Joe Bideni inauguratsioon: Lugege Amanda Gormani täielikku luuletust siit

Sarnaselt tema teiste teoste läbivaks teemaks oli Gormani praegune luuletus lootusest, millele on lisatud vägivaldse mineviku tunnistamine.

16-aastaselt nimetati ta Los Angelese noorte poeedi laureaadiks. (Allikas: Wikimedia Commons)

Kolmapäeval, Amanda Gorman sai noorimaks luuletajaks, kes esines Ameerika Ühendriikide presidendi inauguratsioonil. 22-aastane naine luges president Joe Bideni ja asepresidendi ametissevannutamise tseremoonial ette oma luuletuse 'Käkk, kuhu me ronime'. Kamala Harris .

Rääkides luuletusest enne seda Associated Pressile antud intervjuus, paljastas ta, et oli lõpetanud veidi rohkem kui poole enne 6. jaanuari ja USA Kapitooliumi piiramist. Päev, ütles ta ja tsiteeris Eyewitness Newsi abc7 raportis, andis mulle teise energialaine luuletuse lõpetamiseks.

Sellega ühines ta sellistega nagu Elizabeth Alexander, kes luges Barack Obama inauguratsioonil, Maya Angelou, kes luges president Bill Clintoni esimesel ametisseastumisel, ja Robert Frost, kes oli esimene ametisseastuja luuletaja 1961. aastal. Ta luges John F Kennedy inauguratsioonil.

Sarnaselt tema teiste teoste läbivaks teemaks oli ka Gormani praegune luuletus lootusest, millele on lisatud vägivaldse mineviku tunnistamine: me ei marsi tagasi selle juurde, mis oli. Liigume sellesse, mis saab olema, riiki, mis on murtud, kuid terviklik. Heatahtlik, kuid julge. Äge ja vaba.

täielik video @TheAmandaGorman tänane luuletus pic.twitter.com/sEy9hBg9Z9

— Adam J. Kurtz (@adamjk) 20. jaanuar 2021

See on luuletus:

Kui päev tuleb, küsime endalt:
kust leiame valgust selles lõputus varjus?
Kaotus, mida kanname,
meri, mida peame kahlama
Oleme metsalise kõhu vastu trotsinud
Oleme õppinud, et vaikus ei ole alati rahu
Ja normid ja arusaamad
sellest, mis lihtsalt on
Ei ole alati lihtsalt jää
Ja ometi on koit meie päralt
enne kui me seda teadsime
Kuidagi me teeme seda
Kuidagi oleme ilma jäänud ja tunnistajaks olnud
rahvus, mis pole katki
aga lihtsalt lõpetamata
Meie oleme ühe riigi ja aja järglased
Kus kõhn must tüdruk
põlvnes orjadest ja kasvatas üles üksikema
võib unistada presidendiks saamisest
ainult selleks, et leida end ühele ette lugemas
Ja jah, me pole kaugeltki lihvitud
kaugel puutumatust
aga see ei tähenda, et oleme
püüdes luua täiuslikku liitu
Püüame luua eesmärgiga liitu
Koostada riik, mis on pühendunud kõikidele kultuuridele, värvidele, tegelastele ja
inimese tingimused
Ja nii me tõstame oma pilgud mitte sellele, mis meie vahel on
aga mis meie ees seisab
Me sulgeme lõhe, sest teame, et seada oma tulevik esikohale,
esmalt peame oma erimeelsused kõrvale jätma
Paneme käed maha
et saaksime käed sirutada
üksteisele
Me ei soovi kahju kellelegi ja harmooniat kõigi jaoks
Las maakera, kui mitte midagi muud, ütleb, et see on tõsi:
Et isegi kui me kurvastasime, kasvasime
Et isegi kui me haiget tegime, lootsime
Et isegi kui olime väsinud, proovisime
Et me oleksime igavesti seotud, võidukad
Mitte sellepärast, et me ei saaks enam kunagi kaotust teada
vaid sellepärast, et me ei külva enam kunagi jagunemist
Pühakiri käsib meil ette kujutada
et igaüks istub oma viinapuu ja viigipuu all
Ja keegi ei pane neid kartma
Kui tahame oma aja järgi elada
Siis ei peitu võit tera sees
Kuid kõigis meie tehtud sildades
See on lubadus lagedale saada
Mäkke, mille me ronime
Kui vaid julgeme
Selle põhjuseks on asjaolu, et ameeriklaseks olemine on midagi enamat kui meie pärilik uhkus,
see on minevik, millesse me astume
ja kuidas me seda parandame
Oleme näinud jõudu, mis purustaks meie rahva
selle asemel, et seda jagada
Hävitaks meie riigi, kui see tähendaks demokraatia edasilükkamist
Ja see pingutus peaaegu õnnestus
Kuid demokraatia saab perioodiliselt edasi lükata
seda ei saa kunagi jäädavalt lüüa
Selles tões
sellesse usku me usaldame
Sel ajal on meil pilk tulevikule suunatud
ajalugu vaatab meie poole
See on õiglase lunastuse ajastu
Me kartsime selle loomisel
Me ei tundnud end valmis olema pärijad
sellisest hirmutavast tunnist
kuid selle sees leidsime jõu
uue peatüki autoriks
Pakkuda lootust ja naeru endale
Nii et kui me kord küsisime,
kuidas saaksime katastroofi üle võita?
Nüüd me kinnitame
Kuidas saab katastroof meie üle valitseda?
Me ei marsi tagasi selle juurde, mis oli
aga liikuge selle juurde, mis saab olema
Riik, mis on purustatud, kuid terve,
heatahtlik, kuid julge,
äge ja vaba
Meid ei pöörata ümber
või hirmutamisega katkestatud
sest me teame oma tegevusetust ja inertsust
saab järgmise põlvkonna päranduseks
Meie vead muutuvad neile koormaks
Üks on aga kindel:
Kui ühendame halastuse väega,
ja võiks õigusega,
siis saab armastusest meie pärand
ja muuta meie laste sünniõigust
Nii et jätkem riik seljataha
parem kui see, mis meile jäi
Iga hingetõmme mu pronksist pungil rinnast,
me tõstame selle haavatud maailma imeliseks
Me tõuseme lääne kuldsete jäsemete küngastelt,
tõuseme tuulest kirdest
kus meie esivanemad esmakordselt revolutsiooni ellu viisid
Me tõuseme Kesk-Lääne osariikide järveäärsetest linnadest,
tõuseme päikesepaistelisest lõunast
Me ehitame uuesti üles, lepime ja taastume
ja meie rahva iga tuntud nurgatagune ja
iga nurk kutsutakse meie riigiks,
meie inimesed on mitmekesised ja ilusad,
räsitud ja ilus
Kui päev tuleb, astume varjust välja,
leekides ja kartmatu
Uus koit õitseb, kui me selle vabastame
Sest valgust on alati,
kui vaid oleme piisavalt julged, et seda näha
Kui vaid oleme piisavalt julged, et see olla

Jagage Oma Sõpradega: