Louise Glück, Nobeli võitja luule eest, mis ülistab inimest
77-aastane naine on 1996. aastal auhinna võitnud poola kirjaniku Wislawa Szymborska järel alles teine naisluuletaja. Glück on pärast Bob Dylanit 2016. aastal ka teine ameeriklane, kes selle auhinna võitis.
Ameerika luuletaja Louise Gluck räägib meediaga neljapäeval, 8. oktoobril 2020 väljaspool oma kodu Cambridge'is, Massachusetts (AP foto: Michael Dwyer) Aastal, mis on ajanud maailma segadusse, näib olevat kohane, et Nobeli kirjandusauhind on läinud kõleduse bardile – Ameerika luuletajale ja esseistile, Louise vedas — tema eksimatu poeetilise hääle eest, mis karmi iluga muudab individuaalse olemise universaalseks.
77-aastane naine on 1996. aastal auhinna võitnud poola kirjaniku Wislawa Szymborska järel alles teine naisluuletaja. Glück on pärast Bob Dylanit 2016. aastal ka teine ameeriklane, kes selle auhinna võitis.
Luuletaja
Üks Ameerika tuntumaid kaasaegseid luuletajaid, Yale'i ülikooli inglise keele professor Glück, alustas kirjutamist teismeeas; tema esimene luulekogu Firstborn (1968) ilmus, kui ta oli vaid 25-aastane. Esmasündinu pälvis positiivseid hinnanguid luuletaja ainulaadsele stiilile, mida iseloomustas sõnade ja emotsioonide ökonoomsus. Seitse aastat hiljem ilmunud teine kogu 'Maja soomaal' kinnitas temast kui arveldamise poeedi. Sellest ajast alates on ta kirjutanud 12 luulekogu, sealhulgas „Kahanev figuur” (1980), „Achilleuse triumf” (1985), „Metsik iiris” (1992) ja „Ustav ja vooruslik öö” (2014).
Kõik need ei keskendu peaaegu eranditult mitte ajaloosündmuste monumentaalsele kaosele, vaid üksikisikute siseelule – lahusolekule, kaotusele, surmale ja üksindusele ning kulunud lapsepõlve ja pereelu mõjule neile. Kui kriitikud on võrrelnud tema loomingut Rainer Maria Rilke ja Ezra Poundi omadega, siis Glück ise on tunnistanud Puerto Rico-Ameerika poeedi, kirjaniku ja arsti William Carlos Williamsi ning Ameerika poeedi George Oppeni mõju tema loomingule.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Üks Ameerika tuntumaid kaasaegseid luuletajaid, Yale'i ülikooli inglise keele professor Louise Glück, alustas kirjutamist teismeeas. Tema luule
1943. aastal New Yorgis sündinud Glück veetis suure osa oma lapsepõlvest ja noorukieast püüdes võita oma ema heakskiitu – kogemus, mis oleks tema luulekarjääri tugipunktiks. Miks ma kannatan? Miks ma olen teadmatu?/ Rakud suures pimeduses. Mingi masin tegi meid;/ on sinu kord sellega tegeleda, tagasi minna ja küsida/ milleks ma olen? Milleks ma olen? kirjutab Glück raamatus Ema ja laps (2001, The Seven Ages).
Luuletuses luuletuse järel naaseb Glück nende identiteedi ja eesmärgi küsimuste juurde, eriti naise küsimuse juurde, keda piiravad soorollid ja kehakujundi ühiskondlikud kokkulepped. Glück ise põdes teismelisena anoreksiat, millest psühhoanalüütilise ravi abil ülesaamiseks kulus mitu aastat. See algab vaikselt/ teatud naislastel:/ surmahirm, võttes selle vormiks/ pühendumine näljale,/ sest naise keha/ on haud; see võtab vastu/kõik, kirjutab ta raamatus Dedication to Hunger (1980, Descending Figure).
Vormiga tegelemine on ka Glücki luule tunnusjoon, mis iseloomustab seda hõreduse ja intensiivsusega, mis tuleneb vaid säästmatu destilleerimisest. Või nagu ta Metsik Iris ütleb: kõik, mis unustusest naaseb, naaseb, et leida hääl.
Vaatamata süngelisusele nende tuumas on Glucki luuletused läbi imbunud ka lüürilisest rütmist, mis annab sümmeetria tema vormi rangusele. Kui Glücki varaseid luuletusi iseloomustab ebaõnnestumiste uurimine – armastuses, perekondlikes suhetes ja elus üldiselt – pööravad tema hilisemad luuletused intensiivsemalt tagasi identiteedile ja selle paljudele kriisidele, mis on nüüdseks arenenud Kreeka ja Rooma mütoloogiate keerukamas raamistikus. .
Rootsi Akadeemia avaldas Nobeli preemia väljakuulutamisel tunnustust ka poeedi universaalsuse otsingutele selles klassikalises maailmas, märkides, kuidas ta ammutab inspiratsiooni müütidest ja klassikalistest motiividest, mis esinevad enamikus tema teostes. See tunnustas tema 2006. aasta kollektsiooni Averno kui meisterlikku kollektsiooni, nägemuslikku tõlgendust müüdist Persephone põrgusse laskumisest surmajumala Hadese vangistuses.
Loe ka | Selle taga oleva töö mõistmine Füüsika , Ravim ja Keemia 2020. aasta Nobeli preemiad
Auhinnad võidetud
Glückile pole kuulsus võõras. Lisaks mitmetele Guggenheimi stipendiumidele on ta pälvinud Pulitzeri preemia 1993. aastal filmi 'Metsik Iris' eest, riikliku raamatuauhinna 2014. aastal 'Achilleuse triumfi' eest, Bollingeni preemia 2001. aastal ja hulga muid auhindu.
Stockholmis asuvas Nobeli muuseumis on iga võitja tsitaadiga näitusel isiklik kuuluvus, mille eesmärk on pakkuda külastajatele pilguheit iga adressaadi ainulaadsesse isiksusesse. Suured prillid ja turske käekell näitavad 1982. aasta kirjandusauhinna võitja Gabriel Garcia Marquezi elust suuremat isiksust; Kaasaskantava Tšehhovi koerakõrvaline koopia on Kanada kirjaniku Alice Munro õrn pakkumine (2013); Svetlana Aleksijevitš, 2015. aasta võitja lemmikdiktofon, mis salvestas lugusid, mis läksid tema hääled Tšernobõlist (1997), leiab siin oma uhkuse. Jääb üle oodata, mida Glück muuseumile pakub, kuid lugeja kujutluses võib see olla lehekülg ühest tema vähemtuntud luuletusest – The Undertaking (1971): Pimedus tõstab, kujutage ette, teie eluajal. / Siin sa oled — puhta koorega kasttuna triivid/ läbi kudumiskõrgete, puuvillaga üle ujutatud põldude./ Sa oled vaba./ Jõgi kileb liiliatega,/ ilmuvad põõsad, võrsed paksenevad palmiks. Ja nüüd/ kõik hirm annab järele: valgus/ vaatab sulle järele, sa tunned lainete heatahtlikkust/ kui käed laiuvad üle vee; Armastus/ võti on pööratud. Pikenda ennast — / see on Niilus, päike paistab,/ kõikjal, kuhu sa pöördud, on õnn.
Ka jaotises Explained | Mis on Led Zeppelini „Stairway to Heaven” autoriõiguste juhtum?
Jagage Oma Sõpradega:
