Selgitatakse: kes oli Ruhollah Zam ja miks Iraan ta hukkas?
Ruhollah Zami hukkamine toimus neli päeva pärast seda, kui Iraani ülemkohus jättis tema surmaotsuse jõusse, vaatamata sellele, et teda tabas laialdane hukkamõist.

Iraani dissident ja ajakirjanik Ruhollah Zam hukati Iraani riigitelevisioon teatas laupäeva varahommikul oma rolli eest üleriigiliste valitsusvastaste protestide esilekutsumisel 2017. aastal. Zami hukkamine toimus neli päeva pärast seda, kui Iraani ülemkohus jättis tema surmaotsuse jõusse, vaatamata sellele, et teda tabas laialdane hukkamõist.
Selle aasta alguses mõistis kohus Zami surma pärast seda, kui ta tunnistati süüdi maapealses korruptsioonis – süüdistuses, mida sageli esitatakse juhtumite puhul, mis hõlmavad spionaaži või Iraani valitsust kukutamise katset.
Kes on Ruhollah Zam?
Ruhollah Zam oli Iraani aktivist ja ajakirjanik, kes oli tuntuim opositsiooniuudiste veebilehe AmadNews haldamise ning sõnumirakenduse Telegrami eduka kanali haldamise poolest, kus ta oli kogunud üle miljoni jälgija.
Ta on reformierakondlasest šiiitide vaimuliku Mohammad Ali Zami poeg, kes töötas 1980. aastatel valitsuse poliitilistel ametikohtadel, vahendab AP. Kohaliku meedia 2017. aasta juulis avaldatud kirjas ütles isa, et ta ei toeta oma poja ajakirjandust ega sõnumeid, mida ta Telegrami kaudu saadab.
Milline oli Zami roll 2017. aasta valitsusvastastes protestides?
Zami veebisait ja Telegrami voog mängisid keskset rolli valitsusvastastes protestides, mis puhkesid kogu Iraanis 2017. aastal vastuseks äkilisele majandusele, hüppeliselt kasvavale inflatsioonile ja tuhandete riigi kodanike üldisele võimaluste puudumisele. Selle aasta meeleavaldustes peeti kinni umbes 5000 inimest ja koguni 25 tapeti.
2017. aasta protestid kasvasid suurimaks poliitiliseks väljakutseks, millega Iraani president Hassan Rouhani ja isegi kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei on silmitsi seisnud pärast demokraatiat toetava Rohelise Liikumise proteste, mis levisid riigis 2009. aastal. Jälgige Telegramis Express Explained
Zami Telegrami uudistevoos jagati pidevalt teavet meeleavalduste aja ja asukohtade kohta ning Iraani juhtkonna kohta sütitavat sisu. Ühel hetkel sulges Telegram isegi oma kanali pärast seda, kui Iraani valitsus kurtis, et ajakirjanik õpetab oma jälgijatele bensiinipomme valmistama – väidet Zam eitas.
Veidi aega hiljem avati aga kanal taas uue nime all. Kuid Zamil oli juba sihtmärk Iraani šiiitide teokraatia proovilepanekuks.
2019. aasta oktoobris teatas Iraani revolutsiooniline kaardivägi, et on Zami vahistanud. Tema vahistamise üksikasjad on aga ebaselged, kuna talle oli antud Prantsusmaal poliitiline varjupaik ja ta elas seal sellest ajast peale, kui ta pärast 2009. aasta vaidlusi toimunud presidendivalimisi Iraanis vangistati.
Miks Ruhollah Zam hukati?
Kuud pärast seda, kui Zam salapärastel asjaoludel vahistati, tunnistati ta süüdi korruptsioonis Maal ja mõisteti selle aasta juulis surma. Selle nädala alguses jättis riigi ülemkohus surmaotsuse jõusse.
Zami süüdistati vara hävitamises, Iraani majandussüsteemi sekkumises, USAga vandenõus ja Prantsuse luure nimel spioneerimises, vahendas Al Jazeera. Võimud väitsid, et ajakirjanik suhtles tihedalt USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) agentidega ja mitmete teiste välisriikide luureteenistustega.
See isik pani toime kuritegelikke ja korruptiivseid tegusid Iraani rahva julgeoleku ja elatise vastu, juhtides antagonisti AmadNews Telegrami kanalit ja luurades sidet välisteenistustega seotud elementidega, mis on Iraani rahva julgeoleku vastu. Iraani kohtusüsteem, loe.
Maal korruptsiooni levitamise kuritegu ehk Mofsed fel-Arz on ebamäärane süüdistus, mida islamiriik esitab sageli nende vastu, kes on selle vastu. Iraani karistusseadustiku järgi on riigi julgeolekut rikkuvate või valede levitamisega seotud kuritegude eest karistatav maksimaalselt 10 aastat vangistust. Kuid riigi karistusseadustiku paragrahv 286 järgi võib valesid levitada või riigi julgeolekut ulatuslikult rikkuvat isikut oodata hukkamine.
Siiski ei ole sätestatud ühtegi kriteeriumi, mis määratleks, mis oleks kvalifitseerunud suures ulatuses toimepandud kuriteoks.
Kuidas on Zami hukkamisele reageeritud?
Mitmed aktivistid ja kaitsjad üle maailma on Zami hukkamise hukka mõistnud. Piirideta Reporterid andmetel on Iraan viimase 40 aasta jooksul olnud ajakirjanike jaoks üks maailma repressiivsemaid riike. Alates 1979. aastast on riigis vahistatud või hukatud vähemalt 860 ajakirjanikku.
RSF on Iraani õigusemõistmise uue kuriteo üle nördinud, säutsus organisatsioon, süüdistades Zami hukkamises riigi kõrgeimat juhti Khameneid.
Reutersi raporti kohaselt mõistsid Prantsusmaa ja mitmed inimõigusorganisatsioonid hukka ülemkohtu otsuse surmaotsus jõusse jätta.
Jagage Oma Sõpradega: