Selgitatud: mis on kodakondsuse muutmise seaduse eelnõu?
Teisisõnu kavatseb eelnõu lihtsustada India kolmest moslemitest enamusega naabrist pärit mittemoslemitest immigrantidel India kodanikeks saamist.
Eelnõu põhiline kriitika on olnud see, et see on suunatud konkreetselt moslemitele. Valitsus kavatseb kodakondsuse (muudatuse) seaduse tutvustada parlamendi taliistungil, mis algab esmaspäeval ja kestab plaanide kohaselt 13. detsembrini. Mis see eelnõu on ja miks see vaidlusi tekitab?
Mis on kodakondsuse (muudatuse) seaduseelnõu?
Eelnõu eesmärk on muuta 1955. aasta kodakondsusseadust, et muuta Afganistanist, Bangladeshist ja Pakistanist pärit hindude, sikhide, budistide, džainistide, parside ja kristlaste ebaseaduslikud migrantid India kodakondsuse saamiseks. Teisisõnu kavatseb eelnõu lihtsustada India kolmest moslemitest enamusega naabrist pärit mittemoslemitest immigrantidel India kodanikeks saamist.
Vastavalt 1955. aasta kodakondsusseadusele on naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks üks nõue, et taotleja peab olema elanud Indias viimase 12 kuu jooksul, samuti 11 aastat viimasest 14 aastast.
Muudatusega leevendatakse teist nõuet 11 aastalt 6 aastale eritingimusena nende kuue religiooni ja eelnimetatud kolme riiki kuuluvatele taotlejatele.
Selgitatud: Mida NRC+CAA sinu jaoks tähendab?
Vastavalt 1955. aasta kodakondsusseadusele on India kodakondsuse saamise õigus isikul, kes on sündinud Indias või kellel on India päritolu või kes on elanud Indias teatud aja jooksul.
Illegaalsetest migrantidest ei saa India kodanikke. Seaduse kohaselt on illegaalne migrant välismaalane, kes: (i) siseneb riiki ilma kehtivate reisidokumentideta, nagu pass ja viisa, või (ii) siseneb kehtivate dokumentidega, kuid viibib riigis üle lubatud aja.
Illegaalsed sisserändajad võidakse panna vanglasse või välja saata vastavalt 1946. aasta välismaalaste seadusele ja 1920. aasta passi (Indiasse sisenemise) seadusele.
Kuid 2015. ja 2016. aastal vabastas valitsus teatud ebaseaduslike migrantide rühmad 1946. ja 1920. aasta seaduste sätete kohaldamisest. Need olid hindud, sikhid, budistid, džainid, parsid ja kristlased Afganistanist, Bangladeshist ja Pakistanist, kes jõudsid Indiasse 31. detsembril 2014 või enne seda.
See tähendas, et neid konkreetseid ebaseaduslike migrantide kategooriaid ei saadeta välja ega vangi Indias viibimise eest ilma kehtivate dokumentideta.
2016. aasta kodakondsuse (muudatuse) seaduse eelnõu esitati parlamendis 1955. aasta kodakondsusseaduse muutmiseks, et need inimesed saaksid India kodakondsuse.
Mis juhtus Billiga?
Eelnõu esitati Lok Sabhas 19. juulil 2016 ja saadeti parlamentaarsele ühiskomiteele (JPC) 12. augustil 2016. Komisjon esitas oma aruande 7. jaanuaril 2019 ja järgmisel päeval (8. jaanuaril 2019). ), võeti eelnõu Lok Sabhas vastu.
Kuna 16. Lok Sabha oli oma ametiaja lõpusirgel, jooksis valitsus ajaga võidujooksu, et seda Rajya Sabhas tutvustada. Kuid massilised protestid seaduseelnõu vastu kirdeosas aitasid valitsust ohjeldada ja Rajya Sabha lükkas 13. veebruaril 2019 sine die edasi, ilma et eelnõu oleks esitatud.
Vastavalt parlamendi menetlustele aeguvad kõik Lok Sabha, kuid mitte Rajya Sabha poolt vastu võetud seaduseelnõud, kui Lok Sabha ametiaeg lõpeb. Rajya Sabha seadusandliku menetluse asjakohane säte ütleb: Rajya Sabhas menetluses olev seaduseelnõu, mida Lok Sabha ei ole vastu võtnud, ei kaota kehtivust Lok Sabha laialisaatmisel, vaid Lok Sabha poolt vastu võetud ja Rajyas menetluses olev eelnõu. Sabha kaotab kehtivuse Lok Sabha laialisaatmisel. (Lok Sabhast pärit ja Rajya Sabhale edastatud vekslite menetlus: vekslite aegumist käsitlev säte.
Seetõttu kaotas kehtivuse ka kodakondsuse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu esitatakse nüüd tõenäoliselt talveistungil uuesti. Seaduse saamiseks peavad selle vastu võtma mõlemad kojad.
Mis vaidlusi eelnõu ümber on?
Eelnõu põhiline kriitika on olnud see, et see on suunatud konkreetselt moslemitele. Kriitikud väidavad, et see rikub põhiseaduse artiklit 14, mis tagab õiguse võrdsusele.
Valitsus aga jääb seisukohale, et eelnõu eesmärk on anda kodakondsus vähemustele, kes on moslemite enamusega välisriikides silmitsi usulise tagakiusamisega. BJP juhid, sealhulgas peaminister Narendra Modi, on rääkinud sellest seaduseelnõust kui ajaloo vigade parandamisest, andes varjupaiga Ma Bharti poegadele ja tütardele, kes partitsiooni tõttu hätta jäid.
Kirdeosariikides on suure hulga ebaseaduslike Bangladeshi migrantide kodakondsuse väljavaade tekitanud sügavat ärevust, sealhulgas hirmu demograafiliste muutuste, elatusvõimaluste kaotamise ja põlisrahvaste kultuuri erosiooni ees.
Peaaegu kogu kirdeosa räsisid massilised protestid, mis kestsid rohkem kui kuu aega enne seaduseelnõu eeldatavat esitamist Rajya Sabhas selle aasta alguses.
BJP on aga alati rõhutanud oma otsusekindlust eelnõu esitada.
Siseminister Amit Shah on sidunud eelnõu vastuvõtmise üleriigilise riikliku kodanike registriga (NRC), viidates sellele, et isegi kui Assami NRC eksis, jättes mõned mittemoslemid välja, parandaks kodakondsuse (muudatus) seaduseelnõu vea.
Jagage Oma Sõpradega:
