Selgitatud: miks teadlased tahavad kogu ookeanipõhja kaardistada
Batümeetria tundmine - ookeanipõhja kuju ja sügavuse mõõtmine - on oluline mitmete loodusnähtuste, sealhulgas ookeani tsirkulatsiooni, loodete ja bioloogiliste levialade mõistmisel.
Nippon Foundation-GEBCO Seabed 2030 projekt on kaardistanud viiendiku maailma ookeanipõhjast. (Allikas: seabed2030.gebco.net) Teadlaste rahvusvaheline koostöö teatas 21. juunil uuest verstapostist mereuuringute ajaloos, et on lõpetanud peaaegu viiendiku maailma ookeani põhjast kaardistamise.
Nippon Foundation-GEBCO merepõhja 2030 projekt, mis koordineerib jõupingutusi kogu ookeanipõhja kaardistamise lõpuleviimiseks 2030. aastaks, teatas ülemaailmsel hüdrograafiapäeval (21. juunil), et on lisanud oma uusimale ruudustikule 1,45 miljardit ruutkilomeetrit uusi batümeetrilisi andmeid. .
Alates projekti käivitamisest 2017. aastal on ookeanipõhja tänapäevaste standardite järgi mõõdistamine tõusnud umbes 6 protsendilt 19 protsendile.
Jamie McMichael-Phillips, projekti Seabed 2030 direktor, ütles pressiteates: see on samm edasi meie missiooni saavutamise suunas aastaks 2030 anda maailmale võimalus teha poliitilisi otsuseid, kasutada ookeanide jätkusuutlikkust ja viia läbi teadusuuringutel põhinevaid uuringuid. Maa merepõhja üksikasjaliku batümeetrilise teabe kohta.
Miks on ookeanipõhja uurimine oluline?
Batümeetria tundmine - ookeanipõhja kuju ja sügavuse mõõtmine - on oluline mitmete loodusnähtuste, sealhulgas ookeani tsirkulatsiooni, loodete ja bioloogiliste levialade mõistmisel. Samuti pakub see olulisi sisendeid navigeerimiseks, tsunamide prognoosimiseks, nafta- ja gaasiprojektide uurimiseks, avamere tuuleturbiinide ehitamiseks, kalavarude ehitamiseks ning kaablite ja torustike paigaldamiseks.
Need andmed muutuvad katastroofiolukordades väga väärtuslikuks. Ajakirjaga Science Magazine rääkinud eksperdi sõnul suutsid Jaapani teadlased tänu varem kaardistatud merepõhjale rekonstrueerida 2011. aasta hävitava Tohoku maavärina taga olevad jõud.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Vastavalt Seabed 2030 dokumendile ilmnes vajadus India ookeani kaguosa batümeetrilise aluskaardi järele eriti selgelt Malaysia Airlinesi lennu MH370 otsimisel, mis kadus 8. märtsil 2014.
Oluline on see, et kaardid tagaksid ka parema arusaamise kliimamuutustest, kuna põranda omadused, sealhulgas kanjonid ja veealused vulkaanid, mõjutavad selliseid nähtusi nagu ookeanivee vertikaalne segunemine ja ookeanihoovused, mis toimivad sooja ja külma vee konveierilindidena, mõjutades seega ilm ja kliima. Kliimamuutused on mõjutanud nende hoovuste voogu ja rohkem teadmisi nende kohta aitaks teadlastel luua mudeleid, mis ennustavad kliima tulevast käitumist, sealhulgas merepinna tõusu.
Kogu globaalse ookeanipõhja kaart aitaks veelgi saavutada ÜRO säästva arengu eesmärki säilitada ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse.
Projekt Merepõhi 2030
Ülemaailmne algatus on Jaapani mittetulundusliku Nipponi fondi ja ookeanide üldise batümeetrilise kaardi (GEBCO) koostöö. Vastavalt oma veebisaidile on GEBCO ainus valitsustevaheline organisatsioon, millel on volitused kogu ookeanipõhja kaardistamiseks, ja selle päritolu saab alguse GEBCO diagrammisarjast, mille algatas 1903. aastal Monaco prints Albert I.
Projekt käivitati ÜRO ookeanikonverentsil 2017. aastal ning see koordineerib ja jälgib batümeetriliste andmete hankimist ja kogumist maailma ookeani erinevatest osadest oma viie keskuse kaudu vabalt saadaolevasse GEBCO võrku.
Varem on kõrgusmõõturit kandvad satelliidid ja lennukid suutnud pakkuda ookeanipõhja kohta suuri andmeid. Projekti Seabed 2030 eesmärk on aga hankida kvaliteetsemat teavet, mille minimaalne eraldusvõime on 100 m kõigis kohtades, kasutades seadmeid, nagu süvaveekerele paigaldatud sonarisüsteeme, ja täiustatud võimalusi, nagu Underwater Vehicles (AUV-id). Selleks on projekti eesmärk kaasata valitsused, eraettevõtted ja rahvusvahelised organisatsioonid andmeid hankima.
Jagage Oma Sõpradega:
