Selgitatakse: Kuidas Niiluse jõe tamm võib vallandada veesõjad Ida-Aafrikas

Etioopia megaprojekt Niilusel võib lihtsalt võimaldada riigil jõe vett kontrollida ja see puudutab põhiliselt Egiptust, kuna see asub allavoolu.

Tammi ehitamise ajal 2014. aastal (Wikimedia Commons)

Aafrika pikim jõgi Niilus on olnud kümne aasta pikkuse keerulise vaidluse keskmes, mis hõlmab mitut selle mandri riiki, kes sõltuvad jõe vetest. Selle vaidluse esirinnas on aga Etioopia ja Egiptus. Selle aasta lõpus algavad Washingtonis kahe riigi vahelised läbirääkimised nende vaidluste keskmes oleva Niiluse hüdroenergiaprojekti tuleviku üle.

Millest vaidlus käib?

Kui Etioopias ehitatav Grand Rennaissance Dam hüdroenergia projekt on valmis, on see Aafrika suurim. Kui Niiluse peamised veeteed kulgevad läbi Uganda, Lõuna-Sudaani, Sudaani ja Egiptuse, siis selle valgala läbib teisi Ida-Aafrika riike, sealhulgas Etioopiat.

Etioopia alustas tammi ehitamist 2011. aastal Sinise Niiluse lisajõele, mis kulgeb üle riigi ühe osa. Egiptus on selle tammi ehitamisele vastu vaielnud ja sattus Sudaanis sellesse konflikti. Kuna Niilus on piirkonnas vajalik veeallikas, on vaatlejad mures, et see vaidlus võib areneda täieõiguslikuks konfliktiks kahe riigi vahel. USA on astunud vahendajaks.

Kuidas see võib konfliktini viia?

Etioopia megaprojekt Niilusel võib lihtsalt võimaldada riigil jõe vett kontrollida ja see puudutab põhiliselt Egiptust, kuna see asub allavoolu. Eelmisel aastal teatas Etioopia, et kavatseb 2020. aasta detsembriks toota elektrit kahe turbiini abil.

Egiptus on aga nendele plaanidele vastu olnud ja pakkunud välja projekti pikema ajakava, kuna ei taha Niiluse veetaseme dramaatilist langemist, kuna veehoidla täitub esialgses etapis veega.

Viimase nelja aasta jooksul pole Egiptuse, Etioopia ja Sudaani kolmepoolsetel läbirääkimistel suudetud kokkuleppele jõuda. Egiptus pole oma murega üksi. Sudaan on vaevalt passiivne vaatleja, kes on konflikti sattunud ainult oma asukoha tõttu. Samuti usub ta, et Etioopia omamine jõe üle tammi kaudu võib mõjutada tema enda veevarusid.

Miks Etioopia seda tammi tahab?

Etioopia usub, et see tamm toodab selle valmimisel ligikaudu 6000 megavatti elektrit. BBC raporti kohaselt kannatab 65% Etioopia elanikkonnast elektrile juurdepääsu puudumise tõttu. See tamm vähendab neid puudusi ja aitab riigi töötlevat tööstust. Samuti võib riik olla võimeline varustama elektriga naaberriike ja teenima vastutasuks tulu.

Elektripuuduse all kannatavad ka naaberriigid nagu Kenya, Sudaan, Eriteria ja Lõuna-Sudaan. Kui Etioopia müüb neile riikidele elektrit, võivad nad sellest kasu lõigata.

Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega

Mis praegu toimub?

Seoses viimaste arengutega sellel rindel teatas Egiptus möödunud neljapäeval, et on valmis jätkama Etioopia ja Sudaaniga läbirääkimisi tammi üle. Egiptuse välisministeeriumi sõnul peaks iga lepingu sõlmimisel arvestama Etioopia ja Sudaani – kahe Niiluse vesikonna riigi, mis on selle küsimusega otseselt seotud – huve.

Pärast Etioopia peaministri Abiy Ahmedi aprillis teatamist, et tema riik jätkab tammi täitmise esimese etapiga, pidas Sudaani peaminister Abdalla Hamdok Ahmediga virtuaalse kohtumise, et seda küsimust arutada.

Vaatlejad usuvad, et Egiptuse viimane seisukoht selles küsimuses järgneb Etioopia ja Sudaani juhtide virtuaalsele kohtumisele. Kui Etioopia on teatanud, et ei vaja tammi täitmiseks Egiptuse luba, siis Egiptus seevastu kirjutas 1. mail ÜRO Julgeolekunõukogule, öeldes, et tamm seab ohtu toidu- ja veejulgeoleku ning tavaliste Egiptuse kodanike elatise. ÜRO Julgeolekunõukogule saadetud kirjas andis Egiptus mõista ka seda, et tamm põhjustab kahe riigi vahel relvastatud konflikti.

Jagage Oma Sõpradega: