Selgitatud: Koraani juhtum ülemkohtus ja kohtuliku kontrolli volitused

Ülemkohtu PIL on taotlenud Koraani 26 salmi põhiseadusevastaseks ja mittetoimivaks tunnistamist. Pilk kohtuliku läbivaatamise piirangutele püha raamatu puhul, petitsiooni erinevatele aspektidele, petitsiooni esitaja märgistatud salmide sügavamale kontekstile ja varasemale Koraani puudutavale väitele.

Meeleavaldus Wasim Rizvi maja ees pärast tema petitsiooni. (Ekspressfoto: Vishal Srivastav)

TO on algatatud hagi avalikes huvides poolt ülemkohtus Wasim Rizvi taotleb Koraani 26 salmi kuulutamist põhiseadusevastaseks, ebatõhusaks ja mittetoimivaks põhjusel, et need soodustavad ekstremismi ja terrorismi ning kujutavad tõsist ohtu riigi suveräänsusele, ühtsusele ja terviklikkusele. Miljonid on Koraani pähe õppinud; avaldaja ei ole maininud, kuidas ükski kohus saab neid salme nende mälust kustutada.

Petitsioon on põhjustanud moslemite seas proteste ja mitmed vaimulikud on petitsiooni esitaja vastu välja andnud fatwa. Vishwa Lochan Madanis (2014) on ülemkohus juba täheldanud, et sellistel fatwadel ei ole kehtivust. Šiia vaimulikud on Rizvi šiiitide hulgast välja arvanud.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Petitsiooni osapooled

Rizvi oli vastajateks nimetanud kolm keskuse sekretäri. Ta nimetas ka 56 eraisikut, nagu Aligarhi moslemiülikooli kantsler, kes on praegune Bohrase Syedna, Kolkata Aliahi ülikooli kantsler, mõnede kolledžite direktorid (nt Islamia English Medium Higher Secondary Schoolis Keralas), erakondade juhid, nagu Asaduddin. Owaisi jne. Moslemi isikuõiguse nõukogu on 57. kohal. Ei ole selge, miks Aligarhi moslemiülikooli, Jamia Millia Islamia (või selle kantsleri) ja Maulana Azadi ülikooli asekantslereid vastajateks ei muudetud.

Puhtjuriidilises mõttes on pädevus riigi vastu” ja kõik need vastajateks nimetatud isikud ei ole kindlasti „riik” põhiseaduse § 12 tähenduses. Ideaalis oleks ta pidanud moslemite jumalaks, Allahiks, vastajaks number üks, kuna moslemid usuvad, et ta on Koraani ainus autor. India seaduste kohaselt on iidolid juriidilised isikud ja hiljuti võitis Ram Lalla ajaloolise Babri Masjidi kohtuasja.

Faizan Mustafa, praegu NALSARi õigusülikooli asekantsler, on põhiseadusõiguse, kriminaalõiguse, inimõiguste ja isiklike seaduste ekspert. Ta on kirjutanud kaheksa raamatut ja kirjutanud üle 300 artikli, millest mõnda on tsiteerinud ka Riigikohus. Ta juhib YouTube'is Legal Awarenesi veebisarja.

Kohtuliku kontrolli õigus

India seaduste kohaselt saab põhiseadusevastasena vaidlustada ainult seadust. Artikli 13 lõikes 3 määratletakse seadus, mis hõlmab kõiki määrusi, korraldusi, põhimäärusi, eeskirju, määrusi, teatisi, tavasid või tavasid, millel on territooriumil seaduse jõud. Põhiseaduse jõustumisel kehtivate seaduste hulka kuuluvad seadusandja või muu pädeva asutuse poolt vastu võetud seadused. See määratlus ei hõlma kindlasti ühtegi religioosset pühakirja, sealhulgas Koraani. Samamoodi ei saa väita, et ei Veedad, Gita, Piibel ega Guru Granth Sahib on artikli 13 alusel seadused ja seega ei saa neid kohtus vaidlustada. Koraani või teiste religioossete pühakirjade nimetamine tavaks või kasutuseks, nagu see petitsioon väidab, on absurdne. Igaüks, kellel on tervet mõistust, teab, et kombed ja kasutusviisid on inimeste korduvad tavad. Jumaliku tegelaste sõnu ei saa kunagi pidada tavaks. Jumalikud raamatud võivad olla õiguse allikad, kuid mitte seadused iseenesest. Seega ei ole Koraan iseenesest seadus artikli 13 tähenduses. See on islamiõiguse ülitähtis allikas ja moslemijuristid võtavad sellest seadusi välja tõlgendamise teel ja võttes arvesse ka muid õiguse allikaid, nagu Hadees (prohveti ütlused), Ijma ( juristi konsensus), Qiyas (analoogilised mahaarvamised), Urf (toll), Istihsan (juristi eelistus) ja Istisilah (avalik huvi).

Tegelikult tühistas Koraan ise mitmed araablaste häbiväärsed tavad, nagu naiste tapmised, ja seetõttu ei saa Koraani kunagi nimetada tavaks. Kui Koraan ei ole seadus, ei allu see kohtulikule kontrollile. Ükski kohus ei saa otsustada ühegi püha raamatu üle.

Wasim Rizvi, Shia Waqfi juhatuse endine juht väljaspool ülemkohut. (Ekspressfoto: Tashi Tobgyal, fail)

Terrorism on juba kuritegu

Petitsioonis väidetakse, et Koraan propageerib terrorismi ja seetõttu tuleb need 26 salmi eemaldada. Kui oletada, et keegi nagu petitsiooni esitaja usub, et Koraan käsib tal terrorismiga tegeleda, siis kas sellist veendumust saab kaitsta usuvabaduse alusel? Kindlasti mitte, sest artikli 25 kohaselt on usuvabadus allutatud avalikule korrale, tervisele, moraalile ja muudele põhiõigustele. Keegi ei saa kelleltki elu võtta, kuna see oleks vastuolus artikliga 21, mis tagab igaühele õiguse elule ja isikuvabadusele. Kuid moslemitel on kindlasti õigus uskuda, et Koraan on eksimatu Jumala sõna. Ühelgi kohtul ei ole õigust selle veendumuse õigsust kontrollida.

Kui inimese tapmine on karistatav IPC 1860 paragrahvi 302 alusel, siis UAPA võeti vastu 1967. aastal ja seda muudeti 2008. aastal vastavalt ÜRO terrorismivastase võitluse resolutsioonidele. Meil olid ka seadused, nagu TADA, 1985 ja POTA, 2002. UAPA muudeti 2019. aastal palju karmimaks. Seega on mitmeid seadusi, mis juba keelavad terroritegevuse ja karistavad seda rangelt. Ükski terrorist ei saa end kaitsta oma religioossetele tekstidele toetudes, kuna sellistel juhtudel kehtib maa seadus, mitte Koraan. On religioosseid tavasid, mida seadused keelavad, näiteks sati 1987. aasta Sati (ennetamise) seaduse alusel või puutumatus põhiseaduse artikli 17 ja SC & ST 1988. aasta julmuste seaduse alusel. On tõsi, et vaatamata sellistele seadustele on puutumatus endiselt olemas. praktiseeriti sadades indiaanlaste külades.

LIITU NÜÜD :Express Explained Telegrami kanal

PIL-id ja petitsiooni esitajad

PIL-id ehk pro bono avalikud kohtuvaidlused said populaarseks pärast hädaolukorda, kui ülemkohus kannatas valitsusmeelsete otsuste tõttu legitiimsuse kriisis. PILide kaudu hakkas kohus võitma rahva usaldust. Kümne või kahe aasta jooksul muutus PIL-ide kuritarvitamine ohjeldamatuks. Kohus sai sellest peagi aru ja püüdis kuritarvitamist ohjeldada. Artiklis Narmada Bachao Andolan (2000) ütles kohtunik B. N. Kirpal, et avalikes huvides toimuvatel kohtuvaidlustel ei tohiks lasta taanduda avaliku huviga seotud kohtuvaidlusteks või eraõiguslikeks uudishimuvaidlusteks.

Rizvi petitsioon on selgelt nende suuniste hambus ja see pole midagi muud kui avalikkuse huvide kohtuvaidlus.

PIL-ide kasutamise piiramiseks on kohtute esimene küsimus täna avaldaja volituste ja motiivide kohta. Ashok Kumar (2003) leidis kohtunik Arijit Pasayat, et kohus peab olema rahul avaldaja volitustega, tema teave ei tohi olla ebamäärane ning teave peab olema tõsine ja tõsine. Ühelgi PIL-i avaldajal ei tohi lubada laskuda metsikutesse süüdistustesse teiste iseloomu kohta. Rizvi petitsioon on muutnud 14 miljonit India moslemit potentsiaalseteks terroristideks.

Kui vaadata Rizvi volitusi: ta pole kunagi moslemite eesmärkide eest seisnud ja on muutnud poliitilist lojaalsust. UP valitsuse soovituse põhjal esitas CBI tema vastu 2020. aasta novembris kaks FIR-i väidetava Waqfi kinnisvara omastamise eest (ta on Shia Waqfi juhatuse endine esimees). Noortekongressi juht Sharad Shukla esitas tema vastu süüdistuse Priyanka Gandhi suhtes seksistlike väljaütlemiste eest. Kuigi Rizvi petitsioonis mainitakse FIR-e tema vastu, vaikitakse CBI sammust.

Vastuolulised värsid

Kuigi petitsiooni esitaja väidab, et on Koraani kohta põhjalikult uurinud, ei ole ta lisanud ühtegi tema Koraani käsitlevat raamatut ega artiklit. Petitsioonis mainitakse ekslikult peatükki ja salme, kuigi nende kahe vahel on erinevus. Isegi Koraani tõlget, millele ta tugineb – Egiptuse-Kanada vastuolulise imaami dr Mustafa Khattabi selget Koraani – ei peeta autoriteetseks tõlkeks.

Petitsiooni esitajal ei näi olevat selgust sõja- ja rahuseaduste põhimõttelise erinevuse kohta rahvusvahelises õiguses. Rahvusvahelise õiguse isana tuntud Hugo Grotius (1583-1645) andis oma raamatule pealkirja 'De jure belli ac pacis' (Sõja ja rahu õigused). Kuni 1945. aastani ei olnud sõda ühegi riigi jaoks keelatud. ÜRO põhikirja artikli 2 lõige 4 keelab nüüd jõu kasutamise. Kuid isegi tänapäeval võib rahvas VII peatüki kohaselt asuda sõtta, kasutades oma õigust enesekaitsele.

Petitsioonis tsiteeritud salmid ei puuduta ainult sõda, vaid viitavad konkreetsele olukorrale tagakiusatud moslemite kohta, kes pidid rändama Medinasse ja ootasid mekkalaste rünnakut Mekas püha mošee territooriumil Haji ajal. Isegi sellises olukorras lubati moslemitel sõdida ainult nendega, kes nendega võitlevad (2:190). Selle salmi tulemusena ei toimunud vägivalda ja aastal 8 AH moslemite palverännakule minnes ei tapetud ühtegi inimest. Isegi järgmisel aastal, kui Meka lõpuks vallutati, tapeti vaid 3 moslemit ja 17 mekkalast. Veelgi enam, prohvet andis kõigile üldise amnestia.

Koraan ilmutati 23 aasta jooksul sõltuvalt olukorrast. Petitsiooni esitaja on jätnud tähelepanuta ilmutuste teksti, konteksti ja kasutuse ning eiranud põhilisi sisemisi moraalseid ja vaimseid väärtusi, mida Koraan propageerib. Petitsiooni esitaja on viidanud mõningatele salmidele, milles palutakse moslemitel mitte usaldada Jumala ja prohveti vaenlasi ega sõbrustada nendega ning tappa neid kõikjal, kus neid leitakse. Näiteks Covid-19 piirangud on praegusele kontekstile omased ja lõppeksid pandeemia lõppedes.

Koraan ei ole süstemaatiline raamat, vaid laiendatud jutlus ja selle salme tuleb mõista õiges olukorra kontekstis, mitte üldistes juhistes kõigi aegade ja olukordade jaoks. Selle tuumaks on austus inimelu vastu, vendlus, sallivus ja paljusus. Mitmes kohas käsib Koraan inimkonnal tervikuna mitte üksteisega sõdida, sest ainult Jumal teab kogu tõde. Kui see oleks olnud sinu Issanda tahe, oleksid nad kõik uskunud – kõik, kes on maa peal! Kas sa sunnid siis inimkonda vastu nende tahtmist uskuma? (10:99). Araabia sõnadel, nagu ka teiste keelte sõnadel, on erinevates kontekstides mitu tähendust ja sarnastes kontekstides kattuvad tähendusvarjundid. Ühelgi sõnal üheski keeles pole loomuomast aatomitähendust.

Kohati seab petitsioon kahtluse alla pigem tõlgenduse kui värsside, teinekord aga seab ta kahtluse alla värsid endid. Ta on isegi väitnud, et kogu Koraan ei ole jumalik ja mõned neist salmidest lisasid kolm esimest kaliifi. Selle metsiku väite probleem seisneb selles, et sellist väidet ei esitanud kunagi isegi Ali ega Hussain, kelle vastu šiii moslemid kõige rohkem austavad. Ükski šiii vaimulik polnud kunagi Koraani jumalikkust kahtluse alla seadnud.

Varasem petitsioon Koraani kohta

Chandmal Chopra esitas 1985. aasta märtsis Kalcutta ülemkohtule avalduse Koraani keelustamiseks, kuna väidetavalt õhutab see vägivalda ja õhutab vaenu eri osakondade vahel. Kõrgem kohus lükkas petitsiooni tagasi 17. mail 1985. Kohtunik BC Basak, tuginedes ülemkohtu otsusele Veerabadran Chettiar (1958), leidis, et Koraan on moslemite poolt pühaks peetud objekt IPC paragrahvi 295 tähenduses. ja sellisena ei kuulunud paragrahvi 295A alusel jumalateotuse kuriteo alla. Kohus märkis ka, et salme tsiteeriti kontekstiväliselt ega kajastanud pahatahtlikku ega tahtlikku kavatsust mittemoslemite tundeid nördida. Kohus märkis, et Koraani keelustamine rikuks artiklit 25 ja Preambula põhiseadusest. Ta leidis kategooriliselt, et ta ei saa otsustada selliste pühade raamatute üle nagu Koraan, Piibel, Gita ja Guru Granth Sahib. Kohus jõudis järeldusele, et avalikku rahu ei olnud Koraani olemasolu tõttu ühelgi olulisel ajal häiritud ja ei olnud põhjust arvata, et selline häirimine on tõenäoline ka tulevikus. Kohus ütles, et tegelikult on avaldaja selle avalduse esitamisega soodustanud ebakõla ja vaenutunnet erinevate kogukondade vahel ning see on jumalateotus paragrahvi 295A tähenduses.

24. novembril 1985 kinnitas kohtunike D K Seni ja S K Seni osakonna kohtunik High Court otsuse ja asus kategooriliselt seisukohale, et kohtud ei saa teha otsuseid Koraani või selle sisu üle üheski kohtumenetluses. Religiooni enda üle otsustamine ei ole lubatav. Kuigi need otsused on kõrgeima kohtu jaoks veenva väärtusega, arvestab Riigikohus kindlasti Rizvi avalduse lahendamisel.

Jagage Oma Sõpradega: