Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Selgitati: miks SAARCi koosolek ära jäi

Allikad teatavad, et liikmesriigid ei suutnud Afganistani osalemises kokku leppida, eriti Pakistan ja India on selles küsimuses tülitsenud.

SAARC on Lõuna-Aasia riikide, nimelt India, Bangladeshi, Bhutani, Maldiivide, Nepali, Pakistani ja Sri Lanka piirkondlik valitsustevaheline organisatsioon. Afganistan liitus blokiga 2007. aastal oma toonase presidendi Hamid Karzai ajal. (Fotofail / Reuters)

aasta välisministrite kohtumine Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon (SAARC) riikides, mis pidi toimuma laupäeval New Yorgis, on tühistatud. Allikad teatavad, et liikmesriigid ei suutnud Afganistani osalemises kokku leppida, eriti Pakistan ja India on selles küsimuses tülitsenud.







Pärast seda, kui Pakistan oli vastu Ghani eelmise administratsiooni ametnike osalemisele, nõustusid SAARCi liikmed jätma tühja tooli Afganistani sümboolse esitusena. Kuid Islamabad nõudis hiljem, et Talibanil lubataks saata oma esindaja tippkohtumisele, mille kõik teised liikmesriigid lükkasid tagasi.

Juhtkiri|Vastupanu Talibani kaasamisele SAARC-i on õigustatud. Islamirühmitusel on palju ära teha, et võita maailma usaldus

Pärast seda, kui konsensust ei suudetud saavutada, tühistas tippkohtumise 'võõrustaja' Nepal kohtumise ametlikult.



Miks riigid olid vastu?

Ükski SAARC riik, välja arvatud Pakistan, ei ole Talibani tunnistanud Afganistani ametlikuks valitsuseks. Mitmed Talibani tippjuhid on USA poolt musta nimekirja kantud ja/või rahvusvahelisteks terroristideks. Kõrgemad juhid, kes ei ole mustas nimekirjas, on tuntud terroristliku tegevuse toetamise või terroristlike organisatsioonidega seotuse poolest.



Kuigi India ja teised riigid on kohtunud Talibani pressiesindajatega, muudaks rühmituse seaduslikuks lubamine neil esindada Afganistani SAARCis ja oleks ametlik tunnustus nende valitsemisõigusele. Peale Pakistani, millel on tihedad sidemed Talibaniga, eriti selle vägivaldse alarühma Haqqani võrgustikuga, ei tunnusta ükski teine ​​SAARC liige Talibani ja mõned, näiteks India, on nende legitiimsuse avalikult kahtluse alla seadnud.



Eelmisel nädalal Shanghai koostööorganisatsiooni kohtumisel viitas peaminister Modi Talibanile kui mittekaasavale valitsusele, hoiatades teisi riike, et nad mõtleksid enne Afganistani režiimiga nõustumist. SAARCi liikmed on sügavalt teadlikud terrorismi ülekandumise ohust Afganistanist Talibani režiimi ajal, eriti Bangladeshis, kes on mures selle mõju pärast äärmuslusele tema piirides. Sama tunnistades teatas Modi, et Afganistani arengud võivad kaasa tuua kontrollimatu uimastivoo, illegaalsete relvade ja inimkaubanduse.

SAARC moodustamine



SAARC on Lõuna-Aasia riikide, nimelt India, Bangladeshi, Bhutani, Maldiivide, Nepali, Pakistani ja Sri Lanka piirkondlik valitsustevaheline organisatsioon. Afganistan liitus blokiga 2007. aastal oma toonase presidendi Hamid Karzai ajal. SAARC-i kuulub ka üheksa ametlikult tunnustatud vaatlejat, sealhulgas Euroopa Liit, USA, Iraan ja Hiina.

Pärast NSV Liidu tungimist Afganistani 1979. aastal halvenes julgeolekuolukord Lõuna-Aasias kiiresti. Vastuseks kohtusid esialgse seitsme liikme välisministrid 1981. aastal Colombos. Kohtumisel tegi Bangladesh ettepaneku moodustada piirkondlik ühendus, mis koguneks, et arutada selliseid küsimusi nagu julgeolek ja kaubandus. Kui enamik kohalviibinud riike pooldas ettepanekut, siis India ja Pakistan olid skeptilised.



Lõpuks mõlemad riigid leebusid ja 1983. aastal ühinesid Dhakas ülejäänud viie riigiga Lõuna-Aasia assotsiatsiooni piirkondliku koostöö deklaratsioonile alla kirjutades, andes sellega märku SAARC ametlikust moodustamisest. Dhaka kohtumisel käivitasid liikmesriigid ka integreeritud tegevusprogrammi, mis tõi välja viis SAARC-i riikide koostöövaldkonda, nimelt põllumajandus; maaelu arendamine; telekommunikatsioon; meteoroloogia; ning tervise- ja rahvastikutegevus. SAARC põhikirja kohaselt oli organisatsiooni eesmärk aidata kaasa vastastikusele usaldusele, üksteise probleemide mõistmisele ja väärtustamisele.

2005. aastal taotles Afganistan ametlikult SAARC-i liikmeks saamise avaldust. See samm õhutas arutelu Afganistani demokraatia tärkamise ja riigi tajumise tõttu Kesk-Aasia riigina. Pakistani surve all olevad SAARC-i riigid nõustusid võtma Afganistani blokki tingimusega, et seal korraldatakse esmalt erakonnavabad üldvalimised, mis toimus 2005. aasta lõpus. 2007. aastal sai Afganistanist SAARCi kaheksas liikmesriik.



Loe ka|Lõuna-Aasia solidaarsuse ideel on endiselt potentsiaali 1947. aasta pärandit detoksifitseerida

Mida on SAARC seni teinud

Vaatamata oma kõrgetele ambitsioonidele ei ole SAARC-st saanud piirkondlik ühendus Euroopa Liidu ega Aafrika Liidu vormis. Selle liikmesriike vaevavad sisemised lahkhelid, eelkõige India ja Pakistani vaheline konflikt. See omakorda on takistanud tema võimet sõlmida terviklikke kaubanduslepinguid või teha sisukat koostööd sellistes valdkondades nagu julgeolek, energeetika ja infrastruktuur. 18. ja viimane SAARCi tippkohtumine peeti 2014. aastal ning Pakistan pidi võõrustama 2016. aastal 19. tippkohtumist. Pärast Islamabadi väidetavat osalust Uri terrorirünnakus Jammus ja Kashmiris keeldus Modi selles osalemast. Varsti pärast seda loobusid tippkohtumisest ka Bangladesh, Afganistan, Bhutan, Maldiivid ja Sri Lanka, viidates kartusele Pakistani põhjustatud piirkondliku ebakindluse ja kõnelusteks sobiva keskkonna puudumise pärast. Nepal ei saanud tippkohtumiselt lahkuda, kuna SAARCi esimees oli Nepalist.

Vaatamata nendele tagasilöökidele on SAARC saavutanud mõningase edu. See on pakkunud liikmesriikide esindajatele platvormi, et kohtuda ja arutada olulisi küsimusi, mis võis kahepoolsete arutelude kaudu olla keeruline. Näiteks Indial ja Pakistanil on raske kohtumist avalikult õigustada, kui pinged nende kahe vahel on eriti suured, kuid mõlema riigi esindajad võiksid SAARCi lipu all kokku tulla. Samuti on blokk teinud mõningaid edusamme kliimamuutuste, toiduga kindlustatuse ja Covid-19 kriisiga võitlemise lepingute allkirjastamisel. Sellel on potentsiaali teha palju rohkem, kuid see sõltub liikmesriikidevahelisest koostööst võtmeküsimustes.

Kuna Pakistan toetab tungivalt Talibani ja ülejäänud SAARC on väsinud rühmitust tunnustamast, on tulevane tippkohtumine ebatõenäoline, kuni probleem pole lahendatud.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: