Selgitatakse: Mis on Jammus ja Kashmiris muutunud?
Jammu ja Kashmir on kaotanud oma eristaatuse ja vähenenud kaheks liidu territooriumiks. Milline on Indiaga jagamise ja ühinemise ajalugu, mis on ümber lükatud? Mis on artiklid 370 ja 35A, mis pidid määratlema riigi eristaatuse?
Sheikh Abdullah, Nehru kõrval, teatab Srinagaris, et Jammu, Kashmir ja India on üks. (Ekspressarhiiv) BJP täitis esmaspäeval oma valimislubaduse Jammu ja Kashmiri eristaatuse kaotamine India põhiseaduses. Eristaatuse tühistas tuginedes samale artiklile 370 mida peeti Jammu ja Kashmiri autonoomia tulemüüriks. Millised on selle arengu põhiseaduslikud probleemid – ja mis sellest tulenevad? Mis muutub riigis ja riigis? Mis võib olla valitsuse otsuse võimaliku õigusliku vaidlustamise aluseks?
Kas artikkel 370 on tühistatud?
2019. aasta põhiseaduse (Jammu ja Kashmiri suhtes kohaldatav) käskkirjaga, mille president Ram Nath Kovind andis välja põhiseaduse artikli 370 punktiga 1 antud volitusi kasutades, ei ole artiklit 370 kehtetuks tunnistatud. Kuigi see säte jääb põhikirjasse raamat, seda on kasutatud Jammu ja Kashmiri eristaatuse tühistamiseks.
Presidendi korraldus on laiendanud India põhiseaduse kõiki sätteid Jammule ja Kashmirile. Samuti on ta andnud korralduse, et viiteid Jammu ja Kashmiri Sadr-i-Riyasatile tuleb tõlgendada viidetena osariigi kubernerile ning viiteid nimetatud osariigi valitsusele käsitatakse viidetena Jammu ja Kashmiri kubernerile. Kashmir tegutseb oma ministrite nõukogu nõuandel.
See on esimene kord, kui artiklit 370 on kasutatud artikli 367 (mis käsitleb tõlget) muutmiseks Jammu ja Kashmiri suhtes ning seda muudatust on seejärel kasutatud artikli 370 enda muutmiseks.
Mis seisus on artikkel 35A praegu?
Artikkel 35A tuleneb artiklist 370 ja oligi kehtestati presidendi korraldusega 1954. aastal. Artiklit 35A ei ole põhiseaduse põhiosas – artiklile 35 järgneb artikkel 36 –, kuid see on I lisas. Artikkel 35A annab Jammu ja Kashmiri seadusandlikule kogule volitused määratleda osariigi alalised elanikud ja nende erielanikud. õigused ja privileegid.
Esmaspäevase presidendi korraldusega laiendati kõiki põhiseaduse sätteid Jammule ja Kashmirile, sealhulgas põhiõiguste peatükki. Seetõttu on artikli 35A kohased diskrimineerivad sätted nüüd põhiseadusega vastuolus. President võib ka artikli 35A tagasi võtta. Seda sätet vaidlustatakse praegu ülemkohtus põhjusel, et selle oleks saanud India põhiseadusesse lisada ainult artikli 368 kohase põhiseaduse muudatuse, mitte artikli 370 kohase presidendi korralduse kaudu. Siiski on ka esmaspäevane presidendi korraldus. muutis artiklit 367 muutmisprotsessi järgimata.
Reaalajas värskendused: J&K kaotab eristaatuse
Niisiis, mis on Jammus ja Kashmiris muutunud?
Rajya Sabha esmaspäeval kiitis heaks 2019. aasta Jammu ja Kashmiri saneerimisseaduse . Eelnõu esitatakse teisipäeval Lok Sabhas ja see läheb eeldatavasti lihtsalt vastu. Tegelikult lakkab Jammu ja Kashmiri osariik nüüd olemast; see asendatakse kahe uue liidu territooriumiga: Jammu ja Kashmir ning Ladakh. TÜ-d on varem osariikideks saanud; see on esimene kord, kui osariik muudetakse TÜ-ks. Jammu ja Kashmiri TÜ-l on assamblee, nagu Delhis ja Puducherrys.
Põhiseaduse artikkel 3 annab parlamendile õiguse lihthäälteenamusega muuta põhiseadust riigi piiride muutmiseks ja uue riigi moodustamiseks. Kuid see muudatus nõuab, et president saadaks sellise seaduseelnõu esmalt asjaomasele osariigi assambleele, et saada teada selle seisukohad. Artikli 3 selgitus II ütleb, et parlamendi volitused laienevad liidu territooriumide moodustamisele.
Jammu ja Kashmir pole mitte ainult kaotanud oma eristaatuse, vaid sellele on antud teistest osariikidest madalam staatus. 29 osariigi asemel on Indias nüüd 28 osariiki. Kashmiril ei ole enam kuberneri, pigem leitnantkuberneri nagu Delhis või Puducherrys.
EXPRESS EDIT/ARVAMUS | Edit: Ajaloo rebend, tuleviku õmblemine | PB Mehta kirjutab: Veri ja reetmine | Ram Madhav kirjutab: Ajaloolise vea parandamine | Manish Sabharwal kirjutab: Naya Kashmiri jaoks | Imad Ul Riyaz kirjutab: Oleme alles alguses | C. Raja Mohan kirjutab: Võimalused Loodes
Samuti on tõenäoline, et ettevõtted ja eraisikud saavad Jammus ja Kashmiris maad osta. Mitte-kashmiirlased võivad nüüd Kashmiris tööd saada. Demograafiliste muutuste protsess võib alata ja järgmistel aastakümnetel edeneda.
Mis on artikli 370 tähendus?
USA föderalismi kõige olulisem tunnusjoon oli kokkulepe 13 endise Briti koloonia vahel, mis moodustasid end kõigepealt konföderatsiooniks ja seejärel riigi 1791. aasta põhiseaduse alusel föderaalriigiks. India ülemkohus kohtuasjas West Bengali osariik vs. Liit India (1962) omistas osariikidevahelisele lepingule või kokkuleppele kui föderalismi olulisele tunnusele suurima tähtsuse. SBI-s (2016) nõustus tippkohus selle Kashmiri lepingu olemasoluga. Artikkel 370 oli India föderalismi oluline tahk, sest nagu Ameerika Ühendriikide leping, reguleeris see liidu suhteid Jammu ja Kashmiriga. Ülemkohus on pidanud föderalismi osaks India põhiseaduse põhistruktuurist.
SELGITATUD | Syama Prasad Mookerjee ja BJP 'emotsionaalne side' Kashmiriga
Artikli 370 esialgse eelnõu koostas Jammu ja Kashmiri valitsus. Eelnõu muudetud versioon võeti India Asutavas Assamblees vastu 27. mail 1949. N Gopalaswami Ayyangar ütles ettepanekut liigutades, et kui ühinemist ei ratifitseerita rahvahääletusel, ei takista me Kashmiri enda eraldamist. Indiast eemal.
17. oktoobril 1949 lisati Asutav Assamblee artikkel 370 India põhiseadusesse. Mõned artikli 370 kriitikud on varem väitnud, et Kashmir ühines Indiaga 1947. aastal ilma igasuguste tingimusteta ja artikkel 370 andis sellele asjatult eristaatuse. Põhiseaduse koostamine lõppes aga 26. novembril 1949 – artikkel 370 oli lisatud enne põhiseaduse vastuvõtmist.
Mida ütles ühinemiskiri?
India 1947. aasta iseseisvusseadus jagas Briti India, st inglaste otsese halduse all olevad territooriumid Indiaks ja Pakistaniks. Brittidega tütarliidud sõlminud 580 vürstiriigi suveräänsus taastati ja neile anti valikuvõimalused jääda iseseisvaks, ühineda India või Pakistani dominiooniga. Seaduse jaotise 6 punkt a ütles, et India või Pakistaniga liitumine peab toimuma ühinemisdokumendi kaudu. Osariigid said täpsustada tingimusi, mille alusel nad mõne uue dominiooniga ühinevad.
Tehniliselt oli ühinemisinstrument seega justkui leping kahe suveräänse riigi vahel, kes olid otsustanud koostööd teha. Rahvusvahelise õiguse pacta sunt servanda maksiim, mis reguleerib riikidevahelisi lepinguid, nõuab, et lubadusi tuleb täita. Esmaspäevane presidendi korraldus artikli 370 alusel on vastuolus põhiseadusliku paktiga, mille India allkirjastas Maharaja Hari Singhiga.
Loe | Kõik, mida pead teadma Jammu ja Kashmiri saneerimisseaduse eelnõu kohta
Moslemienamuse osariigi hindude kuningas maharadža soovis esialgu jääda iseseisvaks. Ta kirjutas ühinemisdokumendile alla 26. oktoobril 1947, pärast seda, kui Afridi hõimuliikmed ja Pakistani sõjaväelased tungisid osariiki ning India nõustus aitama alles pärast tema ühinemist. Ühinemisdokumendile lisatud ajakava andis India parlamendile volitused anda Jammu ja Kashmiri jaoks seadusi ainult kaitse, välissuhete ja kommunikatsiooni valdkonnas.
Liidu siseminister Amit Shah parlamendis. (PTI/fail) Ühinemiskirja punktis 5 ütles Hari Singh, et minu ühinemiskirja tingimusi ei saa muuta ühegi seaduse või India iseseisvusseaduse muudatusega, välja arvatud juhul, kui ma nõustun sellise muudatusega käesolevale dokumendile lisatud dokumendiga. Punktis 7 ütles ta: Miski selles dokumendis ei kohusta mind mingil viisil nõustuma mis tahes tulevase India põhiseadusega või piirama minu kaalutlusõigust sõlmida India valitsusega kokkuleppeid mis tahes tulevase põhiseaduse alusel.
Artikkel 370 oli ühinemiskirjas nimetatud tingimuste põhiseaduslik tunnustamine ning kajastas kahe poole lepingulisi õigusi ja kohustusi.
Loe | Ajalugu tõestab, et eksite: Kongress otsustab J&K eristaatuse lammutamiseks
Kuid kas artikkel 370 polnud mitte ainult ajutine säte?
Artikkel 370 on India põhiseaduse XXI osa teine artikkel, mille pealkiri on ajutised, ülemineku- ja erisätted. Artikkel 370 oli ajutine selles mõttes, et Jammu ja Kashmiri Asutavale Assambleele anti õigus seda muuta/kustutada/säilitada. Kashmiri Asutav Assamblee otsustas oma tarkuse järgi selle säilitada.
Tühja tee Srinagaris esmaspäeval. Piirangud kehtisid kogu Kashmiris ja mitmes Jammu osas. (Reuters) Teine seisukoht oli, et see oli ajutine, kuni Jammu ja Kashmiri elanike soovide väljaselgitamiseks korraldati rahvahääletus. Eelmisel aastal parlamendile saadetud kirjalikus vastuses ütles valitsus, et puudub ettepanek artikli 370 väljajätmiseks.
* Kohtuasjas Kumari Vijayalakshmi Jha vs Union Of India (2017) lükkas Delhi kõrgem kohus tagasi petitsiooni, milles väideti, et artikkel 370 on ajutine ja selle jätkamine on põhiseaduse pettus.
* 2018. aasta aprillis ütles Riigikohus, et vaatamata päises olevale sõnale ajutine ei ole artikkel 370 ajutine.
* Santosh Kumaris (2017) ütles tippkohus, et ajaloolistel põhjustel on Jammul ja Kashmiril eristaatus.
Loe | Mida ütles Jammu ja Kashmiri viimane yuvraj dr Karan Singh selle eristaatuse kohta
* Ülemkohus kohtuasjas SBI vs Zaffar Ullah Nehru (2016) märkis, et põhiseaduse föderaalne struktuur kajastub XXI osas. Kohus ütles ka, et J&K-l on eristaatus ja et artikkel 370 ei olnud ajutine. Kohus viitas XXI osa artiklile 369, milles mainitakse konkreetselt viieaastast perioodi; artiklis 370 ei mainita tähtaega. Kohus märkis, et artiklit 370 ei saa kehtetuks tunnistada ilma Jammu ja Kashmiri Asutava Assamblee nõusolekuta.
* Kohtuasjas Prem Nath Kaul (1959) märkis ülemkohtu viieliikmeline kohtunik, et artikli 370 lõige 2 näitab, et parlamendile ja presidendile artikli 370 lõike 1 asjakohaste ajutiste sätetega antud volituste jätkamine. tingimuseks on Jammu ja Kashmiri Asutava Assamblee lõplik heakskiit.
* Sampat Prakashis (1968) otsustas kõrgeim kohus, et artiklile 370 võib tugineda isegi pärast Jammu ja Kashmiri Asutava Assamblee laialisaatmist. Viiest kohtunikust koosnev kolleegium ütles, et artikkel 370 ei ole kunagi lakanud kehtimast.
Siseministri Rajya Sabhas esitatud resolutsioonis (ja parlamendis vastu võetud) öeldakse, et esmaspäevane presidendi korraldus on sõltumata mis tahes lepingust, lepingust, ühinemiskirjast, kohtuotsustest, seadustest, reeglitest, tavadest või tavadest jne.
Rühm Kashmiri pandite tähistab esmaspäeval Lucknowis. (Ekspressfoto autor Vishal Srivastav) Mis on Kashmiri salatsemise ja sulgemise põhjus?
Enneolematu julgeoleku kasutuselevõtt, poliitiliste liidrite kodudes kinnipidamine ja sideühenduste katkemine viitavad sellele, et valitsus ootab massimeeleavaldusi. Otsus tühistada Jammu ja Kashmiri ühinemise alused on vastu võetud ilma konsultatsioonide ja läbirääkimisteta ajal, mil osariigil ei ole rahva poolt valitud valitsust. Presidendi korralduses öeldakse, et osariigi valitsuse nõusolek on võetud; ilmselt tähendab see kuberneri, kes on keskvalitsuse kandidaat, nõustumist.
Kas kongressi valitsused ei kuritarvitanud liiga artiklit 370?
Jah, nad tegid. Mitmed presidendi korraldused anti välja ühinemiskirja tähe ja mõtte vastu. Presidendi 1954. aasta korraldusega laiendati peaaegu kogu põhiseadus (sh enamik põhiseaduse muudatusi) Jammule ja Kashmirile. Liidu nimekirja 97 kandest üheksakümmend neli kehtivad täna Jammu ja Kashmiri suhtes nagu ka kõigis teistes osariikides. 395 põhiseaduse paragrahvist on kakssada kuuskümmend laiendatud riigile. Ka India põhiseaduse 12 loendist seitse on laiendatud Jammu ja Kashmiri.
Loe | 'Kohutav tunne': Kashmiri kauplejad, kes asuvad 3000 km kaugusel Kochis, käivad närvidele
Aastate jooksul on keskvalitsus kasutanud artiklit 370, et muuta mitmeid Jammu ja Kashmiri põhiseaduse sätteid, kuigi see ei olnud talle antud India põhiseaduse artikli alusel. Artiklil 370 oli piiratud volitus laiendada India põhiseaduse kohaldatavust Jammu ja Kashmiri suhtes.
Seega laiendati artikkel 356 (osariikides presidendi valitsemise kehtestamise kohta) Jammule ja Kashmirile, kuigi sarnane säte oli juba olemas Jammu ja Kashmiri põhiseaduse artiklis 92. Jammu ja Kashmiri põhiseaduse sätte muutmiseks riigiassamblee poolt valitava kuberneri kohta kasutati artiklit 370, et muuta ametikoht presidendi kandidaadiks.
Kubernerid on osutunud keskuse agentideks osariigis. Esmaspäevase määrusega on nüüdseks pikendatud põhiseaduse ülejäänud artiklite kehtivust pärast kõigi varasemate korralduste tagasivõtmist.
Esmaspäeval valgustatud parlamendihoone. (Ekspressfoto autor Renuka Puri) Miks valitsused enne seda sellist sammu ei astunud?
Tõenäoliselt puudus Nehrul poliitiline tahe ja ta tahtis austada Maharaja Hari Singhiga sõlmitud põhiseaduslikku pakti. Tal oli ka sentimentaalne side Kashmiriga. Atal Bihari Vajpayee idee oli tervendav puudutus – Kashmiriyati, Insaniyati ja Jamhooriyati kujul. Esimene Modi valitsus oli liidus PDP-ga Jammus ja Kashmiris kuni 2018. aastani. Siseminister on öelnud, et kui rahu taastub ja olukord paraneb, taastab valitsus Jammu ja Kashmiri riikluse.
Kas presidendi korraldust saab vaidlustada Riigikohtus? Mis põhjustel?
Tõenäoliselt vaidlustatakse see. Ülemkohus leiab aga, et artikkel 370 annab presidendile tõepoolest ulatuslikud volitused. Samuti võib sellise vaide otsustamiseks kuluda kaks kuni kolm aastat.
Võimalike vaidlustamise aluste hulka võiks kuuluda argument, et Jammu ja Kashmiri muutmine liidu territooriumiks on vastuolus artikliga 3, kuna president ei suunanud eelnõu riigiassambleele. Samuti kas Asutav Assamblee võib tähendada seadusandlikku kogu? Kas kuberner ja osariigi valitsus on üks ja sama?
Ühinemisdokumendi põhiseaduslikku asjakohasust uurib ka kohus. Tõenäoliselt kaalutakse, kas artikkel 370 oli osa põhistruktuurist. Samuti uuritakse artikli 367 kasutamist artikli 370 muutmisel.
Opositsiooniliidrid P Chidambaram, Ghulam Nabi Azad (Kongress), TMC liige Derek O'Brien ja SP Ram Gopal Yadav. (Ekspressfoto autor Anil Sharma) Niisiis, kas Kashmir on nüüd Indiaga täielikult integreeritud?
Jammu ja Kashmiri põhiseaduse artikkel 3 ise kuulutab osariiki India lahutamatuks osaks. Aastal preambula Jammu ja Kashmiri põhiseaduse kohaselt ei ole mitte ainult nõuet suveräänsusele nagu India põhiseaduses, vaid pigem tunnistatakse kategooriliselt, et Jammu ja Kashmiri põhiseaduse eesmärk on täpsemalt määratleda riigi olemasolevad suhted India Liit selle lahutamatu osana.
Seega oli integreerimine juba lõpule viidud. Artikkel 370 andis Jammule ja Kashmirile vaid teatud autonoomia, mis on nüüdseks tagasi võetud.
Klõpsake meie täieliku ülevaate saamiseks Jammu ja Kashmiri kohta
(Prof Faizan Mustafa on konstitutsiooniõiguse ekspert. Need on tema isiklikud vaated)
Jagage Oma Sõpradega:
