Selgitatakse: Mida annab märku võimuvahetus Kreekas
2015. aastal võimule tulnud Tsipras ootas pärast maikuus toimunud tagasilööki Euroopa Parlamendi valimistel pooleldi valimiskaotusi ja lükkas edasi oktoobris toimuvad üleriigilised valimised, püüdes kahju minimeerida.

Pühapäeval toimunud üleriigilised valimised lõpetasid Alexis Tsiprase ametiaja Kreeka peaministrina. Vasakpoolse Syriza (vasakäärmusliku koalitsiooni akronüüm) liider tunnistas lüüasaamist pärast seda, kui Kyriakos Mitsotakise paremtsentristlik partei Uus Demokraatia võitis kõlava mandaadi, kogudes peaaegu 40 protsenti häältest ja saavutades mugava taseme. enamus 158 kohta 300-kohalises tugevas majas. 2015. aastal võimule tulnud Tsipras ootas pärast maikuus toimunud tagasilööki Euroopa Parlamendi valimistel pooleldi valimiskaotusi ja lükkas edasi oktoobris toimuvad üleriigilised valimised, püüdes kahju minimeerida. Tema järglasel seisab aga ees raske tee, sest Kreekat vaevavatele probleemidele pole lihtsaid lahendusi.
Miks Syriza kaotas?
Partei jõudlus oli paljuski olemuslikult seotud selle karismaatilise juhi Tsiprase kahanemisega. Kuigi on tõsi, et tema juhtimisel on Kreeka aeglaselt tõsise finantskriisi äärelt tagasi astunud, eemaldus Tsipras siiski aastate jooksul pidevalt oma radikaalsest algusest – sealhulgas korraldas referendumi, et küsida, kas kreeklased tahavad lahkuda. eurotsoonist. Oma ametiajal nihkus ta riigisisesele poliitilisele keskusele lähemale ja oli tihedalt seotud samade euroala riikide ja institutsioonidega, nagu Rahvusvaheline Valuutafond, millele ta oli vastu oma elavhõbeda tõusu ajal neli aastat tagasi. Lõpuks näib, et just tema valijate põhiringkond on ta hüljanud, kuna nad pettusid ja muutusid tema valitsemise suhtes kannatamatuks.

Mis olid valimiste võtmeküsimused?
Esimene suurem probleem on Kreeka majanduse halb tervis. Rahvusvahelise Valuutafondi ja euroala riikide pakutud päästepaketi rasked nõudmised on avaldanud valitsuse kulutustele kurnavat mõju. Igal aastal on kärpeid valitsuse kulutusi, mis on negatiivselt mõjutanud pensione ja tervishoiutoetusi jne. Lisaks on valitsus kehtestanud kõrged maksud – nii tuludele kui ka varale. Iseenesest pole 2-protsendilisest majanduskasvust piisanud, et luua piisavalt töökohti ja sissetulekuid ning leevendada viletsust, kuigi maksustamine on murdnud keskklassi ja ettevõtete selja. Eeldatavalt on tööpuudus tõusnud 18 protsendini, mis on euroala majanduse kohta ebatavaliselt kõrge näitaja.

Rahulolematust kreeklaste seas, kes on juba kümme aastat kestnud majandusraskustes vaevlenud, on süvendanud sadade tuhandete Süüriast ja teistest piirnevatest riikidest riiki saabuvate migrantide probleem. Riik on olnud üha enam erimeelsus selles, kuidas immigrante kohelda, eriti kui kreeklastel endal puudub juurdepääs põhilistele tervishoiuteenustele ja elutingimustele.
Kas uuel peaministril on vastused?
Mitte päris. Mitsotakis, kes on Kreeka endise peaministri poeg ning on õppinud Harvardis ja Stanfordis, näib olevat kasu saanud valija vihast Tsiprase vastu. Isiksusena on alahinnatud ja pehme häälega Mitsotakis oma eelkäijast üsna erinev. Ent sarnaselt tema eelkäijaga, kes liikus vasakult poliitilise tsentri poole, on Mitsotakis liikunud stabiilselt paremalt tsentri poole. Paljud vaated ei peegelda täpselt teiste parempoolsete juhtide omasid. Näiteks toetab ta väidetavalt LGBT õigusi ja vähem karmi lähenemist rändele. Peamine väljakutse oleks tema poole liikunud inimeste toetuse säilitamine kas paremäärmuslikust Kuldse Koidiku parteist või vasaktsentristlikust Syrizast.

Samamoodi majanduses, kuigi Mitsotakis on võimule tulnud, lubades madalamaid makse ja suuremat jõukust, kuid arvestades asjaolu, et Kreeka on kohustatud järgima rangeid fiskaalpiiranguid, mis omakorda nõuab valitsuselt kulutuste piiramist ja tulude suurendamist, on väga vähe, mida Mitsotakis saab teha, et asju kiirustades ümber pöörata.
Jagage Oma Sõpradega: