Selgitatakse: kui alaealise üle mõistetakse kohut täiskasvanuna, millal mitte
2000. aasta alaealiste õigusemõistmise seadust muudeti 2015. aastal sättega, mis lubab teatud tingimustel õigusega konfliktis olevate laste üle kohut mõista täiskasvanuna.
Seadus defineerib lapse kui alla 18-aastast isikut. CCL-i jaoks on vanus süüteo toimepanemise kuupäeval aluseks, et teha kindlaks, kas ta oli laps või täiskasvanu. 2016. aastal registreeriti 17-aastane noormees Mumbais oma kolmeaastase naabri mõrva eest. Mumbai linna alaealiste justiitsamet ja lastekohus andsid korralduse anda tema üle kohut täiskasvanuna 2015. aasta alaealiste õigusemõistmise (hoolekande ja kaitse) seaduse alusel. Eelmisel nädalal tühistas Bombay kõrgem kohus need määrused ja andis korralduse, et süüdistatav tuleb kohtu alla anda. prooviti alaealisena, öeldes, et see seadus on reformatiivne, mitte kättemakstav.
Millal proovitakse last täiskasvanuks saada?
2000. aasta alaealiste õigusemõistmise seadust muudeti 2015. aastal sättega, mis lubab teatud tingimustel õigusega konfliktis olevate laste üle kohut mõista täiskasvanuna. Seadus defineerib lapse kui alla 18-aastast isikut. CCL-i jaoks on vanus süüteo toimepanemise kuupäeval aluseks, et teha kindlaks, kas ta oli laps või täiskasvanu.
Selgitatud | Paljud 'koledad kuriteod', mis teevad alaealisest täiskasvanuks
Muudetud seadusega eristatakse 16–18-aastaseid lapsi kui kategooriat, kelle üle saab kohut mõista ka täiskasvanuna, kui nende eest on kahtlustatud koletu kuriteo toimepanemine, mille eest karistatakse minimaalselt seitse aastat. Seadus ei tee aga kohustuslikuks kõigi selle vanuserühma laste kohtu alla andmist täiskasvanuna.
Miks see vahe tehti?
Muudatusettepaneku tegi naiste ja laste arengu ministeerium 2014. aastal. See toimus Delhis 2012. aastal bussis toimunud naise grupivägistamise taustal, mis viis naise surma. Üks rikkujatest oli 17-aastane, mistõttu ministeerium tegi muudatusettepaneku (kuigi see ei saanud tema suhtes tagasiulatuvalt kehtida). Toonane minister Maneka Gandhi viitas õigusrikkujate juhtumite suurenemisele selles vanuserühmas; lasteõiguslased olid seadusemuudatusele vastu. Muudatusettepanekuid soovitama moodustatud J S Verma komisjon teatas ka, et ei soovi alaealise vanust 18-lt 16-le alandada. Muudatus tehti 2015. aastal.
Mille alusel tehti Bombay ülemkohtusse jõudnud juhtumi puhul korraldus, et süüdistatava (süüteo toimepanemise ajal alaealine) üle mõisteti kohut alaealisena?
Bombay kõrgem kohus märkis: see [kohtuprotsess täiskasvanuna] ei ole vaikimisi valik; teadlik, kalibreeritud. Ja selleks peavad olema täidetud kõik seadusega ettenähtud kriteeriumid.
LOE | Bombay kõrgem kohus ütleb, et alaealiste õigusemõistmise seadus on reformiv, mitte kättemakstav
Vastavalt JJ seaduse paragrahvile 15 on kolm kriteeriumi, mida asjaomase ringkonna alaealiste justiitsamet peaks eelhinnangu läbiviimisel arvesse võtma, et teha kindlaks, kas lapse üle tuleks kohut mõista täiskasvanuna või alaealiste justiitssüsteemi alusel, mis näeb ette maksimaalselt kolm aastat erikodus. Kriteeriumid on see, kas lapsel on vaimne ja füüsiline võime sellise süüteo toimepanemiseks; kas lapsel on võime mõista selle tagajärgi; ja süüteo toimepanemise asjaolud. Kui kohus leiab, et lapse üle saab kohut mõista täiskasvanuna, antakse asi üle määratud lastekohtule, kes otsustab uuesti, kas nõukogu otsus on õige.
Kuidas on need kriteeriumid antud juhtumiga seotud?
Nii alaealiste justiitsamet kui ka lastekohus olid tuginenud kriminaalhooldaja sotsiaaljuurdluse aruandele ja valitsushaigla vaimse tervise aruandele. Kõrgem kohus ütles, et kumbki aruanne ei toonud välja erandlikke asjaolusid, mis sundiksid alaealist täiskasvanuna kohtu alla astuma. Kriminaalhooldaja 2018. aastal esitatud aruandes oli märgitud, et lapsel või tema perekonnal ei ole karistusregistrit, ning nimetas alaealist väga manipuleerivaks, märkides samas, et ta tunnistas, et ohver tapeti kogemata. Samuti märgiti, et alaealist soovitati keskenduda õpingutele ning et ta sooritas ja sooritas eksamid vaatluskodus viibides. Vaimse tervise aruande kohaselt ei olnud alaealisel praegu psühhiaatrilisi kaebusi, ta on normaalne ja tal puudub vaimne võimetus süüteo toimepanemiseks.
Kohus ütles, et kuigi juhatus tugines nendele kahele aruandele, ei olnud ta teinud sõltumatut hindamist. Seal öeldi, et kui järgida juhatuse hindamiskriteeriume, muutub iga juhtum avatud ja sulgemiseks. Selles öeldi, et ainult seetõttu, et seadus lubab 16-aastasel ja vanemal lapsel kohutava süüteo korral täiskasvanuna kohtu ette astuda, ei tähenda see, et kõiki neid lapsi tuleks täiskasvanud karistada.
Kohtu üks peamisi tähelepanekuid oli, et sisuliselt on tavakohtus toimuv kohtuprotsess suunatud süüteole; alaealiste kohtus on see kurjategijale suunatud. Ehk siis lastekohtus on ühiskondlik turvalisus ja lapse tulevik tasakaalus. Täiskasvanud kurjategija jaoks on vangla vaikearvamus; alaealiste jaoks on see viimane abinõu.
Jagage Oma Sõpradega:
