Selgitatakse: kas printida rohkem raha või mitte
Kuna majandus on seiskunud, ei ole turul piisavalt raha, et valitsus saaks laenu võtta. Kas ta võib paluda RBI-l rohkem raha trükkida? Kuidas see protsess toimib ja millised on selle vastuargumendid?
Valitsuse rahandus oli juba sellesse kriisi sattudes üle pingutatud ja selle eelarvepuudujääk (kulutuste ja tulude vahelise lõhe ületamiseks võetud laenude kogusumma) ületas lubatud piiri. (Allikas: Bloomberg) COVID-19 levik on tähendanud, et India majandus, mis juba paaril viimasel aastal kiiresti aeglustus, on täielikult seiskunud. Enamik hinnanguid viitab sellele, et India SKT (sisemajanduse koguprodukt) ei kasva käesoleval majandusaastal vaevu – see tähendab, kui see ei kahane, nagu see tõenäoliselt juhtub enamikus maailma suuremates majandustes.
Mis on selle sügise põhjus? Üleriigilise sulgemise tõttu on sissetulekud langenud ja ka tarbimistase. Teisisõnu, nõudlus kaupade (ütleme pitsa või auto) ja teenuste (ütleme juukselõikuse või puhkuse) järele majanduses on vähenenud.
Mida saab teha nõudluse suurendamiseks? Inimestel peab raha olema. Aga muidugi, kes neile raha annab. Kõrgeimatest tegevjuhtidest kuni luhtunud töötajateni on sissetulekud saanud tohutu löögi, kui mitte täielikult kokku kuivanud.
Kes mida teeb?
India Reservpank (RBI) on omalt poolt püüdnud finantssüsteemi likviidsust suurendada. Ta on ostnud finantssüsteemilt riigivõlakirju ja jätnud selle raha juurde. Enamik panku aga ei soovi uusi laene välja anda, kuna nad on riskikartlikud. Lisaks võib see protsess võtta aega.
Valitsuse rahandus oli juba sellesse kriisi sattudes üle pingutatud ja selle eelarvepuudujääk (kulutuste ja tulude vahelise lõhe ületamiseks võetud laenude kogusumma) ületas lubatud piiri.
Ühendkuningriigi võla kõikumised kolme sajandi jooksul. Ideaalset laenutaset pole kivisse raiutud. Suurendamiseks klõpsake Praeguses olukorras, lihtsalt sellepärast, et majandus on seiskunud ja valitsus ei saa oma tulusid, peaks valitsemissektori (st keskus pluss osariikide) eelarvepuudujääk tavaolukorras tõusma kuni umbes 15%ni SKTst, kui lubatud piirmäär on ainult 6%.
Peale selle, kui valitsus peaks andma mingisuguse abipaketi või abipaketi, peaks ta laenama tohutu summa. Eelarvedefitsiit läheb läbi katuse.
Selgitatud: Kuidas COVID-19 kahjustab ruupia vahetuskurssi teiste valuutade suhtes
Veelgi enam, selleks, et valitsus saaks raha laenata, peaks see turul säästma. Andmed näitavad, et kodumaiste majapidamiste säästud on olnud kõikuvad ja neist piisab vaevu valitsuse olemasolevate laenuvajaduste rahastamiseks. Ka välisinvestorid on välja tõmbunud ja tormanud turvalisema majanduse, nagu USA, poole ega soovi sellise ebakindluse ajal laenu anda.
Seega pole turul piisavalt raha, et valitsus saaks laenu võtta. Veelgi enam, kuna valitsus laenab turult rohkem, tõstab see intressimäära.
Iseenesest võivad normaalses majandusraamistikus asjad enne paremaks muutumist ainult hullemaks minna ning taastumisprotsess võib olla valusalt aeglane ja täis raskusi, kus lapsed ei saa haridust, näljased ei saa piisavalt süüa ja ja nii edasi.
Kuid on olemas lahendus – valitsemissektori puudujäägi otsene monetiseerimine.
Mis on puudujäägi otsene monetiseerimine?
Kujutage ette stsenaariumi, kus valitsus tegeleb otse RBI-ga – finantssüsteemist mööda minnes – ja palub tal trükkida uus valuuta vastutasuks uute võlakirjade eest, mille valitsus RBI-le annab. Nüüd oleks valitsusel raha kulutamiseks ja majandusstressi leevendamiseks – vaestele otsetoetuste ülekandmise või haiglaehituse alustamise või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate palgatoetuste jms kaudu.
Selle sularaha trükkimise asemel, mis on RBI kohustus (pidage meeles, et iga rahatähega on RBI kuberner lubadus maksta esitajale määratud summa ruupiates), saab ta valitsuse võlakirju, mis on RBI jaoks vara. võlakirjad sisaldavad valitsuse lubadust maksta määratud summa kindlaksmääratud kuupäeval tagasi. Ja kuna valitsuselt ei eeldata maksejõuetust, sorteeritakse RBI bilansis isegi siis, kui valitsus saab jätkata majanduse taaskäivitamist.
See erineb kaudsest monetiseerimisest, mida RBI teeb, kui ta viib läbi niinimetatud avatud turu operatsioone (OMO) ja/või ostab järelturult võlakirju.
Kas teised riigid teevad seda COVID-19-ga seotud majanduskriisi vastu võitlemiseks?
Jah. Ühendkuningriigis laiendas Inglise Pank 9. aprillil Ühendkuningriigi valitsusele otsest raha teenimise võimalust, kuigi Inglismaa keskpanga president Andrew Bailey oli selle sammu vastu viimase hetkeni.
Kas India on seda kunagi varem teinud?
Jah, kuni 1997. aastani muutis RBI valitsuse puudujäägi automaatselt rahaks. Kuid valitsemissektori puudujäägi otsesel monetiseerimisel on oma varjuküljed. 1994. aastal otsustasid Manmohan Singh (endine RBI kuberner ja seejärel rahandusminister) ja C Rangarajan, tollane RBI kuberner, selle rajatise 1997. aastaks lõpetada.
Nüüd aga usub isegi Rangarajan, et India peaks kasutama puudujäägi rahaks muutmist. Puudujäägi monetiseerimine on vältimatu. Ta ütles hiljuti, et nii suurt kulude kasvu ei ole võimalik juhtida ilma riigivõla monetiseerimiseta.
Miks siis valitsus ei palu RBI-l uut raha trükkida?
Puudujäägi otsene monetiseerimine on väga vaieldav küsimus. Teine endine RBI kuberner D Subbarao hoiatas hiljuti selle eest. Subbarao kirjutas Financial Timesis: Pole kahtlustki, et India peab selles kriisis rohkem laenama ja kulutama; see on moraalne ja poliitiline imperatiiv. Kuid New Delhi ei tohiks unustada, et 1991. aasta maksebilansi kriis ja 2013. aasta peaaegu kriis olid südames pikaajalise eelarverikkumise tagajärg.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Millised on peamised probleemid valitsemissektori puudujäägi otsese monetiseerimisega?
Peamine argument selle vastu ei puuduta mitte niivõrd selle algatamist, kuivõrd lõppu. Ideaalis annab see tööriist valitsusele võimaluse suurendada üldist nõudlust ajal, mil eranõudlus on langenud – nagu praegu. Kuid kui valitsused ei välju piisavalt kiiresti, külvab see tööriist ka seemne uueks kriisiks.
Seda tehakse järgmiselt: valitsuse kulutused selle uue raha kasutamisel suurendavad sissetulekuid ja eranõudlust majanduses. Seega õhutab see inflatsiooni. Inflatsiooni väike tõus on kasulik, kuna soodustab äritegevust. Kui aga valitsus õigel ajal ei peatu, ujutab turgu üha rohkem raha üle ja tekitab kõrge inflatsiooni. Ja kuna inflatsioon selgub viivitusega, on sageli liiga hilja, enne kui valitsused mõistavad, et nad on üle laenanud. Kõrgem inflatsioon ja suurem valitsemissektori võlg annavad aluse makromajanduslikule ebastabiilsusele, nagu mainis Subbarao.
Millisele tasemele peaks valitsemissektori võlg ideaalis olema piiratud?
Ehkki ideaalset võlataset pole kivisse raiutud (vt graafikut, mis näitab, kuidas Ühendkuningriigi valitsemissektori võlg on kolme sajandi jooksul kõikunud), usub enamik majandusteadlasi, et sellistes arengumaades nagu India ei tohiks võlg olla suurem kui 80–90% SKTst. Praegu moodustab see Indias umbes 70% SKTst.
Ärge jätke vahele Explained: Kuidas RBI käsitleb 'Suurt lukustumist'
Ta peaks võtma kohustuse võtta eelnevalt kindlaksmääratud summa täiendavalt laenata ja pärast kriisi möödumist meetmed tagasi pöörata. Subbarao kirjutas, et ainult selline selgesõnaliselt kinnitatud fiskaalpiirang suudab säilitada turu usaldust areneva majanduse vastu.
Teine argument otsese monetiseerimise vastu on see, et valitsusi peetakse oma kulutuste valikul ebatõhusaks ja korrumpeerunud – näiteks keda ja millises ulatuses päästa.
Jagage Oma Sõpradega:
