Selgitatud: miks USA soovib enamiku viisataotlejate sotsiaalmeedia üksikasju
Sotsiaalmeedia on keerukas kaart selle kasutajate kontaktidest, assotsiatsioonidest, harjumustest ja eelistustest. Kriitikud ütlevad, et uute eeskirjade ulatuslik järelevalvepotentsiaal võib heidutada paljusid viisataotlejaid.

Ameerika Ühendriikide valitsus uuendas reedel viisataotlusvorme, et peaaegu kõik taotlejad peavad esitama oma sotsiaalmeedia kasutajanimed, e-posti aadressid ja telefoninumbrid viimase viie aasta kohta. Täiendava teabe esitamise nõue on kooskõlas Donald Trumpi administratsiooni otsusega tagada potentsiaalsete immigrantide ja USA-sse saabuvate külaliste rangem sõelumine.
Kes on mõjutatud
Uus poliitika mõjutab igal aastal ligikaudu 15 miljonit USA viisataotlejat üle maailma. Indiaanlastele antakse igal aastal üle miljoni USA mitte- ja immigrandi viisa. Riigiametnikud ja diplomaadid on vabastatud täiendava teabe esitamisest.
2018. aastal väljastati 28 073 indialasele Ameerika immigrandiviisad, millest valdav enamus läbis pereeelistuse protsessi. Alates 2009. aastast oli suurim hüpe USA-sse saabunud India immigrantide arvus – peaaegu 20% – aastatel 2014–2015. Kuid pärast 2016. aasta tipptaseme saavutamist 31 360-ni langes indiaanlastele väljastatud immigrandi viisade arv 2017. aastal.
2018. aastal väljastas USA indiaanlastele 10 06 802 mitteimmigrandi viisat, mis on hiinlaste ja mehhiklaste järel suuruselt kolmas rahvusrühm, mis moodustab veidi üle 11% kõigist mitteimmigrandi viisade väljastamisest.
Kuidas see toimima hakkab
Muudatus puudutab mitteimmigrandi viisa veebitaotluse vormi (DS-160), mitteimmigrandi viisa taotlusvormi paberkandjal (DS-156) ja sisserändaja viisa taotlusvormi veebipõhist vormi (DS-260).
Consulaar Electronic Application Center (CEAC) saidi rippmenüüs peavad taotlejad valima 20 veebiplatvormi hulgast, sealhulgas Facebook , Flickr, Google+, Instagram, LinkedIn, Myspace, Pinterest, Reddit, Tumblr, Twitter, Vine'i ja YouTube'i ning esitage nende kasutajanimed platvormidel. Väljaspool Ameerika Ühendriike asuvate sotsiaalmeedia platvormide hulgas on loendis Tencent Weibo, Twoo ja Youku.
Miks muutus
Riiklik julgeolek on viisataotluste lahendamisel meie prioriteet ning iga USA-sse saabuv reisija ja immigrant läbib ulatusliku julgeolekukontrolli, teatas välisministeerium avalduses. Töötame pidevalt selle nimel, et leida mehhanisme, et parandada meie läbivaatusprotsesse, et kaitsta USA kodanikke, toetades samal ajal seaduslikku reisimist Ameerika Ühendriikidesse.
Avalduses selgitati, et konsulaarametnikud ei nõua kasutajate paroole ja seda teavet kasutatakse nagu kogu viisaintervjuul ja viisataotlusel esitatud teavet, et teha kindlaks, kas taotlejal on USA kehtivate seaduste alusel viisa saamise õigus. Selle lisateabe kogumine viisataotlejatelt tugevdab meie protsessi taotlejate kontrollimiseks ja nende isiku kinnitamiseks, teatas välisministeerium.

Poliitika Obama ajal
Uus nõue tähistab nihet eemale sotsiaalmeedia profiiliteabe vabatahtlikust avaldamisest Barack Obama administratsiooni ajal. Trumpi administratsiooni välja kuulutatud uus kohustuslik poliitika jälgib ka juba USA-s olevaid, näiteks rohelise kaardi omanikke.
2014. aasta alguses keelas Obama administratsioon viisataotlusprotsesside ajal sotsiaalmeedia profiilide hindamise. Hiljem samal aastal poliitikat lõdveneti, kuid sotsiaalmeedia kontrollid ei olnud tavapärane tava kuni Californias 2015. aastal toimunud tulistamiseni.
San Bernardino tulistamises, milles Californias toimunud terrorirünnakus hukkus 14 inimest ja veel 22 inimest sai raskelt haavata, osalesid ründajad, kes olid läbinud viisakontrolli. Tollastes uudistes öeldi, et tulistaja Rizwan Farook oli postitanud veebis varjunime all vägivaldseid sõnumeid.
Tulistamise järel avaldasid ka paljud demokraadid sotsiaalmeedia jälgimismeetodite heakskiitu. Ka president Obama kutsus tehnoloogiaettevõtteid üles võitlema terroristliku tegevusega.
2015. aasta lõpuks hakkas sisejulgeolekuministeerium regulaarselt analüüsima sotsiaalmeedia kontosid immigratsioonitaotluste esitamise ajal.
Muutused Trumpi ajal
President Trump kutsus nädal pärast ametisseastumist alanud korralduste ja memode seerias tugevdama viisade ja muude immigratsioonitoetuste kontrollimise protokolle ja protseduure, et leevendada terroriohtu. 2017. aasta oktoobris laiendas sisejulgeolekuministeerium oma immigratsiooniandmeid, et hõlmata sotsiaalmeedia käepidemeid ja varjunimesid, nendega seotud tuvastatavat teavet ja otsingutulemusi samal päeval, kui jõustus vastuoluline reisikeeld seitsme riigi kodanikele.
Märgukirja kohaselt annaks omal ajal teavet avalikult kättesaadav teave, mis on saadud Internetist, avalikest registritest, avalik-õiguslikest asutustest, intervjueeritavatest, äriandmete pakkujatest.
Välisministeerium teatas esimest korda sotsiaalmeediakontode kohustuslikust kogumisest 2018. aasta märtsis. Sel nädalal teatas ta, et see muudatus tulenes presidendi 2017. aasta memost, millega suunati välisministeerium ja teised asutused parandama läbivaatust ja kontrolli.
Mujal maailmas
2015. aastal seisid indialased silmitsi täiendava kontrolliga Schengeni viisade küsimuses pärast seda, kui biomeetriliste andmete esitamine sõrmejälgede ja digifoto kaudu tehti kohustuslikuks. See nõue kehtis juba USA-s ja Suurbritannias. Praegu ei ole Ühendkuningriigis ja Kanadas – India külastajate ja immigrantide populaarsetes sihtkohtades – poliitikat viisataotlejatelt sotsiaalmeedia teabe kogumiseks.

Miks mõned on mures
Sotsiaalmeedia on keerukas kaart selle kasutajate kontaktidest, assotsiatsioonidest, harjumustest ja eelistustest. Täielik teave kontode kohta annab USA valitsusele juurdepääsu viisataotleja piltidele, asukohtadele, sünnipäevadele, tähtpäevadele, sõprussuhetele, suhetele ja tervele hulgale isikuandmetele, mida tavaliselt sotsiaalmeedias jagatakse, kuid mida paljudele ei pruugi meeldida jagada. riigiasutused.
Kriitikud ütlevad, et uute eeskirjade ulatuslik järelevalvepotentsiaal võib heidutada paljusid viisataotlejaid. Uuringud näitavad, et sellisel seirel on külmavärinad, mis tähendab, et inimestel on vähem tõenäoline, et nad räägivad vabalt ja suhtlevad üksteisega veebikogukondades, mis on nüüdisaegse elu jaoks hädavajalikud, ütles Ameerika kodanikuvabaduste liidu riikliku julgeoleku projekti direktor Hina Shamsi. tsiteeriti The New York Timesi raportis.
Jagage Oma Sõpradega: