Selgitatud: miks Facebook ja Google on Austraalia valitsusega vastasseisus
Austraalia võib peagi vastu võtta seaduse, mis sunnib Google'it ja Facebooki maksma meediafirmadele nendel platvormidel ilmuvate uudiste eest. Tehnoloogiahiiglased on kindlalt keeldunud ja andnud süngeid hoiatusi sellise sammu võimaliku tagajärgede eest.
Kuna Austraalias on kujunemas lõplik versioon õigusaktidest, mis kutsuvad tehnikahiiglasi üles maksma meediafirmadele uudistearuannete eest hüvitist, on Facebook ähvardanud blokeerida riigi kirjastajatel ja üksikisikutel platvormil uudislugude jagamise.
Peaminister Scott Morrison ütles 7. septembril, et ootab mõistlikku tulemust oma valitsuse plaanidele panna digitaalsed platvormid ajakirjanduse eest maksma.
Mis tekitas vastasseisu?
Alates 2019. aasta jaanuarist on kehvad reklaamitulud sundinud Austraalia uudisteruumi kaardistamise projekti kohaselt üle 200 uudisteorganisatsiooni ajutiselt või jäädavalt sulgema ning Covid-indutseeritud aeglustumine on tööstuse probleeme veelgi süvendanud.
Pärast eelmisel aastal läbi viidud uurimist, milles leiti, et sellised platvormid nagu Google ja Facebook kogusid Austraalia meediaorganisatsioonidelt liiga suure osa veebireklaamide kasumist, tegi valitsus selle aasta juulis ettepaneku uudismeedia läbirääkimiskoodeksi seaduse eelnõu kohta.
Riigi konkurentsiregulaatori Austraalia konkurentsi- ja tarbijakomisjoni koostatud koodeksi eesmärk on pakkuda kohalikele uudiste väljaandjatele võrdseid võimalusi.
Mida koodeksi eelnõu ette näeb?
Kood ärgitab tehnoloogiahiiglasi Google ja Facebook maksma Austraalia uudiste sisu eest, mis kuvatakse nende uudistevoos ja otsingutes.
Rakendamisel võimaldab see meediaettevõtetel digiteenustega oma sisu hinnas kokku leppida ja kui pooled summas kokku ei lepi, määratakse kõne vastu võtma vahekohtunikud.
Seadus kutsub Facebooki ja Google'i ka üles teavitama uudisteettevõtteid algoritmide muutumisest – mis võivad otsustada, millised lood otsingu peale ilmuvad – ning trahviga kuni 10% platvormi aastakäibest, kui need ei järgita. .
Austraalia valitsuse veebisaidi kohaselt oli 28. august viimane kuupäev, mil kõik huvitatud osapooled said esitada oma seisukohad koodeksi eelnõu kohta.
Riigi laekur Josh Frydenberg on öelnud, et ta loodab, et parlament võtab sel aastal vastu seaduse, mis keskendub praegu Facebookile ja Google'ile, kuid mida võidakse laiendada ka teistele digitaalsetele platvormidele.
Koodi on toetanud kõik suuremad uudistefirmad, sealhulgas News Corp Australia, riigi suurim konglomeraat, Nine Entertainment ja Guardian Australia.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Milline oli Facebooki ja Google'i reaktsioon?
Mõlemad ettevõtted on seadusandlusele tugevalt vastu seisnud. Eelmisel kuul avaldas Google avaliku kirja – mis oli lingitud tema Austraalia kodulehele –, milles öeldi, et uus seadus võib kahjustada seda, kuidas austraallased Google’i otsingut ja YouTube’i kasutavad.
See võib viia teie andmete üleandmiseni suurtele uudisteettevõtetele ja seaks teie kasutatavad tasuta teenused Austraalias ohtu, ütles Google Austraalia ja Uus-Meremaa tegevdirektor Melanie Silva.
Silva oli varem hoiatanud, et valitsuse jõuline sekkumine ähvardab takistada Austraalia digitaalmajandust ja mõjutab teenuseid, mida saame austraallastele pakkuda.
Facebooki Austraalia ja Uus-Meremaa tegevdirektor Will Easton kirjutas 31. augusti blogipostituses: Austraalia koostab uut määrust, mis mõistab valesti Interneti dünaamikat ja kahjustab just neid uudisteorganisatsioone, mida valitsus püüab kaitsta. … Eeldades, et see koodeksi eelnõu muutub seaduseks, lõpetame vastumeelselt väljaandjatel ja inimestel Austraalias kohalike ja rahvusvaheliste uudiste jagamise Facebookis ja Instagramis.
Austraalia peaminister Scott Morrison esineb pressikonverentsil Canberrsis parlamendihoones. (Mick Tsikas / AAP pilt AP kaudu) Aga miks on Facebook ja Google koodile vastu?
Facebook on väitnud, et uudisteraportid moodustavad vaid murdosa sellest, mida platvormi kasutajad oma voogudes saavad, ja et see toob juba praegu palju liiklust uudiste veebisaitidele – numbrid, mis omakorda aitavad neil reklaamijatelt tulu otsida.
2020. aasta esimese viie kuu jooksul saatsime Facebooki uudistevoost tasuta Austraalia uudiste veebisaitidele tagasi 2,3 miljardit klikki – lisaliiklus Austraalia väljaandjatele hinnanguliselt 200 miljoni AUD väärtuses, kirjutas Easton oma postituses.
Google on väitnud, et seadus on kaldu suurte meediaettevõtete kasuks ja annab neile lõpuks erikohtlemise ning julgustab neid esitama tohutuid ja ebamõistlikke nõudmisi, mis seaks meie tasuta teenused ohtu.
Ka jaotises Explained | Mis on 'õhuke sinise joone lipp', mille omaks võtavad USA parempoolsed toetajad?
Ja mis on valitsuse kaitse?
Austraalia konkurentsi- ja tarbijakaitsekomisjoni esimees Rod Sims ütles seadustiku eelnõu kaitstes The Guardianile: meedia läbirääkimiskoodeksi eelnõu eesmärk on tagada, et Austraalia uudisteettevõtted, sealhulgas sõltumatu, kogukonna ja piirkondlik meedia, saaksid koha laua taga ausateks läbirääkimisteks Facebookiga ja Google.
Vastukaaluks Facebooki väitele, et uudised moodustavad vaid murdosa selle sisust, ütles ta: 'Märgime, et Canberra ülikooli 2020. aasta digitaaluudiste aruande kohaselt kasutab 39% austraallastest Facebooki üldiste uudiste jaoks ja 49% Facebooki Covidi-alaste uudiste jaoks. 19 .
Mis siis, kui Facebook oma ähvardust tegelikult järgib?
Usaldusväärsetest allikatest pärinevate uudiste puudumisel võivad eksperdid öelda, et võltsuudiste ja desinformatsiooni levik võib olla suur probleem. Facebook on juba mõnda aega olnud võltsuudiste kriitika all.
Google on hoiatanud, et uus seadus sunnib platvormi oma teenuseid järsult halvemaks muutma.
Tundub aga, et Austraalia valitsus ei vilgu. Tehnikahiiglased on avaliku korra küsimustes karmilt ähvardanud... Kuid see ei lase meid segada, ütles riigi kommunikatsiooniminister Paul Fletcher Austraalia ringhäälingule.
Kas teistes riikides on selline seadus olemas?
2014. aastal võttis Hispaania vastu juppide maksu, mis kutsus riigi uudisteväljaandeid üles võtma Google'ilt tasu Google Newsis ilmuvate lugude pealkirjade (või katkendite) eest. Tulemuseks oli see, et isegi praegu ei ole Hispaania kirjastajad Google Newsis esile tõstetud ja Google News on Hispaanias suletud.
Google on sageli öelnud, et ta ei maksa uudiste sisu eest poliitika tõttu.
Eelmise aasta märtsis võttis Euroopa Liit kasutusele uued veebipõhised autoriõiguse reeglid, mis aitavad uudiste väljaandjatel ja tehnoloogiahiiglastel sisu jagamise osas tehinguid sõlmida.
Prantsusmaal, kus seadusandlust esmakordselt rakendati, ei nõustunud Google kirjastajatele maksma ja ütles selle asemel, et nad kuvavad lugude pisipilte ainult siis, kui need neile tasuta antakse, mistõttu paljud uudistefirmad on pettunud.
Ka Saksamaal on ettevõte võtnud kasutusele sama poliitika.
Eelmisel aastal kehtestati Ameerika Ühendriikide Kongressis 2019. aasta ajakirjanduskonkursi ja säilitamise seadus, mille kohaselt peavad veebisisu avaldajad ühiselt läbirääkimisi domineerivate veebiplatvormidega nende sisu levitamise tingimuste üle.
Nüüd on kõigi pilgud suunatud Austraalia valitsusele. Kui seadustiku eelnõu saab seaduseks, võib see olla pretsedent samalaadsetele õigusaktidele ka teistes riikides.
Jagage Oma Sõpradega:
