Selgitatakse: Miks on Saksamaa ja Venemaa vaheline torujuhe Nord Stream 2 vastuoluline

Vene energiamajor Gazprom teatas laupäeval, et on USA sanktsioone trotsides jätkanud torude paigaldamist Taani vetes.

Spetsialist töötab ettevõtte Allsease süvamere torupaigalduslaeva Solitaire pardal, et valmistada toru ette Nord Stream 2 torujuhtme jaoks Läänemerel 13. septembril 2019. (REUTERS/Stine Jacobsen/File Photo)

Arenduses, mis võib pingeid USA ja Saksamaa vahel suurendada, teatas Nord Stream 2 torujuhtme ehitav konsortsium, et on jätkanud tööd vastuolulise projektiga.

Vene energiamajor Gazprom teatas laupäeval, et on USA sanktsioone trotsides jätkanud torude paigaldamist Taani vetes.

Kõik tööd tehakse vastavalt asjakohastele lubadele. Täpsemat infot ehitustööde ja edasise planeerimise kohta anname õigel ajal, teatas konsortsium projekti kohta, mis kahekordistab Venemaalt Läänemere kaudu Saksamaale eksporditava maagaasi koguse.

Nord Stream 2 torujuhe

2015. aastal otsustasid Gazprom ja veel viis Euroopa energiaettevõtet ehitada Nord Stream 2, mille väärtus on ligikaudu 11 miljardit dollarit. 1200 km pikkune torujuhe kulgeb Ust-Lugast Venemaalt Greifswaldi Saksamaale ja kannab aastas 55 miljardit kuupmeetrit gaasi.

Ehitatav torujuhe kulgeb mööda juba valminud Nord Stream 1 süsteemi ja need kaks tarnivad Saksamaale kokku 110 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.

Torujuhe langeb Saksamaa ja Taani territooriumile ning kõik projekti torud peale 150 km on juba maha pandud.

Miks torujuhe on vastuoluline

Alates selle esmasest kavandamisest on Nord Stream 2 pälvinud kriitikat USA-lt, kus nii demokraatlikud kui ka vabariiklased usuvad, et projekt suurendaks Euroopa sõltuvust Venemaast maagaasi osas, julgustades seeläbi selle presidenti Vladimir Putinit. Praegu sõltuvad ELi riigid juba 40% oma gaasivajadusest Venemaalt.

Projekt on ärritanud ka Ukrainat, kelle suhted Venemaaga on pärast Krimmi konflikti 2014. aastal tõsiselt halvenenud. Venemaa ja Euroopa vahel on olemasolev maismaajuhe, mis jookseb läbi Ukraina ja mille tõttu tundub, et kui Nord Storm 2 on valminud, siis Venemaa võib Ukraina torujuhtmest mööda minna ja jätta riigi ilma tulusatest transiiditasudest.

Ka Prantsusmaa on väljendanud oma vastuseisu projektile, nagu ka mõned teised Ida-Euroopas.

Saksamaa on aga liitlaste vastuseisust hoolimata kindlalt Nord Stream 2 taga seisnud ning kantsler Angela Merkeli valitsus väidab, et tegemist on kommertsprojektiga. USA positsiooni kriitikud väidavad, et Washington sunnib Euroopat ostma oma merel saadavat veeldatud maagaasi.

Ameerika viha vältimine

2019. aasta detsembris peatati töö projekti kallal USA sanktsioonide ohu tõttu. Seejärel viis USA selle aasta jaanuaris oma ähvarduse esimest korda ellu, kehtestades sanktsioonid Vene laevale, kelle ülesandeks oli projekti jaoks torusid paigaldada. Kuigi töö projekti kallal on jätkunud, usuvad eksperdid, et USA sanktsioonid võivad selle siiski lõpetada.

The Economisti sõnul oleks võimalik viis projekti päästmiseks ja Washingtoni hirmude leevendamiseks automaatsete sanktsioonide kehtestamine Venemaale, kui ta otsustab lõpetada Ukrainat läbivate maismaatorustike kasutamise ja jätta ta ilma transiiditasudest.

Jagage Oma Sõpradega: