Miks on Nikolai Gluškovi surmaaruanne taas keskendunud Putini kriitikute mürgitamisele

Teade Gluškovi surmast tuli veidi üle nädala pärast endise Vene topeltagendi Sergei Skripali mürgitamiskatset, kellele manustati 2018. aastal Ühendkuningriigis närvimürgit.

Nikolai Gluškov oli paguluses ärimees, kes elas pärast poliitilist varjupaika 2010. aastal Londonis. Independenti andmetel saavutas Gluškov kurikuulsuse 1990. aastatel, kui Venemaa üritas üle minna turumajandusele. (Faili foto: AP)

Lääne-Londoni koronerkohus otsustas, et 2018. aasta märtsis Londonis surnuna leitud Venemaa presidendi Vladimir Putini kriitik Nikolai Gluškovi kägistas kolmas isik oma kodus.

Uudis Gluškovi surmast tuli veidi üle nädala pärast endise Vene topeltagendi Sergei Skripali mürgitamiskatset, kellele manustati Ühendkuningriigis 2018. aastal närvimürgit. Tema mürgitamist käsitleb BBC One draama pealkirjaga 'Salisbury mürgitused'. .

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Kes oli Nikolai Glushkov?

Glushkov oli eksiilis ärimees kes elas Londonis pärast poliitilist varjupaika 2010. aastal. Independenti andmetel saavutas Gluškov kurikuulsuse 1990. aastatel, kui Venemaa üritas üle minna turumajandusele.

Ta oli ka lähedane sõber Boriss Berezovskiga, samuti Putini kriitikuga, kes leiti 2013. aastal oma kodust Berkshire'is pootuna. Berezovski oli ka endise spiooni Aleksandr Litvinenko sõber, kes tapeti 2006. aasta novembris pärast surmava doosi neelamist. poloonium 210 teed juues Londoni hotellis Millenium. Sel ajal kohtus ta Venemaa poliitiku Andrei Lugovoi ja tema kaaslase Dmitri Kovtuniga.

Independenti raporti kohaselt töötas Gluškov Berezovski autofirmas LogoVaz ja 1990. aastate lõpus sai temast Venemaa riiklike lennufirmade Aerofloti peadirektori esimene asetäitja. 1999. aastal süüdistati neid mõlemaid lennufirmalt miljonite dollarite varguses. BBC andmetel mõistis Venemaa kohus Gluškovi 2017. aastal seoses varastatud lennufirma rahaga kaheksaks aastaks vangi.

Aruandes öeldi ka, et koronerkohtus otsustas vanemkoroner Chinyere Inyama, et Glushkov tapeti ebaseaduslikult.

Eriarvamuse olukord Venemaal

Venemaa on juba pikka aega teadaolevalt kasutanud mürki poliitiliste dissidentide ja spioonide kõrvaldamiseks. Väidetavad Venemaa mürgistused hõlmavad Skripali, Pjotr ​​Verzilovi (Kremli-vastane aktivist ja Putini kriitik), Vladimir Kara-Murza (Putini kriitik ja ajakirjanik), Aleksandr Litvinenko (endine spioon, kellele MI6 maksis Hispaania sidemete uurimise eest Venemaaga) ja Viktor Juštšenko (Ukraina poliitik). Mõttekoja Atlantic Council avaldatud artiklis öeldakse, et paljud Putini mõrvarite ohvrid on kasulikud sümbolid selle kohta, mis juhtub kõigiga, keda süüdistatakse Kremli reetmises või muus petmises.

Putini tuntuimate oponentide hulgas on advokaat, kellest sai korruptsioonivastane aktivist ja opositsiooniliider Aleksei Navalnõi kes mürgitati augustis 2020. Navalnõi on väitnud, et mürgitamise viisid läbi Venemaa võimud, kes on eitanud seotust rünnakuga.

Märkimisväärne on see, et alates 2020. aasta juuli referendumist on toimunud vähemalt kaks silmapaistvat protesti. Esimene neist protestidest leidis aset varsti pärast referendumit Venemaa Kaug-Idas. Juulis liitus piirkonna Habarovski linnas meeleavaldustega üle 10 000 inimese, kes nõudsid populaarse piirkonnakuberneri Sergei I. Frugali vabastamist, kes arreteeriti 9. juulil 2020 kahtlustatuna mitmes aastatel 2004-2005 toimunud mõrvas. Kui Furgal 2018. aastal võimule tuli, alistas ta kauaaegse ametis olnud presidendi Vjatšeslav Športi, kes on Putinit toetava partei Ühtne Venemaa liige. Seetõttu peeti Frugali võitu märgiks selles piirkonnas kasvavast võimuvastasest meeleolust.

Sel aastal kutsus Navalnõi üles üleriigilistele protestidele pärast seda, kui ta vahistati pärast mürgitamisest toibumist Saksamaalt Moskvasse saabumisel. Navalnõi jäeti tänavu jaanuaris 30 päevaks eeluurimisvanglasse, hoolimata USA ja mõne Euroopa riigi nõudmisest ta vabastada. Jaanuari lõpuks peeti võimude poolt kinni umbes 800 meeleavaldajat, kes osalesid niinimetatud Navalnõi-meelsetel meeleavaldustel ja nõudsid tema vabastamist, sealhulgas Navalnõi abikaasa ja lähedased abilised. Politsei väitis toona, et miitingud olid ebaseaduslikud.

Kuu aega enne neid proteste väitis Putin, et Navalnõi tugines USA eriteenistuste toetusele. Varem on Putin isegi ajakirjanikele naljatledes öelnud, et kui Vene operatiivtöötajad oleks tahtnud Navalnõit tappa, oleks nad selle töö tõenäoliselt lõpetanud.

Jagage Oma Sõpradega: