Selgitatud: Süüria sõjaolukord ja verine lahing Idlibi pärast
Türgi on sulgenud piiri ja üritab end ümberasustatud põgenikelainete eest kaitsta, kui Assad tungib läbi jõhkra kampaania Idlibi tagasivõtmiseks.
Laupäeval, kui Türgi sai Idlibis 16. sõjalise kaotuse, ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, et kohtub Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, et olukorda arutada. (AP foto) Loodeosas möllab praegu üheksa aastat kestnud sõda Süürias provints Idlib , millega kaasnevad kiiresti eskaleeruvad pinged president Bashar al-Assadi valitsusvägede ja Türgi sõjaväe vahel.
Laupäeval, kui Türgi sai Idlibis 16. sõjalise kaotuse, ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, et kohtub Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, et olukorda arutada.
President Assadi vägesid toetab Venemaa, kes võitleb Süüria piirist lõunas tuhandete Türgi sõduritega. Türgi on sulgenud piiri ja üritab end ümberasustatud põgenikelainete eest kaitsta, kui Assad tungib läbi jõhkra kampaania Idlibi tagasivõtmiseks.
Mis on põhjustanud hiljutise eskalatsiooni Idlibis?
Selle kuu alguses avas Türgi Idlibis veel kaks sõjaväelist ametikohta lisaks varem eksisteerinud ametikohtadele Loode-Süürias.
8. veebruaril ilmusid teated, et Süüria väed piiravad Türgi vaatluspunkti Al-Eissi linnas Aleppo provintsis, vallutades linna ja mõned ümbritsevad alad.
10. veebruaril sai süürlaste rünnakutes vigastada vähemalt viis Türgi sõdurit. Sellele järgnesid uued rünnakud, mille tulemusel hukkus kaks Türgi sõdurit ja veel viis sai haavata.
Pärast korduvaid rünnakuid Türgi vägede vastu piirkonnas ähvardas Ankara reedel kättemaksuks peatsete rünnakutega Süüria valitsusvägedele. ÜRO teatas, et Idlibi eskaleerumine toob kaasa veresauna.
Pärast seda, kui Erdoğan rääkis Putiniga ja nõustus kõnelustega, et arutada võimalikku relvarahu, ütles Kreml, et vahetuse käigus rõhutati Süüria suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tingimusteta austamise vajadust.
Express Explained on nüüd Telegramis. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Miks on Idlib oluline?
Assad on nädalaid püüdnud tagasi vallutada Idlib, mis koos naaberriikide Hama, Latakia ja Aleppo osadega on mässuliste opositsiooni ja teiste rühmituste viimased tugipunktid, mis on püüdnud Assadit kukutada alates 2011. aastast.
Ühel hetkel hoidis opositsioon suure osa Süüriast oma kontrolli all, kuid see muutus pärast seda, kui Assad sai Venemaa sõjalise toetusega aeglaselt tagasi kontrolli suurema osa riigist.
2015. aastal saavutasid opositsioonijõud Idlibi provintsi. Nüüd üritavad Süüria valitsusväed vallutada strateegilisi M4 ja M5 riigimaanteid, mis ühendavad Idlibit, Aleppot ja riigi pealinna Damaskust.
Idlib ääristab kahte riiklikku maanteed ja asub põhjas Aleppo ja lõunas Damaskuse vahel. Türgi piiri lähedus muudab Idlibi Süüria valitsuse jaoks strateegiliselt oluliseks.
Allikas: BBC Kes kontrollib nüüd Idlibit?
Kuna provints langes opositsioonijõudude kätte, pole Idlibi kontrollivat ükski rühmitus, vaid mitu eraldiseisvat fraktsiooni.
Rahvusvahelised valvekoerad ütlevad, et Idlibis on domineeriv rühmitus Hayat Tahrir al-Sham (HTS), ÜRO loetellu kantud terroriorganisatsioon, mis loodi 2017. aastal ja millel on sidemed al-Qaedaga.
Idlibis tegutseb ka Türgi toetatud Süüria rahvusarmee, relvastatud opositsioonirühmitus.
Segusse kuuluvad Islamiriigi jäänused. Vaatlusgrupid ütlevad, et teised Idlibi fraktsioonid on tugevalt IS-i võitlejate kohaloleku vastu provintsis.
Miks võtsid Süüria valitsusväed nüüd Idlibi sihikule?
2017. aastal leppisid Venemaa ja Türgi kokku Idlibis deeskaleerimises ja provints jääb Süüria valitsuse kontrolli alt välja viimastest.
Kui Süüria valitsusväed saavutasid mujal Süürias kolm teist deeskalatsioonitsooni, pöördus Türgi 2018. aastal Venemaa poole ettepanekuga luua Idlibis demilitariseeritud tsoon, mida hakati nimetama Sotši kokkuleppeks.
Türgi tegi ka ettepaneku desarmeerida sunniitliku rühmituse Hayat Tahrir al-Sham relvad ja eemaldada see piirkonnast ning nõustus taasavama ülitähtsad maanteed M4 ja M5.
Olukord aga eskaleerus, kui Türgi ei suutnud Hayat Tahrir al-Shamiga Venemaaga tehtud ettepaneku tingimuste kohaselt hakkama saada.
Järgnesid kuudepikkused võitlused, mis laastas linnu ja pani ümber tuhanded inimesed. Süüria valitsusväed vallutasid tagasi ka kiirteed M4 ja M5. Idlibi strateegiline asukoht on muutnud selle ka Süüria valitsusvägede sihtmärgiks.
Miks on Idlib Türgi jaoks oluline?
Idlibi lähedus Türgi piirile muudab selle mitte ainult oluliseks Süüria valitsuse jaoks, vaid ka Türgi jaoks muret tekitavaks.
Alates sõja algusest Süürias on tuhanded ümberasustatud süürlased aastate jooksul Türgis varjupaika otsinud.
Viimaste teadaolevate andmete kohaselt võõrustab Türgi praegu umbes 3,6 miljonit põgenikku ja tunneb nende riigis viibimisega kaasnevat sotsiaal-majanduslikku ja poliitilist pinget.
Suurem konflikt Idlibis tooks kaasa vaid suurema hulga inimeste ümberasustamise, surudes nad Türgi piiri poole. Türgi on olnud tunnistajaks vaenulikkuse kasvule oma kodanike seas pagulaste suhtes ja uus põgenikelaine halvendab olukorda ainult veelgi.
Ära jäta vahele Explained | Kuidas võit Nevadas asetab Sandersi demokraatide kandidaadiks saamise pooluspositsioonile
Miks avati Süüria Aleppo lennujaam pärast kaheksat aastat?
Süüria Aleppo lennujaam avati taas päevi pärast seda, kui Süüria valitsusväed vallutasid tagasi osa Aleppo loodeosast. See samm on suur strateegiline võit Assadi valitsuse jaoks, kes veetis nädalaid sihikule Idlibi provintsi, riigi viimase mässuliste kontrolli all oleva ala. Vastavalt a Reuters Eelmise nädala teatel maandus kolmapäeval Aleppo tsiviillennuväljas Syrian Airi kommertslend, mis on esimene regulaarlend kaheksa aasta jooksul.
Süüria transpordiminister Ali Hammoud ütles, et rahvusvaheliste lendude jätkamiseks otsitakse luba ning plaanitakse järgmisest kuust lende Kairosse, teatas Reuters.
2016. aastal saavutasid Süüria valitsusväed Venemaa toetusel kontrolli Aleppo idaosa üle, mis oli seni olnud mässuliste kontrolli all. Need sammud järgnesid Aleppot pealinna Damaskusega ühendava kiirtee M5 taasavamisele, millega Assadi valitsus loodab elavdada kaubandust olulisel siseriiklikul marsruudil. Reuters teatas, et see kiirtee peaks esimest korda aastate jooksul olema valmis tsiviilkasutuseks.
Jagage Oma Sõpradega:
