Selgitatakse: Miks palestiinlased protesteerivad president Mahmoud Abbasi vastu?

Palestiina omavalitsus on üks viimaseid ilminguid rahuprotsessist, mis on enam kui kümme aastat uinunud ning mida Iisrael, USA ja Euroopa Liit peavad stabiilsuse edendamisel võtmepartneriks.

Palestiina märulipolitsei ja erariides julgeolekuametnikud põrkasid kokku meeleavaldajatega pärast meeleavaldust, mis protesteeris Palestiina võimu otsekohese kriitiku Nizar Banati surma vastu Läänekaldal Ramallah' linnas, laupäeval, 26. juunil 2021. (AP)

Viimastel päevadel on tuhanded palestiinlased tulnud tänavatele, et avaldada meelt president Mahmoud Abbasi ja Palestiina omavalitsuse vastu, kelle julgeolekujõud ja toetajad on nad vägivaldselt laiali ajanud.

Meeleavaldused ajendasid eelmisel nädalal julgeolekujõudude vahi all oleva PA otsekohene kriitiku surm, kuid kaebused on palju sügavamad. Abbasi populaarsus langes pärast seda, kui ta tühistas aprillis esimesed valimised 15 aasta jooksul ja mais jäi Gaza sõjast kõrvale. PA-d on pikka aega peetud korruptsioonist tulvil ja teisitimõtlemise sallimatuks.

Palestiina omavalitsus on üks viimaseid ilminguid rahuprotsessist, mis on enam kui kümme aastat uinunud ning mida Iisrael, USA ja Euroopa Liit peavad stabiilsuse edendamisel võtmepartneriks.

Siin on ülevaade PA-st ja selle vastu suunatud protestidest.

Ootusseisund

PA asutati 1990. aastatel Iisraeli ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni vaheliste vaherahulepingute kaudu, mis esindab siiani seda rahvusvahelisel tasandil. Seda peeti ootel olevaks riigiks ja sellele anti piiratud autonoomia Jordani Läänekalda ja Gaza sektori osades.

Erarõivastes Palestiina julgeolekuohvitserid jälitavad ja peavad kinni meeleavaldajate kokkupõrgete ajal, mis puhkesid pärast Palestiina võimu otsekohese kriitiku Nizar Banati surma vastu protestinud meeleavaldust Läänekaldal Ramallah' linnas, laupäeval, 26. juunil 2021. (AP)

Iisrael ja PLO pidasid 1990. ja 2000. aastatel mitu rahukõneluste vooru. Palestiinlased, kes pidasid läbirääkimisi nõrkuse positsioonilt, otsisid iseseisvat riiki Ida-Jeruusalemmas, Jordani Läänekaldal ja Gazas, territooriumidel, mille Iisrael vallutas 1967. aasta sõjas. Nad ei suutnud kunagi kokkuleppele jõuda ja sisulisi kõnelusi pole peetud alates 2009. aastast.

Islamivõitlejate rühmitus Hamas haaras Gazas võimu 2007. aastal, aasta pärast ülekaaluka võidu saavutamist Palestiina valimistel. See piiras Abbasi võimu Läänekalda osadega. Mitu Palestiina leppimiskatset aastate jooksul on ebaõnnestunud.

Kuigi PA-l on ministeeriumid, julgeolekujõud ja riigi lõksud, on tema võim piiratud suuremate asustuskeskustega, mis moodustavad ligikaudu 40% Läänekaldast. Iisraelil on ülemvõim ja ta kontrollib juurdepääsu Palestiina hallatavatele territooriumidele, mida palestiinlased võrdlevad tavaliselt Lõuna-Aafrika apartheidi poolt loodud mustade valitsetud bantustanitega.

Kasvav autoritaarsus

Üha autoritaarsemaks muutuvas PA domineerib Abbasi ilmalik partei Fatah, mida juhib väike ring 60-70-aastaseid mehi. 85-aastane Abbas, kelle nelja-aastane presidendiaeg lõppes 2009. aastal, juhib PA, PLO ja Fatah.

Palestiinlased peavad Iisraeliga koostöö tegemisel erilisi privileege PA juhtkonda korrumpeerunud ja omakasupüüdlikuks. Tema poliitika koordineerida julgeolekut Iisraeliga Hamasi ja teiste vastastikuste vaenlaste jälitamiseks on äärmiselt ebapopulaarne. Reedel Al-Aqsa mošee juures protestijad süüdistasid PA-d kaastöölistes, mis võrdub riigireetmisega.

Erarõivastes Palestiina julgeolekuohvitserid põrkasid kokku meeleavaldajatega pärast meeleavaldust, millega protesteeriti Palestiina võimu otsekohese kriitiku Nizar Banati surma vastu Läänekaldal Ramallah' linnas, laupäeval, 26. juunil 2021. (AP)

Eelmisel nädalal korraldasid julgeolekujõud haarangu ühte okupeeritud Läänekaldal asuvasse majja, et vahistada Nizar Banat, kes oli korduvalt veebipostitustes Palestiinast kritiseerinud. Tema perekond ütleb, et peksid teda enne minema tirimist kurikatega. PA teatas, et on alustanud tema surma kohta uurimist, mis sütitas viimased protestid.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Banat oli kandidaat parlamendivalimistel, mille Abbas loobus aprillis, kui tundus, et tema murtud Fatah saab Hamasilt piinliku lüüasaamise. Varsti pärast seda puhkenud Gaza sõja ajal peeti Hamasi laialdaselt võitluseks Palestiina õiguste eest ja Jeruusalemma kaitsmisega, samal ajal kui Palestiina valitsus ei teinud midagi.

Vihased meeleavaldajad kannavad pilte Palestiina võimu otsekohesest kriitikust Nizar Banatist ja skandeerivad Palestiina omavalitsuse vastaseid loosungeid Läänekaldal Ramallah' linnas laupäeval, 26. juunil 2021 toimunud meeleavaldusel, millega protesteeriti tema surma ja enne kokkupõrget märulipolitseiga. (AP)

Pärast sõda tehtud küsitlus näitas, et Hamasi toetus on dramaatiliselt kasvanud, enam kui pooled vastanutest ütlesid, et see peaks juhtima Palestiina liikumist.

Püsijõud

Vaatamata oma ebapopulaarsusele võib Abbas loota võimsate sõprade toetusele, kusjuures Iisrael, USA ja lääne rahastajad on PA ellujäämisse sügavalt investeerinud. Palestiina maksab palka ka kümnetele tuhandetele Palestiina riigiteenistujatele, kellel muidu oleks raske tööd leida.

Suuremate asustuskeskuste haldamisega vähendab PA Iisraeli 54-aastase sõjalise okupatsiooniga Jordani Läänekaldal rahalist ja julgeolekukoormust. Samuti aitab see säilitada ideed võimalikust kahe riigi lahendusest, isegi kui Iisrael laiendab juutide asundusi ja tugevdab oma kontrolli Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma üle.

EL on aastate jooksul investeerinud Palestiinasse sadu miljoneid dollareid ning USA ja teised riigid on oma julgeolekujõude välja õpetanud ja varustanud. Bideni administratsioon on öelnud, et loodab tugevdada PA-d ja teha sellega koostööd Gaza ülesehitamiseks, kus tal pole võimu.

Iisrael, USA ja EL eelistavad kõik valimata Paletistid Hamasile – mida nad peavad terroristlikuks rühmituseks – või kaosele, mis võib tuleneda PA kokkuvarisemisest. Nad on pühendunud koostööle Palestiina võimuga, et juhtida konflikti ja vähendada pingeid, kuni rahuprotsessi saab taaselustada.

Kuid pärast nädalaid kestnud rahutusi Jeruusalemmas, sõda Gazas ja nüüd tänavavägivalda Jordani Läänekaldal tundub see lähenemine üha pingelisem.

Jagage Oma Sõpradega: