Selgitatakse: miks Hiina vaatab kolme lapse poliitikat

Hiina on leevendanud oma kahe lapse normi ja toetanud kolme lapse poliitikat. Mis on selle poliitikamuutuse põhjused ja miks on mõned inimesed skeptilised?

Mees ja laps, kes kannavad koroonaviiruse eest kaitsvaid maske, jalutavad pühapäeval, 15. augustil 2021 Hiinas Pekingis läbi ostupiirkonna. (AP Photo/Ng Han Guan)

Suure poliitilise muudatuse käigus, mille eesmärk oli suurendada riigi kahanevat sündimust, leevendas Hiina reedel oma varasemat kahe lapse normi ja kiitis heaks kolme lapse poliitika valitsev kommunistlik partei. Resolutsioon võeti koos mitme teisega vastu Rahvusliku Rahvakongressi (NPC) koosolekul.

Selle aasta alguses, pärast Hiina rahvaloenduse andmed näitas rahvastiku kasvu aeglustumist alates 1950. aastatest, teatas riik, et lubab kolm last abielupaari kohta – viis aastat pärast seda, kui ta leevendas oma vastuolulist ühe lapse poliitikat kahele.

Hiina ühe lapse poliitika, mille 1980. aastal jõustas endine juht Deng Xiaoping, jäi kehtima kuni 2016. aastani, mil hirm kiiresti vananeva rahvastiku ees, mis õõnestab majanduskasvu, sundis valitsevat kommunistlikku parteit lubama kaks last abielupaari kohta.

Kuigi leevenduse tulemusel noorte osakaal riigis mõnevõrra paranes, peeti poliitikamuudatust läheneva demograafilise kriisi ärahoidmiseks ebapiisavaks.

Isegi kui kolme lapse poliitika on nüüdseks välja kuulutatud, on paljud endiselt skeptilised, imestades, kuidas see suudab lahendada väljakutseid, mida 2016. aasta muudatus ei suutnud selliste tegurite tõttu nagu kõrgem elukallidus ja pikad töötunnid.

Kui hästi Hiina ühe lapse poliitika töötas?

Hiina alustas ühe lapse poliitikat 1980. aastal, kui kommunistlik partei tundis muret, et riigi kasvav rahvaarv, mis tol ajal lähenes miljardile, takistab majanduse arengut.

Linnapiirkondades tõhusamalt rakendatud poliitikat jõustati mitmel viisil, sealhulgas perede rahalise ergutamise kaudu ühe lapse sünniks, rasestumisvastaste vahendite laialdaseks kättesaadavaks tegemisel ja sanktsioonide kehtestamisel poliitikat rikkujatele.

Hiina ametivõimud on seda poliitikat pikka aega kiitnud kui edukat, väites, et see aitas riigil ära hoida tõsist toidu- ja veepuudust, hoides ära kuni 40 miljoni inimese sündi.

Siiski tekitas rahulolematust ka ühe lapse piirang, kuna riik kasutas jõhkraid taktikaid, nagu sunndabordid ja steriliseerimine. Seda kritiseeriti ja see jäi vastuoluliseks inimõiguste rikkumise ja vaesemate hiinlaste suhtes ebaõigluse pärast, kuna rikkamad said endale lubada majanduslikke sanktsioone, kui nad poliitikat rikuvad.

Allikas: Meie maailm andmetes

Lisaks on Hiina valitsejaid süüdistatud reproduktiivpiirangute jõustamises sotsiaalse kontrolli vahendina. Näiteks uiguuride moslemite rahvusvähemus on olnud sunnitud saama vähem lapsi, et piirata oma rahvaarvu kasvu.

Kahtluse alla on seatud ka poliitika oletatav kasu. Poliitika tõttu kaldus sündimuse vähenemise ajal sugude suhe meeste poole. See juhtus seetõttu, et riigis eelistatakse traditsiooniliselt meessoost lapsi. Tänu sellele kasvas naisloodete abort ja kasvas ka lastekodudesse paigutatud või hüljatud tüdrukute arv.

Eksperdid on poliitikat süüdistanud ka selles, et Hiina elanikkond vananeb teistest riikidest kiiremini, mis mõjutab riigi kasvupotentsiaali. Samuti soovitatakse, et poliitika pikaajalise mõju tõttu ei saaks Hiina oma majanduskasvust täit kasu lõigata ja vajab selle toetamiseks muid viise – erinevalt Indiast ja teistest Aasia majandustest, nagu Indoneesia ja Filipiinid. , kelle populatsioon on noor. Näiteks India elanikkond hakkab vananema alates selle sajandi keskpaigast.

Kas ühe lapse poliitika lõdvendamine aitas?

Alates 2016. aastast lubas Hiina valitsus lõpuks kaks last paari kohta – poliitikamuudatus, mis ei peatanud rahvastiku kasvu kiiret langust. Hiina 2020. aasta rahvaloenduse andmed, mis avaldati selle kuu alguses, näitavad, et riigi rahvastiku kasvumäär langeb kiiresti vaatamata 2016. aasta leevenemisele.

Eelmisel aastal sündis Hiinas 1,2 miljonit last, mis on vähem kui 2019. aastal 1,465 miljonit, mis on Hiina riikliku statistikaameti andmetel 18 protsenti vähem ühe aastaga. Riigi sündimuskordaja on nüüdseks langenud 1,3-ni, mis on tunduvalt madalam asendustasemest 2,1, mis on vajalik iga põlvkonna täielikuks taastumiseks.

ÜRO eeldab, et Hiina rahvaarv hakkab kahanema pärast 2030. aastat, kuid mõned eksperdid väidavad, et see võib juhtuda juba järgmise ühe või kahe aasta jooksul. Aastaks 2025 kaotab riik oma 'kõige suurema rahvaarvuga' märgi Indiale, kus 2020. aastal elas hinnanguliselt 138 miljonit inimest, mis on 1,5 protsenti Hiinast maha jäänud.

Sündimus 2020. aastal kogu maailmas. (Allikas: Our World in Data)

Miks jäävad paljud kolme lapse poliitikasse skeptiliseks?

Eksperdid ütlevad, et reproduktiivõiguste piirangute leevendamine ei aita üksi soovimatute demograafiliste muutuste ärahoidmisel.

Peamised tegurid, miks lapsi sünnib vähem, on nende sõnul elu-, haridus- ja vananevate vanemate toetamine. Probleemi teeb veelgi hullemaks riigis levinud pikkade töötundide kultuur. Aastakümnete jooksul, mil kehtis ühe lapse poliitika, on toimunud ka kultuuriline nihe – paljud paarid usuvad, et ühest lapsest piisab, ja mõned paarid ei väljendanud lastesaamise vastu huvi.

Hiina valitsus on aga öelnud, et uus poliitika tuleb koos toetavate meetmetega, mis soodustavad meie riigi rahvastikustruktuuri parandamist, riigi strateegia täitmist rahvastiku vananemisega aktiivselt toimetulekuks ning eelise, inimressursi varustatuse säilitamiseks. Xinhua uudisteagentuuri teatel.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: