Selgitatakse: Mis on SKT ja miks see on oluline?
SKT mõõdab kõigi riigi siseriiklikes piirides teatud aja jooksul (tavaliselt aastas) toodetud kaupade ja teenuste rahalist väärtust. See erineb veidi teisest üldkasutatavast rahvatulu statistikast — RKTst.

Ilmaliku ärritava uudisega India sisemajanduse koguprodukti kasvutempo langus , on valitsev partei ja valitsus pakkunud mitmeid argumente, et öelda, et pilt pole nii nukker, kui välja mõeldakse – rahandusminister Nirmala Sitharaman ütles, et tegemist pole veel majanduslangusega –, et majanduskasvu aeglustumise otsest eitamist – Liidu minister Suresh Angadi ütles, et lennujaamad on täis, rongid on täis, inimesed abielluvad. Mõned inimesed teevad seda ainult selleks, et Narendra Modi mainet halvustada.
2. detsembril Nishikanth Dubey, üks BJP-sse kuuluv parlamendi liige, viis arutelu hoopis teises suunas kui ta seadis kahtluse alla majanduskasvu kaardistamiseks kasutatud põhimuutuja – st SKT – eelised.
Dubey ütles, et SKT tuli siia maailma aastal 1934. Enne seda polnud SKT-d kusagil maailmas. Sellisena ei tohiks seda käsitleda evangeeliumina nagu Piibel või Ramayana. Lisaks tsiteeris ta, ehkki ebatäpselt, Nobeli võitnud majandusteadlast Simon Kuznetsi, kellele omistatakse ka isikut, kes tuli esimesena välja SKT praegusel kujul (vt lisatud pilti).

Mis on SKT?
SKT mõõdab kõigi riigi siseriiklikes piirides teatud aja jooksul (tavaliselt aastas) toodetud kaupade ja teenuste rahalist väärtust. See erineb veidi teisest üldkasutatavast rahvatulu statistikast — RKTst.
Rahvamajanduse kogutoodang (GNP) mõõdab riigi inimeste ja ettevõtete kõigi kaupade ja teenuste rahalist väärtust olenemata sellest, kus see väärtus loodi.
Näiteks kui Apple toodab oma mobiiltelefoni Indias miljoni dollari väärtuses, arvestatakse see miljon dollarit India SKT-s ja USA RKT-s. Teisest küljest, kui Infosysi USA kontor lõi tarkvara 1 miljoni dollari väärtuses, arvestatakse seda USA SKT-s ja India RKT-s. SKP eristab siseriiklik piir.
Millal need SKT ja RKT mõisted loodi?
SKT ja RKT tänapäevased määratlused pärinevad tõepoolest Simon Kuznetsist, kellele usaldas tollane USA president Franklin D Roosevelt 1933. aastal rahvamajanduse arvepidamise loomise. Financial Timesi ajakirjaniku David Pillingu (The Growth Delusion, Bloomsbury) sõnul reisis Kuznetsi meeskond mööda USA-d ja uuris farmeritelt ja tehaste juhtidelt, mida ja kui palju nad on tootnud ja mida ostnud oma lõpptoote valmistamiseks. . Lõplik aruanne, National Income, 1929–1932, esitati USA Kongressile 1934. aasta jaanuaris.
SKT kui mõiste päritolu ulatub aga kaugele tagasi. Tõepoolest, selle kontseptsiooni leiutaja on William Petty (1623–1687), inglane, kes oli Brasenose kolledži anatoomiaprofessor. Petty otsingud said alguse siis, kui ta sai Iirimaal kinnisvara. Et välja selgitada, kui palju see väärtus oli, püüdis Petty arvestada pärandist saadava kasu üle ja leida pärandvarale sobiva nüüdisväärtuse. Hiljem rakendas ta oma lähenemisviisi kogu Inglismaale ja Walesile, et koostada kahe riigi esimene rahvamajanduse arvepidamise komplekt. Siin oli mõte välja mõelda maaomanikele mõistlik maksustamise tase.
Kuna SKT on kõigi maksupäringute aluseks, oleks kindlasti vale eeldada, et mineviku kuningriigid – isegi need, mis pärinevad aastatuhandetest – ei jälginud majanduse toimimist laiemalt. Kautilya Arthshastra räägib üksikasjalikult erinevate maksuliikide maksustamise põhimõtetest ja kõik need nõuavad esmalt mingisugust toote taseme ja tüübi hindamist.
Kas Kuznets oli SKT kui mõõdikuga igati rahul?
Dubeyl on õigus, viidates sellele, et Kuznets polnud lõpptootega täiesti rahul. Pilling kirjutab, et Kuznets püüdles meetme poole, mis peegeldaks pigem heaolu kui seda, mida ta pidas kõigi tegevuste jämedaks liitmiseks.
Kuid jällegi tuleb mõista, et ükski meede ei suuda täpselt kokku võtta kogu elanikkonna heaolu või heaolu. Kõik meetmed kannatavad teatud nõrkuste all. Näiteks India aastane SKT on 2,8 triljonit dollarit, kuid see ei tähenda, et keskmine indiaanlane oleks paremas olukorras kui keskmine uusmeremaalane. Selle põhjuseks on asjaolu, et kuigi Uus-Meremaa SKT aastane kogusumma on vaid 0,18 triljonit dollarit – see tähendab, et India toodab kuus rohkem kaupu ja teenuseid (väärtuses) kui Uus-Meremaa aastaga –, on selle SKT elaniku kohta 38 000 dollarit, samas kui India oma veidi üle 2000 dollari. Teisisõnu, keskmine kiivi on 19 korda rikkam kui keskmine indialane, kuigi India aastane SKT on 15 korda suurem kui Uus-Meremaa oma.
Mis tahes ühiskonna või majanduse täieliku pildi saamiseks tuleb vaadelda mitmesuguseid muutujaid.
Niisiis, mis on SKT mõte?
Ometi on SKT väga väärtuslik muutuja. Seda seetõttu, et mõõdikuna võtab see majanduse kohta rohkem teavet kui ükski teine muutuja. Näiteks kõrgema SKTga riikides on kõrgema sissetuleku ja parema elatustasemega kodanikud. Muidugi võib välja tuua erinevused ja oletada, et SKT-s 1. kohal olev riik on SKT-s elaniku kohta 9. kohal, kuid need erinevused oleksid suhteliselt väikesed, kui andmeid vaadata globaalsel tasandil.
Samamoodi võib eeldada, et kõrgema SKTga riikidel on palju paremad tervise- ja haridusnäitajad. Nn rikkamatel riikidel oleksid paremad kõrgharidusele, teadus- ja arendustegevusele jne pühendunud institutsioonid eelkõige seetõttu, et neil on raha üle.
Seega, kuigi see aitab mitte sõltuda liigselt ainult riigi SKT-st oma otsuse tegemisel, ei ole ka hea mõte seda meetmena tähelepanuta jätta.
Ärge jätke vahele Explained: Miks peavad majanduskasvu elavnemise korral laenuvood tööstusele kiiresti kasvama
Jagage Oma Sõpradega: