Selgitatud: mis on G7?

G7 juured ammutavad 1975. aastal toimunud kohtumist praeguste G7 liikmete vahel, välja arvatud Kanada.

Grupp 7 (G7) on seitsme riigi – USA, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja Ühendkuningriik – mitteametlik rühm, mille juhid peavad iga-aastast tippkohtumist Euroopa Liidu ja teiste kutsututega. Koos moodustavad liikmesriigid 40% maailma SKTst ja 10% maailma rahvastikust. Erinevalt teistest organitest, nagu NATO, puudub G7-l seaduslik olemasolu, alaline sekretariaat ega ametlikud liikmed. Sellel ei ole ka siduvat mõju poliitikale ning kõik G7 kohtumistel tehtud otsused ja kohustused peavad liikmesriikide juhtorganid iseseisvalt ratifitseerima.

G7 juured on 1975. aastal toimunud kohtumisel praeguste G7 liikmete vahel, välja arvatud Kanada. Sel ajal oli maailmamajandus OPECi naftaembargo tõttu languses. Energiakriisi eskaleerudes otsustas USA rahandusminister George Schultz, et maailma suurtel osalejatel oleks kasulik makromajanduslikke algatusi omavahel kooskõlastada. Pärast esimest tippkohtumist leppisid riigid kokku, et kohtuvad igal aastal ja aasta hiljem kutsuti Kanada rühma, mis tähistas G7 ametlikku moodustamist, nagu me seda teame. Euroopa Komisjoni presidendil paluti 1977. aastal koosolekutel osaleda ning pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal ning sellele järgnenud ida ja lääne suhete sulamist kutsuti 1998. aastal rühmaga liituma ka Venemaa. nimetati G8-ks kuni 2014. aastani, mil Venemaa saadeti välja Krimmi annekteerimise eest Ukrainast.

President Joe Biden ja Suurbritannia peaminister Boris Johnson külastavad neljapäeval, 10. juunil 2021, Inglismaal Carbis Bays toimuval kahepoolsel kohtumisel enne G-7 tippkohtumist. (AP)

G7 kohtumiste eesistujariik on igal aastal kordamööda seitse riiki. Kohtumise korraldamise ja võõrustamise eest vastutab eesistujariik. Ühendkuningriik on 2021. aastal G7 eesistujariik ja korraldas selle laupäevase konverentsi Cornwallis Carbis Bay hotellis. Ametlikud kohtumised algavad laupäeva hommikul, külalisriigid saabuvad pärastlõunal. Sel aastal on G7 tippkohtumisel osalevate külalistena kutsutud osalema India, Lõuna-Korea ja Austraalia. Tippkohtumise lõpus avaldab Ühendkuningriik dokumendi, mida nimetatakse kommünikeeks ja milles kirjeldatakse kohtumisel kokkulepitut.

Ajakava

G7 tippkohtumine on foorum, kus liikmesriigid saavad arutada ühiseid väärtusi ja muresid. Kui algselt keskendus G7 rahvusvahelisele majanduspoliitikale, siis 1980. aastatel laiendas G7 oma mandaati, et hõlmata ka välispoliitika ja julgeolekuga seotud küsimusi. Viimastel aastatel on G7 juhid kohtunud, et sõnastada ühiseid vastuseid terrorismivastase võitluse, arengu, hariduse, tervishoiu, inimõiguste ja kliimamuutuste probleemidele.

Peamised arengud

G7 tippkohtumine on olnud mitme ülemaailmse algatuse sünnikoht. 1997. aastal leppisid G7 riigid kokku eraldama 300 miljonit dollarit Tšernobõli reaktori kokkuvarisemise tagajärgede ohjeldamiseks. Seejärel otsustasid liikmed 2002. aasta tippkohtumisel käivitada koordineeritud reageeringu, et võidelda AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria ohuga. Nende jõupingutused viisid ülemaailmse fondi moodustamiseni, uuendusliku rahastamismehhanismi, mis on välja maksnud rohkem kui 45 miljardit dollarit abi ja vastavalt oma veebisaidile , on päästnud üle 38 miljoni inimese elu. Hiljuti käivitati 2015. aasta G7 tippkohtumise käigus ülemaailmne Apollo programm. Apollo programmi, mille eesmärk oli võidelda kliimamuutustega puhta energia teadus- ja arendustegevuse kaudu, koostas Ühendkuningriik, kuid see ei saavutanud veojõudu enne, kui teised G7 riigid nõustusid seda toetama. Programm nõuab, et arenenud riigid kulutaksid aastatel 2015–2025 kliimamuutustega võitlemiseks 0,02% oma SKTst; summa, mis oleks 10 aasta jooksul kokku 150 miljardit USA dollarit.

Vaatamata saavutustele on G7 osaliseks saanud ka märkimisväärset kriitikat ja on olnud seotud mitmete vaidlustega. Kuni 1980. aastate keskpaigani peeti G7 kohtumisi diskreetselt ja mitteametlikult. Pärast arutelusid G7 tippkohtumisel 1985. aastal allkirjastasid liikmesriigid aga Plaza Accordsi – lepingu, millel oli suuri tagajärgi ülemaailmsetele valuutaturgudele. Nende tegevus põhjustas tugeva rahvusvahelise vastureaktsiooni, kusjuures teisi riike ärritas tõsiasi, et väikese rühma riikide kohtumisel võib olla nii ebaproportsionaalselt suur mõju maailmamajandusele. Pärast seda vastureaktsiooni hakkasid G7 oma kohtumiste päevakorda ette teatama, et turud saaksid valmistuda võimalikeks muutusteks globaalses makromajanduspoliitikas. Kuid mitmed riigid ja üksikisikud tajuvad G7-d endiselt eksklusiivse, suletud rühmana, mis kasutab jultunult oma võimu teiste rahvaste üle. Selle tulemusel on peaaegu igal tippkohtumisel alates 2000. aastast toimunud riigis, kus see toimus, protestid ja meeleavaldused.

Donald Trumpi valimine 2016. aastal tekitas ka mõningaid hõõrumisi G7 liikmesriikide vahel. 2017. aastal Sitsiilias toimunud G7 tippkohtumise eel keeldus Trump USA-d uuesti sidumast 2015. aasta Pariisi kliimaleppega ja kritiseeris Saksamaad kaubavahetuse ülejäägi pärast, ähvardades blokeerida Saksa autode impordi USAst. Saksamaa kantsler Angele Merkel seadis vastuseks kahtluse alla G7 ühtekuuluvuse, öeldes, et esimest korda pärast Teist maailmasõda peab Euroopa saatuse enda kätesse võtma. Tolle aasta G7 tippkohtumisel astusid liikmesriigid ebatavalise sammu, jättes USA oma viimasest kommünikeest välja, väites, et USA kaalub endiselt oma rolli Pariisi kokkuleppes. Pärast 2018. aasta tippkohtumist põhjustas Trump ükskord vaidlusi, säutsates keeldudes kinnitamast ametlikku G7 avaldust, kuna teda solvasid Kanada peaministri Trudeau pressikonverentsil tehtud kommentaarid. Tol aastal küsis seda ka Trump Venemaa ennistatakse gruppi , soovitus, mille teised riigid tagasi lükkasid. 2020. aastal jäi Covid-19 pandeemia tõttu esimest korda G7 tippkohtumine ära.

India

G7-d on kritiseeritud selle pärast, et see on viimastel aastakümnetel aegunud ja ebatõhus, kuna see on välistanud kaks maailma suurimat majandust India ja Hiina. Mitmed mõttekojad on nõudnud India kaasamist rühma; mõned aga vaidlevad sellele vastu, osutades India palju madalamale SKT-le elaniku kohta võrreldes teiste osariikidega. Kuigi India ei ole grupi ametlik liige, on India kutsutud 2021. aasta G7 tippkohtumisele erikülalisena, mis teeb tänavu teist korda, kui peaminister Modil palutakse aruteludel osaleda. India kui suur vaktsiinide tootja ja tarbija on eriti huvitatud ülemaailmsete vaktsiinide tarnimisega seotud kõnelustest.

Jagage Oma Sõpradega: