Quixplained: kui Trump ja Biden omavahel tihedalt võistlevad, on siin lühidalt kõikvõimalikud olekud
Mõiste 'swing state' ilmus esmakordselt New York Timesis 1936. aastal, kui ametisolev demokraadist president Franklin Roosevelt võitis vabariiklase Alf Landoni vastu. Igaüks usub, et on võitnud kõige kahtlasematest osariikidest läbi sõites, seisis valimisi kujutava multifilmi pealdises.
Osariigid ja USA valimised 'Swingi osariigid' on ajalooliselt hääletanud presidendivalimistel erinevate parteide poolt. Valimisandmetest selgub, et aastatel 2000–2016 hääletas viiel presidendivalimistel sama erakonna poolt 38 osariiki. Ülejäänud 12 on muutnud lojaalsust.
Mõiste 'swing state' ilmus esmakordselt New York Timesis 1936. aastal, kui ametisolev demokraadist president Franklin Roosevelt võitis vabariiklase Alf Landoni vastu. Igaüks usub, et on võitnud kõige kahtlasematest osariikidest läbi sõites, seisis valimisi kujutava multifilmi pealdises. Jälgige USA 2020. aasta valimistulemuste reaalajas värskendusi
Muutused demograafias, ränne maapiirkondadest linnapiirkondadesse ja ideoloogiate nihkumine on määranud, millist osariiki võib nimetada swingiriigiks. 
Mõiste 'swing state' ilmus esmakordselt New York Timesis 1936. aastal, kui ametisolev demokraadist president Franklin Roosevelt võitis vabariiklase Alf Landoni vastu. Igaüks usub, et on võitnud kõige kahtlasematest osariikidest läbi sõites, seisis valimisi kujutava multifilmi pealdises. 
Varem Uus-Hispaanias Alta California territooriumile kuulunud Arizona liitus liiduga 1912. aasta veebruaris 48. osariigina ja USA mandriosa viimase osana. Osariik oli olnud vabariiklaste tugipunkt alates 1952. aastast. Peale 1996. aasta, mil Bill Clinton osariigi võitis, on see igal teisel korral punaselt hääletanud. Viimastel aastatel on osariigis aga toimunud nihe demokraatide poole. 
Swingi osariikide seas suurim Florida on olnud ka poliitiliselt kõige lõhestatum. Endine Hispaania koloonia Florida liitus liiduga orjaosariigina 1845. aastal. Alates 1850. aastatest valitsesid demokraadid osariiki 140 aastat ja pärast konföderatsiooni langemist valitsesid seda 15 aastat vabariiklased. Alates 1996. aastast muutus riik lillaks, kuna kõikus järjekindlalt kahe partei vahel. 
Varem Uus-Prantsusmaa kolooniasse kuuluv piirkond, mis on nüüd osa Michiganist, läks 1762. aastal Briti võimu alla. See liitus liiduga 1837. aastal ja hääletas järjekindlalt vabariiklaste poolt kuni 1930. aastate suure depressioonini. Oma tööstusbaasi poolest tuntud Michigan kannatas märkimisväärselt suure depressiooni ajal, kuid taastus II maailmasõja järgsetel aastatel. 1930ndatest kuni 1960ndateni käis Michigan vaheldumisi vabariiklaste ja demokraatide vahel, enne kui muutus 1970ndate algusest kuni 1980ndate lõpuni taas tugevalt vabariiklaseks. Alates 1988. aastast hääletas Michagan kõigil presidendivalimistel demokraatide poolt, enne kui see 2016. aastal Donad Trumpi poole pöördus, kuigi väga napi, alla ühe protsendipunkti vahega. 
Üks USA 13 algsest asutajaosariigist oli Pennsylvannia teine osariik, mis ratifitseeris USA põhiseaduse. Riigi ajalooline tähtsus tuleneb ka sellest, et siin koostati Ameerika põhiseadus. Enne Trumpi osariigi võitu 2016. aastal hääletas Pennsylvannia demokraatide poolt kuuel järjestikusel valimisel. 
Wisconsin on tugev kallistus Saksa-Ameerika ja Skandinaavia-Ameerika kultuurile. 2020. aasta valimistulemusi selles osariigis ei ole veel avalikustatud. 
Üks 13 USA moodustanud osariigist, Põhja-Carolina, kuulutas 1861. aastal välja eraldumise liidust ja ühines konföderaatidega. Nagu enamik lõunaosariike, hääletas Põhja-Carolina järjekindlalt demokraatide poolt aastatel 1876–1964. Alates 1968. aastast hääletas osariik vabariiklaste poolt. Veebisaidi 270towin andmetel oli esialgne nihe suures osas vastuseks valgete konservatiivsete valijate rahutusele 1960. aastate keskel vastu võetud kodanikuõigusi käsitlevate õigusaktidega, mida vabariiklaste lõunastrateegia tõhusalt ära kasutas. Jagage Oma Sõpradega:
