve erinevate määratluste ja muu sisuga seoses on tõstatatud palju muret.

Kirjas märgiti, et kõige tähtsam on rõhutatud, et eelnõu on vastuolus islami [ettekirjutustega] ja eluviisiga, mis on sätestatud Pakistani Islamivabariigi põhiseaduse artiklis 31 riigi vastutusel.

Ta lisas, et on soovitatav saata eelnõu CII-le, kuna põhiseadus annab Islaminõukogule (CII) volitused nõustada koda, provintsiaalassambleed, presidenti või kuberneri mis tahes küsimuses, mis puudutab seda, kas kavandatav seadus on või mitte. ei ole vastumeelne islami [ettekirjutuste] suhtes.

Eelnõuga on püütud leida koduvägivalla laiaulatuslikku määratlust, hõlmates selle alla kõik füüsilise vägivalla, verbaalse ja psühholoogilise väärkohtlemise vormid ning kõik teod, mis on sisuliselt nõusoleku rikkumine. Kuigi see on pälvinud kiidusõnu teatud ringkondadest, kes on kiitnud kavandatavat õigusakti visionääriks, on konservatiivsemad sektsioonid ja religioossed karmi positsiooni esindajad eelnõu kritiseerinud, öeldes, et see on liiga lahtine ja sisaldab liiga palju lünki, mida saab kuritarvitada.

Hiljuti on paljud Pakistani inimesed säutsus #WeRejectDomesticViolenceBill, et väljendada oma vastuseisu.

Miks on perevägivallavastase seaduse nõudmine Pakistanis oluline?

Isegi kui seaduseelnõu äratas paljude usuliste karmi positsiooni pooldajate ja konservatiivsete sektsioonide viha, ilmnes märkimisväärne tagasilöök, kusjuures paljud juhtisid tähelepanu sellele, et õige tunni vajadus on ulatuslik koduvägivalla vastane seadus.

Populaarne Pakistani näitleja ja kirjanik Osman Khalid Butt oli nende seas, kes kritiseeris Twitteris seaduseelnõu häälekat vastuseisu. Miks on äärmiselt häiriv hashtag, mis kutsub üles koduvägivalla seaduseelnõu tagasi lükkama – see, mille senat on juba vastu võtnud? Mis selles eelnõus nii vastuolulist on? ta kirjutas, lisades: See ei ole retooriline küsimus. Ma näen selliseid asju nagu ' khandani nizam ki tabahi' , 'poiss-sõbra/tüdruksõbra kultuuri edendamine', 'see seaduseelnõu rikub meie peresüsteemi'... Ma olen tõesti hämmingus.

Arutelu eelnõu üle toimus ajal, mil Pakistanis on pandeemia ajal mitmeid teateid naistevastase perevägivalla juhtumitest. Islamabadis asuva naiste õiguste eest võitleva organisatsiooni Aurat Foundation raportis väideti, et ajavahemikus 2020. aasta jaanuarist detsembrini oli 2297 naistevastase vägivallajuhtumit 25 piirkonnas üle kogu riigi – perioodil, mil inimesed olid kehtestatud piirangute tõttu sunnitud koju jääma. Covid-19 tõttu.

Pakistani inimõiguste komisjoni 2020. aasta aruanne inimõiguste olukorrast Pakistanis on loonud murettekitava pildi soolisest ebavõrdsusest ja naistevastastest kuritegudest. Selles väideti, et 2020. aastal toimus riigis 430 aumõrva juhtumit, milles hukkus 363 naist ja 148 meest. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et Maailma Majandusfoorumi ülemaailmse soolise lõhe indeksi järgi on Pakistan 153 riigi seas 151. kohal.

Naisõiguslased on ikka ja jälle märkinud riigis seksismi ja lokkava misogüünia kultuuri.

Pakistani peaminister Imran Khan hiljuti kohtus vaidlusi naiste süüdistamise eest riigis kasvavas seksuaalvägivallas. Intervjuus ajakirjanik Jonathan Swaniga edasi HBO 20. juunil eetris ilmunud 20. juunil ütles ta: 'Kui naine kannab väga vähe riideid, mõjutab see meest, välja arvatud juhul, kui tegemist on robotiga.' See on terve mõistus.

Selle aasta alguses antud intervjuus Geo uudised , Khan oli öelnud, et seksuaalne vägivald on nilbuse toode , mida ta kirjeldas kui lääne importi.

Veelgi enam, Pakistani Nobeli rahupreemia laureaat Malala Yousafzai kommentaarid a hiljutine intervjuu koos Briti Vogue — ta oli väljendanud kahtlust, kas ta kunagi abiellub, ja et ta ei mõistnud, miks inimesed peavad abielluma — provotseerinud tugev nördimus ja mürgine kriitika sotsiaalmeedias.

Miks kritiseeritakse nõudmist saada arve CII-s läbi vaadata?

Eelnõu toetajad on kritiseerinud nõuet saada see läbi CII-s, mis on organ, mis annab seadusandjale nõu selle üle, kas teatud seadus on islami ettekirjutuste suhtes vastumeelne või mitte.

2016. aastal oli volikogu välja pakkunud seaduse, mis lubaks abikaasal vajadusel oma naist kergelt peksta. Samuti kutsuti üles soolist segregatsiooni koolides, haiglates ja kontorites.

Veelgi enam, nõukogu oli 2016. aastal tagasi lükanud sarnase õigusakti – Khyber Pakhtunkhwa naistevastase koduvägivalla (ennetamine ja kaitse) seaduse –, väites, et see on vastuolus ususeadusega.

Naisõiguslased olid seda sammu kritiseerinud ja seadnud kahtluse alla otsuse saata eelnõu volikogule läbivaatamiseks, kuigi see ei kehtinud teiste kavandatavate seaduste puhul.

Eelnõu esitati provintsi assambleele uuesti 2019. aastal.

Jagage Oma Sõpradega: