Selgitatakse: kas Afganistani järgne USA välispoliitika suunab fookuse Kagu-Aasiale?

Pärast USA lahkumist Afganistanist jälgivad Kagu-Aasia valitsused, kas nende piirkonnale on nüüd prioriteet, kuna Washington seab oma välispoliitilisi eesmärke ümber.

USA president Joe Biden. (Reuters)

USA Afganistanist lahkumise katastroof viimase kahe nädala jooksul on pälvinud USA välispoliitikale teravaid etteheiteid, tekitades samas tõsiseid küsimusi selle kohta, kuidas USA kavatseb tulevikus võimu projitseerida.

Kagu-Aasias on USA töötanud selle nimel, et tugevdada piirkondlikke liite Hiinaga. Eelmisel nädalal USA asepresident Kamala Harris lõpetas nädalase reisi Singapuri ja Vietnami, kus ta kinnitas Washingtoni pühendumust Kagu-Aasiale.

Harrise Kagu-Aasia reis toimus aga keset USA viimaste aastakümnete suurimat välispoliitilist kokkuvarisemist.

Washingtoni otsuste tõttu olid mitmed Kagu-Aasia valitsused sunnitud oma kodanikud Afganistanist kiirustades evakueerima ning on muret, et islamiäärmusluse kasv Afganistanis võib suurendada terrorirünnakute ohtu Kagu-Aasias.

USA pühendumuse jälgimine

23. augustil Harrisega peetud ühisel briifingul ütles Singapuri peaminister Lee Hsein Loong, et USA edaspidi teeb USA ettekujutust otsusekindlusest ja pühendumisest piirkonnale.

Aastakümnetel pärast Vietnami sõja lõppu iseloomustati USA huvi Kagu-Aasia vastu välispoliitilistes ringkondades kui healoomulise hooletuse vormi.

Kuid piirkonna majanduse tõusu ja enesekindlama Hiina ohu tõttu sai Kagu-Aasiast Washingtoni jaoks võtmepiirkond, mida iseloomustab 2011. aastal Obama administratsiooni nn Aasia-poliitika pöördepunkt.

USA asepresident Kamala Harris, vasakult kolmas, osaleb ümarlaual Singapuris Gardens by the Bay’s, enne kui läheb teisipäeval, 24. augustil 2021, Vietnami oma Kagu-Aasia reisi teisele etapile. (AP)

Kagu-Aasias on alati teatav äng USA võimul püsimise pärast selles piirkonnas, kuid ma ei usu, et Afganistan nende murede nõela väga liigutab, ütles Saksa Marshalli fondi Aasia programmi direktor Bonnie Glaser. Ühendriigid.

Ameerika Ühendriigid on enamiku Kagu-Aasia valitsuste peamine majandus- ja julgeolekupartner ning neil on lepinguline liit Tai ja Filipiinidega, samuti tihedad kaitsesidemed Singapuri ja Vietnamiga, mis on üks peamisi partnereid Aasias täna.

Washington on asunud Vietnami, Malaisia ​​ja Indoneesia poolele nende vaidlustes Hiinaga Lõuna-Hiina mere territooriumi üle.

Kuid viimase paari nädala jooksul on kiire Afganistanist lahkumine sundinud mõnda valitsust kahtlema, kas Washington hakkab neid kaitsma, kui Hiinaga puhkeks vägivaldne konflikt.

Kagu-Aasia ei ole Afganistan

Enamasti on Kagu-Aasia valitsused siiski teadlikud, et USA huvid nende piirkonnas erinevad oluliselt sellest, mida USA on püüdnud saavutada mujal.

Kui USA sekkumine sellistes riikides nagu Afganistan keerles terrorismivastaste jõupingutuste ja riigi ülesehitamise ümber, siis Kagu-Aasias keskenduvad Washingtoni huvid juba niigi tihedate suhete parandamisele stabiilsete riikidega.

Veelgi enam, USA tegi Afganistanis endale ülesandeks tagada suur osa riigi julgeolekust, samuti rahastada nõrk ja vaesunud riik.

Kagu-Aasia on koduks mõnele maailma kõige kiiremini kasvavale majandusele, millest Ameerika ettevõtted saavad kasu saada. USA valitsuse andmetel on Kagu-Aasia blokk Ameerika suuruselt neljas kaubanduspartner.

Kas Kagu-Aasia saab nüüd rohkem USA tähelepanu?

Mõned Kagu-Aasia analüütikud jälgivad praegu, kas USA lahkumine Afganistanist võimaldab USA-l ka tegelikult teistes võtmepiirkondades rohkem kaasa lüüa.

Bideni administratsioon astus ametisse teatades, et kavatseb ümberkalibreerida Kesk-Aasiast ja Lähis-Idast Indo-Vaikse ookeani piirkonda, ütles Singapuri riikliku ülikooli politoloogia dotsent Chong Ja Ian. Afganistanist lahkumine oli osa sellest plaanist, välja arvatud see, et see oli väga halvasti teostatud, ütles ta DW-le.

Kagu-Aasia valitsuste jaoks on kõige olulisem see, kui kiiresti Ameerika Ühendriigid liiguvad tugevdama sõnumit, et Indo-Vaikse ookeani piirkond on Ameerika välispoliitika keskmes, ütles Chong.

USA armee XVIII õhudessantkorpuse 82. õhudessantdiviisi ülem kindralmajor Chris Donahue läheb esmaspäeval, 30. augustil 2021 Afganistanis Kabulis Hamid Karzai rahvusvahelises lennujaamas kaubalennukile C-17, kui viimane ameeriklaste teenistus. liige Afganistanist lahkuma. (AP)

Kui Afganistanist taganemine peaks tähendama USA tõhusamat ja jõulisemat ümberkalibreeritud kohalolekut Kagu-Aasias, võib USA-l olla võimalik säilitada kohalolek ja laiendada oma valikuvõimalusi ning piirata [Hiina mõju] oma tegevusele selles piirkonnas. lisatud.

Paljud Kagu-Aasia valitsused väljendasid Trumpi administratsiooni viimastel aastatel segadust, eriti pärast seda, kui ta näiliselt tõrjus piirkonda, jättes 2019. aastal ASEANi tippkohtumisele kõrge ametniku saatmata.

Ja Bideni administratsiooni esimestel kuudel kaebati, et USA on kaotanud huvi piirkonna vastu, mis oli tõenäoline põhjus asepresident Harrise visiidile augusti lõpus.

Reisi eesmärk oli tugineda Biden-Harrise administratsiooni sõnumile maailmale: Ameerika on tagasi, ütles Harrise büroo avalduses enne tema visiiti Vietnami ja Singapuri.

Meie partnerlus Singapuris, Kagu-Aasias ja kogu Indo-Vaikse ookeani piirkonnas on Ameerika Ühendriikide jaoks esmatähtis, ütles Harris linnriigis viibides.

Lisaks Harrise reisile külastas USA kaitseminister Lloyd Austin juuli lõpus Singapuri, Filipiine ja Vietnami. Mais külastas USA asevälisminister Wendy Sherman Indoneesiat, Taid ja Kambodžat. USA välisminister Antony Blinken on hiljuti osalenud ka ASEANi bloki ministrite kohtumistel.

USA lahkumine Afganistanist annab kindlasti tunnistust USA pühendumuse piirkondlikust ebakindlusest, ütles Washingtonis asuva Stimsoni keskuse Ida-Aasia programmi kaasdirektor Yun Sun. Kuid piirkond on üldiselt veendunud, et USA ei saa Kagu-Aasiast lahkuda, ütles ta DW-le.

USA loob liite Hiina vastu

Siis on tõsiasi, et Kagu-Aasia on Washingtoni ja Hiina rivaalitsemise võtmepiirkond.

USA vaatenurgast on ebareaalne lahkuda Kagu-Aasiast, kus on geograafilised, majanduslikud, ajaloolised ja sotsiaalsed sidemed, millele lisandub nüüd konkurents Hiinaga, ütles Sun. Selles raamistikus on Kagu-Aasia võistluse esiliin, lisas ta.

Kagu-Aasia juhid võivad seda võtta kahel viisil. Kuna Kagu-Aasia on Washingtoni ja Pekingi rivaalitsemise lahutamatu piirkond, eriti sellistes küsimustes nagu territoriaalsed vaidlused Lõuna-Hiina meres ja ressursikonflikt Mekongi jõel, võivad piirkondlikud valitsused oodata Washingtoni ametnike tähelepanu säilitamist.

Kagu-Aasia soovib, et USA ja Hiina konkureeriksid nende tähelepanu pärast, kuid piirkonna riigid panevad pahaks, et nad on sunnitud valima [nende kahe vahel], selgitas Sun.

Kuna aga mõned piirkondlikud valitsused muretsevad, et USA hoolib neist ainult Hiina tõttu, võib ameeriklaste püsivus kahaneda, kui Washington muudab oma praegust arvamust Hiinast kui suurest rivaalist, lisas analüütik.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: