Selgitatud: G-7 tegevuskava sel aastal ja mis see India jaoks on

Peaminister Narendra Modi osaleb 12. ja 13. juunil toimuval tippkohtumisel kutse alusel. Miks on tippkohtumine USA presidendi Bideni ja teiste osalejate jaoks oluline? Mis on sellest Indiale kasulik, eriti mis puudutab vaktsiine?

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ja tema abikaasa Carrie Johnson tervitavad reedel Inglismaal Cornwallis USA presidenti Joe Bidenit ja esileedi Jill Bidenit. (AP foto)

Peaminister Narendra Modi osaleb Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni kutsel 12. ja 13. juunil virtuaalselt G7 tippkohtumise teavitusistungitel.

Mis on tänavu päevakorras?

G7-sse kuuluvad USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Kanada ja Jaapan. Ühendkuningriik on praegu eesistujariik ja on kutsunud India koos Austraalia, Lõuna-Korea ja Lõuna-Aafrikaga tippkohtumise külalisriikideks, mis on tunnistajaks füüsilise ja virtuaalse osalemise hübriidile.

Teema on 'Ehitage paremini tagasi' ja Ühendkuningriik on oma eesistumise jaoks välja toonud neli prioriteetset valdkonda: koronaviirusest ülemaailmse taastumise juhtimine, tugevdades samal ajal vastupanuvõimet tulevaste pandeemiate vastu; tulevase õitsengu edendamine vaba ja õiglase kaubanduse toetamise kaudu; kliimamuutustega võitlemine ja planeedi bioloogilise mitmekesisuse säilitamine; ning ühiste väärtuste ja avatud ühiskondade eest seismine.

Eeldatakse, et juhid vahetavad arvamusi ülemaailmse pandeemiast taastumise kohta, keskendudes tervisele ja kliimamuutustele.

Kui sageli on India sellel osalenud?

Alates 2014. aastast osaleb peaminister G7 kohtumisel teist korda. G7 eesistujariik Prantsusmaa kutsus 2019. aastal India Biarritzi tippkohtumisele hea tahte partnerina ning peaminister Modi osales istungitel teemadel „Kliima, bioloogiline mitmekesisus ja ookeanid” ning „Digitaalne ümberkujundamine”.

Peaminister Manmohan Singhi ametiajal osales India G8 tippkohtumisel viis korda. märtsis 2014 peatati Venemaa tegevus määramata ajaks pärast Krimmi annekteerimist, vähendades G8 G7-ks.

Kui Ühendkuningriik on sel aastal kutsunud India, siis USA president Donald Trumpi juhtimisel esitas kutse eelmise aasta mais. Nimetades G7-d väga aegunud rühmaks, oli Trump öelnud, et soovib kaasata India, Austraalia, Lõuna-Korea ja Venemaa suurimate arenenud majanduste rühmitusse.

Trump oli soovitanud G7-d nimetada G10-ks või G11-ks ning tegi ettepaneku kohtuda 2020. aasta septembris või novembris. Kuid pandeemia ja USA valimistulemuste tõttu seda ei juhtunud.

Sel aastal pidi Modi pärast Ühendkuningriigi kutset Ühendkuningriiki reisima, kuid tühistas visiidi riigis valitseva pandeemia tõttu.

Millele peaks tähelepanu pöörama?

See on president Bideni esimene visiit Euroopasse, kus ta annab märku oma võtmesõnumist, et Ameerika on tagasi. Ta kohtus tippkohtumisel Briti peaministri Boris Johnsoni, kuninganna Elizabeth II ja teiste liitlastega. Ta jätkab NATO konklaaviga Brüsselis 14. juunil, enne kui tema vestlus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kaks päeva hiljem Genfis toimub.

Biden pidas varem Quadi juhtide esimese tippkohtumise - Austraalia, India, Jaapan ja USA. Selle eesmärk oli suurendada vaktsiinide tootmist ja viia nende positsioonid Pekingi poole.

G7 eel teatas Biden suurest algatusest maailma vaktsineerimiseks Covid-19 vastu: USA annetaks 500 miljonit Pfizer-BioNTechi annust ilma piiranguteta. Samuti teatatakse tippkohtumisel reedel vaestele ja keskmise sissetulekuga riikidele miljard Covidi vaktsiiniannust 2022. aasta lõpuks toimuva vaktsineerimise kampaania raames.

See puudutab meie vastutust, meie humanitaarkohustust päästa nii palju elusid kui võimalik, ütles president Biden Inglismaal peetud kõnes. USA NSA Jake Sullivan ütles, et G7 esitab täiendava ühisdeklaratsiooni kõikehõlmava plaani kohta, et aidata pandeemia võimalikult kiiresti lõpetada.

Mis juhtus Biden-Johnsoni kohtumisel?

Kaks liidrit kirjutasid neljapäeval alla 80-aastase Atlandi harta uuele versioonile, astudes vastamisi Venemaa ja Hiinaga. Uus harta keskendub küberrünnakutele, Covid-19-le ja selle mõjule maailmamajandusele ning kliimamuutustele. See annab märku globaalsetele partnerlustele omistatud tähtsusest, mis on nihe Trumpi Ameerika kõigepealt poliitikast.

Miks on Bideni-Putini kohtumine oluline?

USA-Venemaa suhted on läbi elanud konarliku käigu. Huvitav on see, et Bideni-Putini kohtumise koht – Genf – on koht, kus toonane USA president Ronald Reagan pidas 1985. aastal oma esimese kohtumise Nõukogude Liidu Mihhail Gorbatšoviga.

Kuid täna ei näe kaks poolt silmast silma. Kui Washingtoni luureaparaat usub, et Putin andis 2020. aastal loa operatsioonideks, mille eesmärk oli otseselt manipuleerida valimistega ja kahjustada Bideni võimalusi saada presidendiks, siis Bideni administratsioon on kehtestanud Venemaale sanktsioonid opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi häkkimise ja vangistamise eest.

Peamine element, mis sunnib Washingtoni Moskvaga suhtlema, on nende kahepoolsete suhete kahju ohjeldamine, kuna USA soovib keskenduda oma strateegilisele rivaalile Hiinale.

Mis sellest Indiast kasu on?

India on pikka aega kutsunud üles reformima globaalseid institutsioone ja rühmitusi, et need peegeldaksid tänapäeva geopoliitilist tegelikkust. Trumpi pakkumine G7 laiendamiseks sobitus New Delhi ideega olla osa ülemaailmsest kõrgeimast lauast. Kuna Hiina on ümber nurga, kutsub USA kõiki sarnaselt mõtlevaid riike Pekingiga suhtlemisel partneriks. Kui Biden ja Johnson soovivad töötada 10–11 riigi ülemaailmse liidu loomise nimel, on see oluline signaal.

Kuna India seisab silmitsi tohutu vaktsiinide puudusega, jälgib New Delhi USA presidendi väljakuulutamist.

Eelmisel nädalal teatas USA, et jagab vaktsiine Indiasse osana oma ülemaailmse vaktsiinide jagamise strateegiast, mõni päev pärast seda, kui välisminister S Jaishankar kohtus Washingtoni DC-s administratsiooni võtmeametnikega.

Samal ajal kui Biden teatas, oli asepresident Kamala Harris oli helistanud Modile Washingtoni plaanide kohta teha vaktsiinid kättesaadavaks teistele riikidele, sealhulgas Indiale. USA avalduses öeldakse, et Biden-Harrise administratsioon alustab juuni lõpuks vähemalt 80 miljoni vaktsiini jagamise raamistiku raames riikidele esimese 25 miljoni doosi jagamist.

See tähendab, et India saab tõenäoliselt USA-st vaktsiine – nii otse kui ka COVAXi kaudu. Esialgsete hinnangute kohaselt saab India esimese osana umbes 2–3 miljonit vaktsiini.

Washingtoni lähenemine Moskvale tekitab New Delhis ülimalt kergendust, kuna USA saab seejärel keskenduda Hiinale. Kuigi seda on lihtsam öelda kui teha, võib Venemaa võõrutamine Pekingist olla praeguses geopoliitikas mängumuutus.

Jagage Oma Sõpradega: