Selgitatud: Keskkonnamõju hindamise normide eelnõude lugemine ja punaste lippude leidmine
Delhi kõrgem kohus on laiendanud avalikkuse tagasisidet 2020. aasta keskkonnamõju hindamise teatise eelnõule. Pilk normides kavandatavatele muudatustele ja sellele, miks need aktivistid häirivad.
Delhi kõrgem kohus pikendas teisipäeval 11. augustini 2020. aasta keskkonnamõju hindamise (KMH) teatise eelnõu kohta avaliku tagasiside andmise tähtaega. valitsus muutis tähtaega 10. augustist kuni 30. juunini.
Covid-19 hädaolukord lükkas eelnõu avaldamise Teatajas 19 päeva võrra edasi. Niisiis, kui tuhanded inimesed saatsid e-kirja, et taotleda avaliku tagasiside saamise kohustuslikku 60-päevast tähtaega pikendada, arvas keskkonnaministeeriumi kõrgeim esindaja, et 10. augustini on õigeks jätta veel 60 päeva.
Aga keskkonnaminister Prakash Javadekar seadis uueks tähtajaks 30. juuni , piirates pikendamist vaid 20 päevaga. See ei läinud hästi aktivistidele, kes on nõudnud eelnõu täielikku tagasivõtmist. Aktivistid andsid kohtusse, mis viis teisipäeval pikendamiseni.
Aktivistid väidavad, et 2020. aasta eelnõu on kaugel täiustusest, vaid regressiivne kõrvalekalle 2006. aasta versioonist, mida sellega asendada soovitakse.
Taust
Stockholmi keskkonnadeklaratsioonile (1972) alla kirjutanud India kehtestas varsti pärast seda seadused vee (1974) ja õhusaaste (1981) kontrollimiseks. Kuid alles pärast Bhopali gaasilekke katastroofi 1984. aastal kehtestas riik 1986. aastal keskkonnakaitse katusseaduse.
Vastavalt 1986. aasta keskkonnakaitseseadusele teatas India oma esimestest KMH normidest 1994. aastal, kehtestades õigusliku raamistiku loodusvaradele juurdepääsu, neid kasutavad ja (saastavad) mõjutavate tegevuste reguleerimiseks. Iga arendusprojekt on sellest ajast alates pidanud läbima KMH protsessi eelneva keskkonnaloa saamiseks.
1994. aasta KMH teatis asendati 2006. aastal muudetud eelnõuga. Selle aasta alguses sõnastas valitsus selle uuesti, et lisada alates 2006. aastast tehtud muudatused ja asjakohased kohtumäärused ning muuta KMH protsess läbipaistvamaks ja otstarbekamaks.
Vaidlus
Kuigi KMH protsess loodi keskkonna kaitsmiseks, väidavad aktivistid, saavutasid aktivistid sageli vastupidise, pakkudes seadusliku paberimajanduse fassaadi mitmesugustele tööstusharudele antud de facto kontsessioonidele.
Näiteks aruanded projektide võimaliku (kahjuliku) mõju kohta keskkonnale – KMH protsessi aluspõhjaks – on sageli kehvad ja neid aruandeid tasu eest koostavad konsultatsiooniasutused on harva vastutavad. Nõuetele vastavuse tagamiseks vajaliku haldussuutlikkuse puudumine muudab tollivormistustingimuste pikad loetelud sageli mõttetuks. Seejärel tehakse perioodilisi muudatusi, mis vabastavad ühe või teise kategooria tööstuse kontrollist.
Teisest küljest kurdavad arendajad, et keskkonnamõju hindamise kord pärsib liberaliseerimise vaimu, põhjustades bürokraatiat ja rentimist. Projektide heakskiitmisega viivitamine UPA-II valitsemisajal sai 2014. aasta valimisprobleemiks, kui toonane peaministrikandidaat Narendra Modi avaldas kongressil vastulauset väitega, et failid ei liikunud keskkonnaministeeriumisse enne, kui Jayanthi maks oli tasutud.
Punased lipud
2020. aasta eelnõu ei paku lahendust KMH protsessi ja seega ka tööstuste poliitilise ja bürokraatliku tugipunkti jaoks. Selle asemel tehakse ettepanek tugevdada valitsuse kaalutlusõigust, piirates samal ajal avalikkuse kaasamist keskkonnakaitsesse.
Kui riigikaitset ja julgeolekut puudutavaid projekte peetakse loomulikult strateegilisteks, siis teiste projektide strateegilise märgise üle otsustab valitsus. 2020. aasta eelnõu kohaselt ei tohi selliste projektide kohta teavet avalikustada. See avab akna kokkuvõtlikuks heakskiitmiseks mis tahes strateegiliseks peetava projekti jaoks, ilma et peaksite põhjust selgitama.
Lisaks vabastab uus eelnõu pika nimekirja projekte avalikust arutelust. Näiteks lineaarsed projektid, nagu teed ja torustikud piirialadel, ei vaja avalikku arutelu. 'Piiriala' on määratletud kui ala, mis asub 100 kilomeetri kaugusel õhust Tegeliku kontrolli joon India naaberriikidega. See kataks suure osa kirdest, riigi rikkaima bioloogilise mitmekesisuse hoidlast.
Arvamus | KMH teatise eelnõu on katse nõrgendada regulatsiooni, vaigistada mõjutatud kogukondi
Mis on vabastatud
Kõik siseveeteede projektid ja riiklike kiirteede laiendamine/laiendamine – kaks valitsuse fookusvaldkonda ja mida toetab asjaomaste sektorite eest vastutav minister Nitin Gadkari – vabastatakse eelnevast lubamisest. Nende hulka kuuluvad metsi läbivad teed ja suuremate jõgede süvendustööd.
2020. aasta eelnõuga vabastatakse ka enamik kuni 1 50 000 ruutmeetri hoonestusalaga ehitusprojekte. See kordab keskkonnaministeeriumi 2016. aasta detsembri teatist, mille riiklik roheline tribunal tühistas 2017. aasta detsembris. Seejärel pöördus valitsus ülemkohtu poole, kuid ei saanud leevendust.
Suur nihe
Kaks kõige olulisemat muudatust uues eelnõus on post-facto projektide heakskiitmise sätted ja avaliku usalduse doktriinist loobumine. Keskkonnaseadust rikkudes toimivad projektid saavad nüüd luba taotleda. See kordab 2017. aasta märtsi teatist ilma heakskiitmata projektide kohta.
Rikkujal on vaja vaid kahte tervendamis- ja ressursside suurendamise kava, mis vastavad 1,5–2-kordsele hinnatud ökoloogilisele kahjule ja rikkumisest saadavale majanduslikule kasule. Selliste hilinenud rakenduste puhul peab arendaja viivitusperioodi eest maksma 2000–10 000 Rs päevas. Mõelge selle karistuse mõjule näiteks ebaseaduslikule liivakaevandajale, kes viib iga päev välja mitu veoautokoormat.
Riigikohus tegi 1. aprilli määrusega tagantjärele seadusega vastuolus olevad keskkonnakontrollid. Seal öeldi: Keskkonnaõigus ei saa toetada tagantjärele heakskiidu andmist. See oleks vastuolus nii ettevaatuspõhimõtte kui ka säästva arengu vajadusega.
2020. aasta eelnõus on ka kirjas, kuidas valitsus sellistest rikkumistest teadlikuks võtab. Sellest peab teatama kas valitsusasutus või arendajad ise. Avalik kaebus rikkumiste kohta puudub. Selle asemel usaldatakse rikkujaid, et nad avalikustavad, suo motu, et nad rikkusid seadust.
Juriidiline küsimus
1986. aasta keskkonnakaitseseaduse jaotise 3 alusel väljastatakse KMH teatis, et kehtestada piirangud uute projektide loomisele või olemasolevate projektide laiendamisele või moderniseerimisele. Paragrahv sätestab, et sellised meetmed peavad olema keskkonnale kasulikud.
Riigikohus ütles 1. aprilli määruses veel: Selleks et keskvalitsuse hagi saaks käsitleda paragrahvile 3 viidatud meetmena, peab see vastama seadusest tulenevale nõudele olla vajalik või otstarbekas kvaliteedi kaitsmise ja parandamise eesmärgil. keskkonnakaitse ning keskkonnareostuse vältimine, ohjamine ja vähendamine.
Kuna teisipäeval pikenes 2020. aasta eelnõule avalikkuse tagasiside aken, jäävad selle erinevad sätted, mille eesmärk on soodustada valitsuse asjaajamise lihtsuse doktriini, lahtiseks küsimus, kas teatis on vastavuses keskkonnaseaduse eesmärgiga.
Jagage Oma Sõpradega: