Selgitatakse: Mille üle Chagose saarte vaidlus käib?

See on põhjus, miks Mauritius nimetab Ühendkuningriiki India ookeanis asuvate pisikeste saarte üle 'illegaalseks koloniaalokupandiks'.

ÜRO andis Ühendkuningriigile kuus kuud aega Chagose saarte tagastamiseks Mauritiusele. Pärast seda, kui Ühendkuningriik jättis selleks tähtaja mööda, nimetas Mauritius Ühendkuningriiki ebaseaduslikuks koloniaalokupandiks. (Allikas: Reuters.uk)

Mauritius nimetas Ühendkuningriiki reedel ebaseaduslikuks koloniaalokupandiks, kuna ta eiras ÜRO poolt määratud tähtaega India ookeanis asuva väikese saarestiku Chagose saarte tagastamiseks Mauritiusele. ÜRO andis Ühendkuningriigile üleandmise menetlemiseks kuus kuud, Ühendkuningriik ja USA on sellele sammule kibedasti vastu seisnud.

Mille üle Chagose saarte vaidlus käib?

Mauritius on väitnud, et Chagose saared on olnud osa tema territooriumist vähemalt 18. sajandist, kuni Ühendkuningriik purustas saarestiku Mauritiusest 1965. aastal ning Aldabra, Farquhari ja Desrochesi saared Seišellidest selles piirkonnas. moodustavad Briti India ookeani territooriumi. Juunis 1976, pärast Seišellide iseseisvumist Ühendkuningriigist, tagastas Ühendkuningriik Aldabra, Farquhari ja Desrochesi saared.

Chagose saar on kuulunud Mauritiuse koosseisu alates 18. sajandist, kuni Ühendkuningriik 1965. aastal saarestiku oma territooriumist eraldas. (Allikas: Google Maps)

Ühendkuningriik kuulutas need saared ülemereterritooriumiks 1965. aasta novembris. Pärast seda, kui Mauritius 1968. aastal Ühendkuningriigist iseseisvus, keeldus Ühendkuningriik Chagose saari Mauritiusele tagastamast, väites alalisele vahekohtule esitatud petitsioonides, et saar on kohustatud kohaneda USA sooviga kasutada kaitseotstarbel teatud saari India ookeanis. Chagose saarte saarestiku suurim saar Diego Garcia on koht, kus USA ja Ühendkuningriik haldavad suurt sõjaväebaasi ning seda kasutati ka USA sõjaväebaasina 2000. aastatel USA juhitud rünnakutes Afganistani ja Iraagi vastu. Pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid kasutati sõjaväeobjekti ka CIA ülekuulamispaigana.

Pärast iseseisvumist pakkus Mauritius välja vahetuse, mis lubab Ühendkuningriigil lubada USA-l kasutada Chagose saari kaitseotstarbel kuni nende vajaduste lõppemiseni, vastutasuks USA-sse imporditava suhkru kvoodi suurendamise eest, mis aitaks kaasa Mauritiuse majandusele. Ühendkuningriik lükkas ettepaneku tagasi, väites, et USA ei saa olla seotud saarte endi kasutamisega üheski lepingus.

Lisaks saarte oma territooriumiks kuulutamisele alustas Ühendkuningriik koostöös USAga kuus aastat kestnud Chagose saarte sunniviisilist tühjendamist. Et majutada sõjaväebaasi, kus elavad ja töötavad Ühendkuningriigi ja USA sõjaväelased, viidi maa põliselanikud sunniviisiliselt välja ja Ühendkuningriik väljastas hilisemad keeldumised väitega, et ümberasustatud inimesed ei kuulu Chagose saartele.

Aastakümneid ei olnud Chagose saartel inimõiguste ja suveräänsuse rikkumisega seotud kohtuvaidlusi. 2015. aastal algatas Mauritius aga nendes asjades Ühendkuningriigi vastu kohtumenetluse Hollandis Haagi alalises vahekohtus. Ühendkuningriik üritas korduvalt seista vastu Mauritiuse katsetele anda asi rahvusvahelisele kohtule, väites, et küsimus on kahepoolne.

Mis juhtus alalises vahekohtus?

Ühendkuningriigi terava etteheitena otsustas alaline vahekohus 2015. aastal, et Ühendkuningriik ei võtnud piisavalt arvesse Mauritiuse õigusi, ja teatas, et Ühendkuningriik on rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad (ÜRO õiguse konventsioonist). Meri). Otsuses kutsuti Ühendkuningriiki üles ka 2010. aastal Chagose saari ümbritsevatesse vetesse merekaitseala tahtliku loomine. WikiLeaksi lekkinud diplomaatilistes saadetistes USA Londoni saatkonna kohta selgus, et Ühendkuningriik ja USA olid tahtlikult loonud Chagose saarte ümbritsev merekaitseala, et takistada Chagose saare algsete elanike tagasipöördumist.

Otsuse kohaselt leidsid alalise vahekohtu kohtunikud, et on tõendeid selle kohta, et Ühendkuningriigil oli MPA (Marine Protected Area) väljakuulutamisel varjatud motiivid, ja leidsid, et Ühendkuningriik rikkus hea usu standardit. Kohus leidis, et Ühendkuningriigi poolt USAga koostöös loodud merekaitseala oli ebaseaduslik ning Briti ja Ameerika kaitsehuvid seatakse Mauritiuse õigustest kõrgemale.

Mis juhtus ÜRO Peaassambleel?

2017. aasta juunis hääletas 94 riiki ÜRO Peaassambleel Mauritiuse resolutsiooni taotleda Haagi Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvat arvamust Chagose saarte õigusliku staatuse kohta. USA ja Ühendkuningriik olid 15 riigi hulgas, kes hääletasid resolutsiooni vastu. Hääletus tuli Ühendkuningriigile ja USA-le löögina, sest 65 riiki jättis hääletamata, sealhulgas paljud EL-i riigid, kellele duo võis toetust taotleda.

Mõnede vaatlejate arvamus oli, et hääletustulemus oli signaal, et ÜRO ei toeta tõenäoliselt selliste territooriumide või koloniaalpärandi jätkuvat koloniseerimist, mille üle okupeerijad ei soovinud kontrolli loovutada.

Meeleavaldaja, kes nõuab tema naasmist Diego Garcia saarestikus asuvatele Chagose saartele, karjub 22. oktoobril 2008 Londonis parlamendihoone ees toimunud meeleavaldusel. (REUTERS/Andrew Winning/File Photo)

Mis juhtus Rahvusvahelises Kohtus?

2019. aasta veebruaris andis ÜRO kõrgeim kohus Rahvusvaheline Kohus (ICJ) Ühendkuningriigile korralduse tagastada Chagose saared võimalikult kiiresti Mauritiusele. Mauritius oli kohtule teatanud, et teda sunniti andma saared Ühendkuningriigile osana riigi koloniaalokupatsioonist, mis oli tema sõnul vastuolus 1960. aastal vastu võetud ÜRO resolutsiooniga 1514, mis keelas konkreetselt kolooniate lagunemine enne iseseisvumist. Ühendkuningriik väitis, et Rahvusvahelisel Kohtul ei ole juhtumit üldse pädev arutama. Kohtuotsuse üle järelevalvet teostanud 14 kohtunikust oli ainus eriarvamusele jäänud kohtunik ameeriklane.

Pärast Rahvusvahelise Kohtu otsust ütles Ühendkuningriigi välisministeerium, et ICJ otsus on nõuandev arvamus, mitte kohtuotsus, ja väitis, et Briti India ookeani territooriumil asuvad kaitserajatised aitavad kaitsta inimesi siin Suurbritannias ja kogu maailmas terroriohtude eest. organiseeritud kuritegevus ja piraatlus.

Mis saab nüüd pärast seda, kui Ühendkuningriik on jätnud mööda ÜRO tähtajast Chagose saarte tagastamiseks?

ÜRO andis Ühendkuningriigile kuus kuud aega Chagose saarte tagastamiseks Mauritiusele. Pärast seda, kui Ühendkuningriik jättis selleks tähtaja mööda, nimetas Mauritius Ühendkuningriiki ebaseaduslikuks koloniaalokupandiks. Aafrika Liit esitas Ühendkuningriigile ka oma noomituse ja nõudis, et riik lõpetaks oma jätkuva koloniaalhalduse.

Ühendkuningriik leiab end järk-järgult diplomaatilisemalt isoleerituna pärast ebaõnnestumisi ÜRO Peaassambleel seoses Chagose saartega. Brexitiga kaasnev segadus on ka Ühendkuningriiki teatud määral võõrandanud seoses suhetega teiste ELi liikmesriikidega. Praegu võib Ühendkuningriik tõenäoliselt otsida kindlustunnet selles, et Rahvusvahelise Kohtu otsus ei ole siduv ja selle vastu ei võeta koheseid sanktsioone ega ebasoodsaid meetmeid.

Järgmine samm ÜRO Peaassambleel 2020. aastal oleks ümberasustatud Chagose saarte elanike ümberasustamise ja võimaliku hüvitise küsimus, kes seisid silmitsi kodutuse, vaesuse ja sellega seotud raskustega pärast seda, kui Ühendkuningriik ja USA olid sunniviisiliselt kodumaalt ära viinud.

Ärge jätke tähelepanuta Explained: miks 4,5% SKT määr muudab RBI prognoosi raskesti saavutatavaks

Jagage Oma Sõpradega: