Selgitatakse: kuidas kontrollimine hoiab silma peal kandidaatidel, kes sooritavad veebieksameid

Mitmed ülikoolid on kasutusele võtnud valikvastustega küsimustiku vormingu, mis võib võimaldada kandidaadil ka kiiresti Internetist õigeid vastuseid otsida.

Kandidaat peab veenduma, et eksami ajal ei kosta taustal müra.

Kõrgkoolides, mis võimaldavad õpilastel sooritada viimase aasta eksameid veebis kodus, on muutunud üha olulisemaks testide sooritaja identiteedi ja testimiskeskkonna terviklikkuse tagamiseks kasutusele võetud tehnoloogia.

Mis on proctoring ja miks see vajalik on?

Kolledžites korraldatavatel eksamitel aitab järelevalve õpilasi kontrollida. Kodus sooritatud veebieksamite puhul suureneb petmise võimalus. Mitmed ülikoolid on kasutusele võtnud valikvastustega küsimustiku vormingu, mis võib võimaldada kandidaadil ka kiiresti Internetist õigeid vastuseid otsida. Indiviidi hinnete õigsuse säilitamiseks muutub jälgimine kohustuslikuks, et hinnata õpilase sooritust. Proctoring hõlmab tehisintellektil (AI) põhinevaid algoritme ja tööriistu, mis kontrollivad kandidaate veebieksamite ajal, mida ei sooritata eksamikeskuses.

Milliseid reegleid peab kandidaat veebieksamite ajal järgima?

Kõige sagedamini panevad kandidaadid eksami sooritamise ajal oma isiku tõendamiseks kaamera ette kolledži või valitsuse väljastatud isikutunnistused. Elektrooniliste seadmete, tekstimaterjalide ja kirjatarvete (nt nutikellad ja pliiatsipulgad) kasutamine on keelatud, samuti on keelatud kasutada telekommunikatsiooniseadmeid, nagu mobiiltelefonid, kõrvaklapid, Bluetooth-kõrvaklapid, piiparid ja terviserihmad. Kandidaat peab veenduma, et eksami ajal ei kosta taustal müra. Arvutis ei tohi olla avatud ühtegi muud rakendust ega veebilehte peale kaasasoleva eksamitarkvara.

Eksamiakna ümberlülitamine, minimeerimine või sulgemine ei ole lubatud. Kandidaat peab tagama ka riistvara, tarkvara, lairiba Interneti ja toitevaru olemasolu. Lisaks ei tohiks ruumis viibida ühtegi teist inimest.

Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega

Kuidas proctoring töötab?

Enne eksami algust võrreldakse õpilase pilti ekraanil süsteemis oleva fotoga, mille põhjal lubatakse kasutajal jätkata.

AI-põhised algoritmid ei lase kasutajatel oma ekraanil muid vahekaarte avada. Mitme sellise katse korral peatatakse enamikul juhtudel eksamile ilmumine. Algoritmid salvestavad ka seda, mitu korda õpilased avasid teisi aknaid, ja salvestavad ümbritseva heli. Kõik muudatused kasutaja vaateväljas – vasakule või paremale – märgitakse järelevaatajale hoiatusega.

Kasutatakse heli-video voogedastust või pidevat fotode jäädvustamist umbes 15–20-sekundiliste intervallidega, mis võib moodustada 200–240 pilti tunnis, peale kogu tegevuse jäädvustamise kasutaja ekraanil.

Millised on prokteerimise tüübid?

Prokteerimist saab teha kahel viisil: täisvaate ja näo proktsioon. Täisvaatega kontrollimisel hoitakse õpilase sülearvutit külili sobivas vaatepunktis, et näha tema nägu, käsi, vastusteraamatut ja eksami sooritamiseks kasutatud mobiiltelefoni. Täisvaate saab saada ka sülearvuti asemel telefoni kasutades, kuid sellel on piirangud, näiteks salvestusprobleemid.

Näovaate prokteerimisel sooritab õpilane eksami sülearvutis ja sülearvuti kaamera jälgib tema nägu. Käed pole näha. Arvestades õpilaste seadmete ja Interneti-ühenduse piiranguid, on enamik asutusi valinud selle kaugkontrolli režiimi. Näovaate kontrollimisel on aga kahte tüüpi terviklikkuse riske – on lahendusi, mida veebipõhine kaugkontrollitarkvara ei suuda tabada. Eraldi seadmeid, nagu petulehti, märkmeid või sülearvutite juures või kõrval hoitavaid telefone, mis on sülearvuti kaamerate vaateväljast väljas, on raskem tabada.

Kas see meetod on lollikindel?

Sõltumata kõrgkoolide tehnoloogilistest lahendustest on teaduskondades üksmeel, et veebieksamid ei ole lollikindel. Eksamiteks juurutatud tarkvara ei ole seni ühtegi õpilast väärkäitumise eest märkinud, kuid oleme kohanud ekraanipilte küsimuste paberitest, mida jagatakse mitteametlikes WhatsAppi gruppides. Enamik õpilasi on saanud häid hindeid, mis poleks olnud füüsiliste eksamite läbiviimisel, ütles Lõuna-Mumbai kolledži eksamikoordinaator.

YouTube'is on populaarsust kogunud videod, mis selgitavad veebieksamite ajal petmise viise. Sellised asutused nagu IIT-Bombay on pakkunud välja lahendusi, mis nõuavad veebikaamera ja nutitelefoniga sülearvutit või sülearvuti puudumisel kahte nutitelefoni, et vähendada pettuste juhtumeid. Siiski ei pruugi see ikkagi olla täielik lahendus rikkumiste ohjeldamiseks.

Jagage Oma Sõpradega: